Sõja ülevaade: 1571. päev - mõni vene poole edenemine tuli

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 13. juuni 2026:

mõni vene poole edenemine ikka tuli ning olukorra paranemisi mõnes lõigus pole.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Järgmist sadamat tabati.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: olukorra paranemise märke hetkel pole.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel vene pool edasi sai.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: u 1 km edenemist vene poolel.

10. Herson: muutusteta.

11. 65 miljardit rubla päevas. venemaa kulutused Ukraina sõjale on püstitanud uue rekordi.

12. venemaa on paigutanud Valgevene piiri lähedale viis Shahedide stardiplatvormi.

13. putin suurendas venemaa armee isikkoosseisu viiendat korda pärast sõja algust.

14. putin lubas Ukraina-vastaseid õhurünnakuid intensiivistada.

15. venemaal on bensiini puuduse tõttu tekkinud ka lennukikütuse puudus.

16. Lühiuudised

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas uuest lepingusüsteemist, millel on selged tingimused ja määratletud teenistusajad. Tema sõnul on nüüd kolme tüüpi lepinguid.

Jalaväe rünnakulepingud – 14 kuud tsiviilisikutele, 10 kuud tegevväelastele ja vähemalt kuus kuud varem teenistusest vabastatud sõjaväelastele;

Lahingulepingud – 24 kuud mehitamata õhusõidukite pilootidele, radarioperaatoritele, suurtükiväelastele, elektroonilise sõjapidamise spetsialistidele ja teistele lahinguspetsialistidele;

Põhilepingud – 24 kuud teistele väeliikidele, võimalusega asuda tagalaešeloni ametikohtadele.

Ülemjuhataja lisas, et iga lepinguga kaasneb garanteeritud vähemalt kuuekuuline edasilükkamine:

Edasilükkamine arvutatakse teenistusaja ja lahingmissioonidel veedetud aja alusel.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 237 lahingukokkupõrget ehk siis tihe konveier jätkub ning põhiliselt ikka väikesed jalaväegrupid üritavad infiltreeruda. Veel ei näe konveieri aeglustumist kuigi seda ootab. Ikka on kõige tihedam tegevus Ukrina tööstuslinnade komplekti ümber ja lõunarinde idalõigus. Kuigi pingelisi kohti jagub ja kasvab oht kaotada pisu suuremaid alasid olukorda siiski liialt muret tekitavaks ei pea, sest esmalt on vene poole kaotuste arv iga saadud kilomeetri eest tõusutrendis ning selline läbikulumine väga pikalt sarnaseski tempos edenemist ei toeta.

Eile viis vaenlane läbi 88 õhurünnakut, heites alla 281 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 008 kamikaze-drooni ja sooritas 3304 kaudtulelasku, sealhulgas 74 mitme raketiheitjaga. vene poolel ikka raskusi oma kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotustega ja seni pole olukorra parandamiseks vahendeid leitud.

Üha enam erinevad blogijad näitavad Ukraina keskmaa droonide võimekuse ja hulga kasvu ning sarnase trendi jätkumisel on uus nn olukorra muutja lahinguväljal kanna maha saanud selleks, et jääda…

1. Donetski ja Hersoni oblastis haavasid vene väed 22 ja tapsid veel kaks inimest.

Hersoni oblastis hävitasid vene väed ettevõtteid, poe, mobiilimasti, kõrvalhooneid, gaasitorustiku, põllumajandustehnikat ja eraautosid.

2. Plahvatus endise DPR-i riikliku julgeoleku ministri andrei pintšuki Moskva kodus pärast seda, kui kuller talle paki toimetas. Telegrami kanalite andmetel ei saanud pintšuk vigastada, olles suutnud end kuulikindla ukse taha peita. TASS teatab, et tema elu pole ohus. Majas endas purunesid aknad ja uksed. 2000. aastate alguses töötas pintšuk tunnustamata Transnistria riikliku julgeoleku ministeeