Sõja ülevaade: 1573. päev - Kiievis sai tabamuse kirik

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 15. juuni 2026:

vene pool on vist võtnud uueks eesmärgiks hävitada Ukraina usu- ja kultuuriobjektid. Rindel on kohati hästi ja kohati halvasti.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimm sai valusalt pihta.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad on Kupjanski kandis päris suurest alast loobumas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pisu on olukord stabiliseerunud.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina jätkab edenemist, aga eduta polnud ka vene pool.

10. Herson: muutusteta.

11. putin helistas Trumpile, kuulutas olukorra Ukraina jaoks lahinguväljal kriitiliseks ja keeldus taas sõda lõpetamast.

12. „Ta teab tegelikest sündmustest vähe.” Rossija-1 endine peatoimetaja kirjeldas, kuidas putini jaoks 15 aasta jooksul uudistesaateid monteeriti.

13. venemaa parlamendi ülemkoja Föderatsiooninõukogu liige tegi ettepaneku varilaevastiku tankerid mineerida ja kinnipidamise korral need õhku lasta.

14. Ka Kemerovo ja Nižni Novgorodi oblastis on hakatud kehtestama bensiinimüügi piiranguid.

15. Pärast droonirünnakut Rosrezervi kütusehoidlale tekkis Jaroslavli oblastis naftavihm.

16. Zelenski väitel näitavad kremli lekkinud aruanded putiniga rahulolematuse kasvu.

17. Lühiuudised

putin väitis, et vene väed liiguvad järk-järgult Zaporižja poole ja soovis neile edasiliikumisel edu, teatasid vene meediakanalid. Vestluse käigus küsis putin, kas väed lähenevad linnale, ja üks vene sõjaväelane vastas jaatavalt. Njah, unistaja…

vene Z-blogija Romanov väidab, et venemaa juhtimisstruktuuride sees olevad reeturid lekitavad Ukrainale vaatlus- ja juhtimispunktide koordinaate. Ta ütleb, et üks selline juhtum avastati 8. armee operatiivosakonnas, mis ajendas mõningaid pataljoniülemaid esitama valeandmeid asukohtade kohta. Romanov väidab ka, et valed rindejoone kaardid põhjustasid ühe rünnaku „värvitud” sektorile, kus kahe tunniga kaotati 40 sõdurit.

CNN-i andmetel on venemaal üha raskem lahinguväljal kaotusi korvata, hoolimata lepinguliste sõdurite rekordilistest stiimulitest. Allkirjastamisboonused võivad ulatuda 80 000 dollarini, samas kui võlakergenduspakettide väärtus on kuni 140 000 dollarit. Sellegipoolest langes värbamine 2026. aasta esimeses kvartalis 20%. Analüütikute sõnul loodab Moskva üha enam endistele vangidele, migrantidele ja välismaalastest värvatutele, kuna vägede kaotused jäävad umbes 30 000–35 000 sõduri kohta kuus.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 213 lahingukokkupõrget ning isikkoosseisu kaotuste arvuga koos on näha tugeva surve jätkumist ning seni pole surve langust tervikuna juba üle mitme nädala täheldanud ehk siis jätkuvalt arvamusel, et see nn uut tüüpi vene poole pealetung jätkub. Sektoriti suuri surve muutusi polnud ning kipub arvama, et Ukraina mõnes kohas on liigutamas üksusi ning põhjuseks arvatavalt soov mõnes kohas pisu pigem järgi anda, paigutudes soodsamatele possadele, kus seda toetab ka maastik/veekogud/kaitserajatised ning selle käigus võib-olla vabaneb ressursse või ei pea appi saatma täiendavaid ressursse ning võib-olla luuakse sellega võimalusi mujal edu saavutamiseks.

Uuendatud teabe kohaselt viis vaenlane eile läbi 81 õhurünnakut, heites alla 244 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9752 kamikaze-drooni ja viis läbi 3131 kaudtulelasku, sealhulgas 70 mitmikraketisüsteemidega. Tugevad vene poole kaotused nii kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi arvestuses jätkusid ja no ootab selle kinga pitsituse suuremaid mõjusid vist ikka alles kuu-paari pärast.

1. 15. juuni öösel algatas venemaa Ukraina vastu ulatusliku kombineeritud rünnaku, kasutades rünnakuks mehitamata õhusõidukeid ning erinevat tüüpi õhu- ja maismaarakette. Õhutõrje hävitas 681 vaenlase sihtmärgist 632.

Peamine rünnakupiirkond oli Kiiev. Raketid ründasid ka Dniprot ja Harkivit.

Kokku registreerisid õhuväe elektroonilise sõjapidamise väed 681 õhurünnakurelva – 70 raketti ja 611 erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukit:

– 6 3M22 Zircon laevatõrjeraketti (stardialad – Krimm);

– 34 Iskander-M/S-400 ballistilist raketti (stardialad – Brjanski ja Kurski oblast – venemaa Föderatsioon);

– 30 Kh-101/Iskander-K tiibraketti (stardialad: Vologda ja Kurski oblast, venemaa Föderatsioon);

– 611 Shahed, Gerbera ja Italmas ründavad mehitamata õhusõidukeid, Banderoli rippuvaid laskemoonakandjaid ja Parodija droonisimulaatoreid (järgmistest suundadest: Brjansk, Kursk, Orjol, Millerovo, Primorsko-Ahtarsk – venemaa Föderatsioon; Gvardeiskoje, Tšauda ja Krimmi Autonoomne Vabariik).

Esialgsetel andmetel on õhutõrje kella 8.00 seisuga alla tulistanud või summutanud 632 sihtmärki – 50 raketti ja 582 erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukit:

– 5 3M22 Tsirkon laevatõrjeraketti;

– 15 Iskander-M/S-400 ballistilist raketti;

– 30 Kh-101/Iskander-K tiibraketti;

– 582 erinevat tüüpi vaenlase drooni.

Esialgsetel andmetel registreeriti kella 8.00 seisuga 42 asukohas 20 ballistilise raketi ja 27 ründe-drooni tabamust, lisaks drooni rusude allakukkumised 12 asukohas.

venemaa saatis 15. juuni öösel Kiievi pihta järjekordse ballistiliste rakettide rünnakute seeria, tabades linna ajaloolist Petšerski kloostris asuvat Taevaminemise katedraali, mis on üks Ukraina olulisemaid religioosseid ja kultuurilisi objekte.

vene okupandid ründasid Kiievis Aleksandr Dovženko nimelist filmistuudiot, kahjustades hoonet ja hävitades selle suurima ja vanima kostüümikollektsiooni.

Ametnike sõnul tabas venemaa rünnak Kiievis mitmeid mitmekorruselisi elamuid. Pealinnas on hukkunud vähemalt neli ja vigastada saanud 23 inimest, sealhulgas laps ja rase naine.

venemaa algatas 14. juuni õhtul droonirünnaku Harkivi kunstimuuseumi vastu Harkivi loodeosas, teatas piirkonna kuberner Oleh Sõnehubov. Rünnak linna Kiievi rajoonis tabas muuseumi, põhjustades suure tulekahju ja vigastades nelja inimest: nelja naist vanuses 62, 34, 28 ja 22 ning ühekuune imik. Tüdruk on haiglaravil, naiste seisund on stabiilne.

15. juuni öösel Harkivis toimunud raketirünnaku tagajärjel tekkinud tulekahju kustutamisel hukkus viis päästjat ja vähemalt viis sai vigastada.

President Volodõmõr Zelenski sõnul tulistas venemaa viimase nädala jooksul kokku 1920 lahingdrooni (kaugmaa), 1790 juhitavat õhupommi ja 17 erinevat tüüpi raketti.

2. Kohaliku meedia teatel leiti Rostovi Doni-äärses linnas sõjaväekomissar oleg sokolenko surnuna oma elukoha kõrghoone lähedalt (kukkus aknast alla). Ta peeti aprillis kinni altkäemaksujuhtumi tõttu ning tema korterist leiti väidetavalt lahkumisavaldus.

270 Ukraina drooni venemaa ja okupeeritud alade (põhiliselt Krimm) poole eile õhtul suundus.

Esialgsetel andmetel rünnati Krimmi sildasid, sõjaväelennuväljasid jne.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad on Kupjanski kandis päris suurest alast loobumas.

Esialgsetel andmetel on vist vene pool suutnud saada enda kontrolli alla Kupjanski linnast lõuna pool Oskili jõe idakaldal kaks asulat ja ühe küla. Sõltumatud blogijad vene videosid analüüsides leidsid, et sinna videodesse on segatud AI tegevust. Kahjuks peab sellist arengu käiku tõenäoliseks, sest Ukraina üksuste hoidmine seal Oskili jõe idakaldal muutus üha problemaatilisemaks. Kahjuks seni ei näe ka olukorra paranemist Kupjanski linna Oskili paremale kaldale jäävas osas. Loodan, et lähipäevad toovad paremat selgust olukorrast, aga kipub arvama, et Oskili idakaldal Kupjanski lähistel oma ressursside hoidmiseks Ukraina omad välja tõmbavad. Võtmekoht on siiski Kupjanski linn ja seal peavad Ukraina omad suutma kontrolli linna üle tagasi saada, muidu tekib ohtlik sillapea asustatud alal, mille kaudu on lihtsam tehnikat üle jõe tuua ja hakata sillapead suurendama.

Lõmani kandist uusi uudiseid pole, aga neid tahaks teada küll…

6. Siversk: pisu edasi-tagasi liikumist, aga vist ei miskit püsivat ja Ukraina aktiivsus on pisu oma vasturünnakute näol kasvanud. Pigem vist neid vasturünnakuteks nimetada saa, sest tegu vast alade puhastamisega.

7. Bahmut: mõned viimased päevad on toonud pisu paremaid uudiseid, sest esmalt pole vene pool enam edenenud ja teiseks pole vähenenud uudiskildude voog Ukraina eesmiste possade olemasolust Kostjantõnivka linna ida-, kagu-, lõuna- ja edelaküljel ning annab lootust, et sellega suudetakse vähenedada vene poole vohamist linnas.

8. Donetsk: pigem vist ilma rindejoone muutusteta.

9. Lõunarinne: tunduvalt rohkem edenesid Ukraina omad.

Pärast eilseid vene droonide videode kaadreid, mis näitavad Ukraina vägede edasiliikumist ja positsioonide puhastamist umbes 200 km² suurusel alal Donetski oblasti lääneosas ja Dnipropetrovski oblasti idaosas, on tekkinud uuesti vene poolel mure, et seni üliaktiivse konveieriga pole loodetud muutusi saavutatud ja võib tekkida oht, et hakatakse mõjutama selle tegevusega kogu Huljaipole kanti ning mõjuta ei pruugi jääda ka Donetski sektori lõunaserv. See on juba mitmes kord, kus Ukraina omad on suutnud hoida eetrivaikust oma kasvanud aktiivsusest ning kui plaan siin pikemalt edeneda, siis huvitavaid arenguid võib juhtuda.

Sama hästi aga ei lähe sealt edela-lääne pool, kus vene pool on suutnud hoida päevi mitmeid uusi eesmisi possasid Huljaipole linnast loodes.

10. Herson: muutusteta.

11. putin helistas USA presidendile Donald Trumpile, et õnnitleda teda 80. sünnipäeva puhul ja arutada olulisi rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas sõda Ukrainas. Vestluse üksikasju edastas venemaa presidendi abi juri ušakov.

ušakovi sõnul kutsus Trump putinit taas üles sõda nii kiiresti kui võimalik lõpetama ja lubas, et see avab väljavaated USA-venemaa suhete tõeliselt uue kvaliteedi loomiseks. USA president väljendas ka valmisolekut mõjutada oma Euroopa partnereid ja Kiievit, sealhulgas eelseisvatel kohtumistel G7 tippkohtumisel 15.-17. juunil. „Hiljutised rünnakud tsiviilsihtmärkidele venemaa territooriumil takistavad loomulikult lahenduse leidmist. Seda märgiti,” lisas ušakov.

Vastuseks ütles putin Trumpile, et Kiievi režiimi katsed rünnata tsiviilinfrastruktuuri venemaal ei muuda Ukraina jaoks kriitilist olukorda lahinguväljal, teatas ušakov. Tema sõnul väljendas putin veendumust, et G7 tippkohtumisel püüavad Euroopa juhid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitada kõike täpselt vastupidises valguses ning pakuvad välja ainult ideid, mis on suunatud konflikti pikendamisele ja sõjalise tegevuse jätkamisele.

ušakov lisas, et kui Zelenski hakkab taas rääkima vajadusest putiniga kohtuda, siis las ta tuleb Moskvasse. Vestluse käigus lepiti kokku ka, et Ameerika läbirääkijad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad lähitulevikus venemaa pealinna.

Vaatamata tegelikkusele kordab putin regulaarselt, et tema armee liigub edasi igas suunas ja on juba täielikult vallutanud isehakanud Luhanski Rahvavabariigi, samuti 85% Donetskist. venemaa kindralstaap veenis putinit, et venemaa vallutab sügiseks tagasi kogu Donbassi, misjärel keeldus ta Financial Timesi allikate sõnul sõda rindel külmutamast.

kremli aruteludega tuttav Guardiani allikas ütles mai lõpus, et putin saab rindel toimuva kohta moonutatud teavet. „Muidugi maalivad ametnikud ja sõjavägi presidendist roosilise pildi. Nad valetavad talle. Nii töötab süsteem, mille putin üles ehitas,” märkis ta.

12. Alates 2011. aastast on putin saanud eraldi uudistebülletääne, mida televisioonis ei edastata ja mis on mõeldud ainult talle. Rossija-1 Vesti saate endine peatoimetaja Dmitri Skorobutov selgitas seda intervjuus saates „Ja Graham tuli” („I Gryanul Grem“) .

Tema sõnul kandis projekt kanalil töötamise ajal koodnime „Peavaataja” (Главный зритель). „See oli umbes nii. Oletame, et tavaline Vesti bülletään läks eetrisse kell 20.00, mille järel tootmismeeskond jäi eetrisse. Meil olid vastavalt juhised, milliseid uudiseid sellesse bülletääni jätta, mida lisada, kuhu ilustada, kust eemaldada, et putinile näidataks seejärel idealiseeritud pilti tänapäeva kaunist venemaast. See tähendab, et ta on nii hea president,” märkis Skorobutov.

Ta täpsustas, et sellele formaadile mindi üle pärast Moskvas toimunud massiproteste loosungi „Õiglaste valimiste eest” all, millest said ühed suurimad venemaa lähiajaloos. „Neid (putini saatjaskonda) vapustas Bolotnaja väljak ja nad püüdsid teda isoleerida tegelikest sündmustest, infokeskkonnast, rääkimata igasugusest kontaktist välismaailmaga. Nii see on,” selgitas Skorobutov.

Tema sõnul saab putin nüüd veelgi vähem tõelist infot, eriti Ukraina sõja kohta. Rindeliini teateid hakati presidendi jaoks tsenseerima pärast 2022. aasta aprilli, kui Ukraina relvajõud uputasid Musta mere laevastiku lipulaeva ristleja Moskva. „See, mida ma praegu näen, on lihtsalt õudusunenägu. Ta teab tegelikest sündmustest vähe ja väga vähe sellest, mis sõjas toimub,” lõpetas Skorobutov.

Dmitri Skorobutov alustas oma telekarjääri saates „Namedni” (Намедни), kuhu ajakirjanik Leonid Parfenov ta 2000. aastal kutsus. Peagi lahkus ta aga VGTRK-s „Rahvusvahelise Panoraama” saatesse ja 2006. aastal, 26-aastaselt, sai temast Vesti peatoimetaja.

Intervjuus ütles Skorobutov, et ta on pikka aega olnud putini kindel toetaja ja uskus, et venemaa vastu peetakse infosõda, mis võib potentsiaalselt ette valmistada reaalset sõjalist tegevust, kuid lõpuks muutis ta oma seisukohti. Pärast konflikti VGTRK juhtkonnaga ja vallandamist 2017. aastal hakkas Skorobutov avalikult riigitelevisioonis tsensuuri kohta sõna võtma ja kaebas oma endise tööandja kohtusse. 2020. aastal anti talle Šveitsis poliitiline varjupaik.

13. Senaator ja Roscosmose endine juht dmitri rogozin tegi ettepaneku paigaldada venemaaga seotud tsiviillaevadele lõhkeaineid, et need kinnipidamise korral hävitada. Ta vastas Ühendkuningriigi poolt venemaa varilaevastiku tankeri Smyrtos kinnipidamisele. „Me peame tankerid, mida me kasutame, mineerima. Pommid tuleks käivitada vastavate käskude saamisel või siis, kui tanker kaldub oma marsruudilt kõrvale ja on sunnitud sisenema välisriigi sadamasse. Paar plahvatust nende nina all, mis põhjustavad naftareostuse ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud, panevad nad kohe mõistusele tulema,” ütles rogozin.

14. juuni hommikul peatasid Briti relvajõud peaminister Keir Starmeri käsul venemaa varilaevastikku kuuluva tankeri, mis üritas esimest korda La Manche’i väina läbida. 244-meetrine Smyrtos, mille suhtes kehtivad EL-i ja Šveitsi sanktsioonid, sõitis Ust-Lugast välja Kameruni lipu all. Kinnipidamisoperatsioon, mis viidi läbi koostöös prantslastega, kestis kuus tundi. Starmer nimetas seda löögiks venemaale ja neile, kes õhutavad putini sõda Ukrainas. Smyrtos jääb uurimise jätkudes valve alla Inglismaa lõunaranniku lähedale ankrusse.

Z-blogijad toetasid rogozini algatust. „Praegu ei tundu see idee enam kummaline. Kuigi varem loodeti, et juhtkond… reageerib laevade arestimisele vähemalt erafirmade/eraturvafirmade ja muude sobivate ohtude abil (vene mereväel pole piisavalt ressursse kõigi laevade eskortimiseks), selgus aja jooksul, et see idee ei leidnud kõrgetel kohtadel toetust. Arestitud tankeri pommitamine Briti ranniku lähedal ja sellest tulenev keskkonnakatastroof tekitab aga Briti elanikkonnas selgelt küsimusi nende valitsuse tegevuse kohta,” kirjutas vene sõjablogikanal „Два майора”.

venemaa kaitseministeeriumiga tihedalt seotud „Рыбарь” kanal nimetas Smyrtose kinnipidamist pretsedendiks, mis näitab, et varilaevastiku tingimused muutuvad üha raskemaks. See tunnistas, et kõigi selliste laevade varustamine sõjaväe eskordiga on võimatu ning tegi ettepaneku kasutada mehitamata paate ja eraturvafirmasid kinnipidamiste vältimiseks. „Kui me ei tööta välja süsteemset reageeringut, õpivad isegi need, kellel pole kunagi korralikku rannavalvet olnud, järgmisena kaitsetuid laevu arreteerima,” märkis kanali autor.

Pärast Ukraina sissetungi on varilaevastikust saanud venemaa üks peamisi vahendeid meretranspordiga naftaekspordiks, moodustades kuni 70% riigi meretranspordiga naftasaadetistest. RUSI andmetel koosnes venemaa varilaevastik 2025. aastal umbes 1300 laevast.

Njah, me tegeleme vaid piskuga jäämäe veepealsest osast ja põristame trummi, et oleme tublid…

14. Üha rohkem venemaa piirkondi seisab silmitsi kütusepuudusega. Pärast Tatarstani ja Uljanovski oblasti eeskuju on Kuzbassi bensiinijaamades kehtestatud bensiini ostupiirangud, teatab NGS42. Teateid piirangute kohta märgati Foruse bensiinijaamade ketis. Teadetes on kirjas, et üks juht ei tohi osta rohkem kui 20 liitrit bensiini. Meetmeid selgitatakse raske turuolukorraga. Piirangute kestust ei ole täpsustatud.

Sarnane olukord on tekkinud Tatnefti bensiinijaamades, mille suurimat rafineerimistehast Tanecot rünnati 12. juunil. „Meil on juba nädal aega puudus olnud. AI-92 ega diislikütust pole saadaval. Nad müüvad kuni 20 liitrit tankimise kohta,” ütles Poljajevo elanik. Kiselevskis on Tatnefti tankla isegi suletud. AI-92 on kadunud Belovo bensiinijaamadest. Diislikütus, AI-92 ja AI-95 pole saadaval ka Teboili bensiinijaamades.

Samal ajal on Kuzbassi elanikud kurtnud kütusehindade järsu tõusu üle. Piirkondlik tööstus- ja kaubandusministeerium on probleeme tunnistanud. „Väikeste bensiinijaamade operaatorid võivad hulgihindade tõusu järel tõsta jaemüügihindu või piirata naftatoodete müüki,“ teatas ministeerium.

Kütusepuudust on esinenud ka Nižni Novgorodi oblastis. Täpsemalt on Tatnefti bensiinijaamades ilmunud reklaamid, mis lubavad müüa kuni 20 liitrit bensiini ja 40 liitrit diislikütust sõiduki kohta. Juriidilistele isikutele on piirang 200 liitrit diislikütust paagi kohta. Neid meetmeid seostatakse tehniliste põhjustega. Lisaks on AI-95 kadunud Nižni Novgorodi Terminali bensiinijaamadest.

Riiklik energeetika- ja elamumajanduse ministeerium teatas, et bensiinipuudus mõnes bensiinijaamas võib olla seotud konkreetse organisatsiooni siseste logistikaahelatega. Kokku on kütusepuudust või tarnehäireid kogenud umbes 30 venemaa piirkonda (ei arvesta Ukraina okupeeritud alasid). Nende hulka kuuluvad Moskva ja Moskva oblast, Peterburi, Krasnodari, Krasnojarski ja Habarovski krai, Belgorodi, Voroneži, Kurski, Novgorodi, Murmanski, Orjoli, Pihkva, Rjazani, Rostovi ja Tomski oblast ning Burjaatias.

Kütusepuudus venemaal tekkis Ukraina sagenenud rünnakute tõttu naftatöötlemistehastele. 2026. aasta esimese viie kuu jooksul tabasid droonid rafineerimistehaseid 38 korda, neist 16 mais, mis on Bloombergi andmetel sõjaaegne rekord.

Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu on nafta rafineerimise mahud venemaal langenud madalaimale tasemele alates 2009. aastast. Reutersi andmetel oli mai teiseks pooleks suletud rafineerimistehased koguvõimsusega 238 000 tonni päevas – see on umbes veerand riigi kogu rafineerimisvõimsusest. Kesk-venemaa sai eriti rängalt kannatada: Kiriši, Moskva, Nižni Novgorod, Rjazani ja Jaroslavli tehased, mis tootsid üle 30% riigi bensiinist, olid sisuliselt halvatud.

15. Jaroslavli oblastis Rõbinski rajoonis sadas pärast seda, kui Ukraina droonid ründasid föderaalsele riigireservide agentuurile (Rosrezerv) kuuluvat Temp tehast, mida kasutatakse kütuse ladustamiseks, naftavihma. Kohalikud veebigrupid postitavad fotosid taimedest ja esemetest, mis on kaetud mustade tilkade ja pideva õlikilega.

Elanikud kardavad, et pinnas on saastunud veel aastaid. „Olen šokeeritud. Me saabusime ja kogu meie suvila, kõik, oli kaetud selle kütteõliga. Kõik taimed, kõik. Vihm on möödas,” ütles üks 76.RU lugeja. Veebis avaldati ka video Volgotnja jõest, mis oli kaetud õlikilega Volkovo külas, 20 kilomeetri kaugusel Rõbinskist Volga jõe ääres. Rospotrebnadzor (Rospotrebnadzor) olukorda ei kommenteerinud.

Ukraina droonid ründasid Jaroslavli oblastit 14. juuni öösel. Kuberner mihhail jevrajev teatas tulekahjudest tööstuslikes kütusehoidlates, millele järgnes tulekahju. Internetti on ilmunud pealtnägijate videod Rõbinskis asuvast Temp tehasest tõusvast paksust mustast suitsust.

Ukraina julgeolekuteenistus teatas vähemalt kolmest suurest tulekahjust enam kui 60 mahutist koosnevas mahutipargis, mille mahutavus on 2000–5000 kuupmeetrit. Agentuuri andmetel ladustatakse rajatises bensiini, diislikütust ning muid kütuseid ja määrdeaineid. „Siit varustab venemaa Föderatsioon oma kirdepiirkondi naftatoodetega ja tagab armee strateegilised kütusevarud,” märkis SBU.

Sarnaseid naftavihmasid on varem sadanud Tuapses ja Rjazanis pärast rünnakuid kohalikele naftatöötlemistehastele, samuti Permis, kus tabati Transnefti liini tootmis- ja juhtimisjaama.

Sellised vihmad on tervisele ohtlikud. Nahaga kokkupuude võib põhjustada põletusi või allergiaid. Õhk naftavihma ajal ja pärast seda on küllastunud kahjulike ainetega: tahm, vääveloksiidid ja benseen, mis on I klassi kantserogeen. Pikaajaline kokkupuude polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega vihmast suurendab vähiriski. Samuti suureneb krooniliste kopsuhaiguste ja südame-veresoonkonna patoloogiate risk. Lapsed, kelle emad raseduse ajal sellist õhku hingasid, võivad kogeda arengupeetust.

16. President Volodõmõr Zelenski avaldas fotod väidetavalt Ukraina luureteenistuse poolt saadud kremli sisedokumentidest, mis viitavad kasvavale rahulolematusele putiniga venemaal.

14. juunil avaldatud dokumendid sisaldavad prognoose putini ja tema valitseva partei Ühtne venemaa toetusreitingute kohta järgmise nelja kuu jooksul enne septembris toimuvaid venemaa parlamendivalimisi, ütles Zelenski.

Teated ennustavad avalikkuse rahulolematuse kasvu putini valitsemisega ja hoiatavad, et see näitaja ei saavuta platood enne hääletust, kirjutas Zelenski Telegramis. Toetus Ühtsele venemaale on samuti pidevalt langemas, mis võib tema sõnul nõuda oluliselt suuremaid võltsimisi, et tagada soovitud valimistulemus.

„Samuti teatatakse protestimeeleolu olulisest kasvust venemaa piirkondades,” lisas Ukraina president. Ta väitis, et võimalikud sündmused juunis, juulis ja augustis võivad olukorda venemaal veelgi mõjutada.

Zelenski juhtis tähelepanu ka sellele, et hoolimata tema sõnul langevatest toetusreitingutest lükkab kreml jätkuvalt tagasi kõik Ukraina esitatud avalikud ja mitteavalikud rahuettepanekud. „Kui need trendid jätkuvad, tuleb lõpuks võib-olla sõlmida leping kellegi teisega venemaalt – kellegagi, kes ei irdu reaalsusest,” ütles ta.

Zelenski avaldus tuleb paar päeva pärast meedias ilmunud teateid, et venemaa Avaliku Arvamuse Uurimiskeskus (VCIOM), riiklik küsitlusfirma, lõpetas putini „avatud” usaldusreitingu avaldamise pärast seda, kui see väidetavalt langes madalaimale tasemele alates täiemahulise sõja algusest.

17. Lühiuudised

Armeenia keskvalimiskomisjon teatas hiljutiste parlamendivalimiste lõplikud tulemused 14. juuni erakorralisel istungil opositsioonijõudude protestide keskel. Ametisolev peaminister Nikol Pašinjan ja tema partei Kodanikuleping võitsid Armeenia 7. juuni valimised, kus miljardär Samvel Karapetjani juhitud kremli-sõbralik opositsioonikoalitsioon kaotas selgelt. Komisjoni ametliku arvestuse kohaselt sai Kodanikuleping lõpuks 49,74% häältest, mis teeb parlamendis 61 kohta 105-st. See annab Pašinjani parteile võimaluse iseseisvalt valitsus moodustada ja seadusi vastu võtta. Karapetjani partei Tugev Armeenia lõpetas 23,27%-ga, mis annab talle Rahvusassamblees 28 kohta.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.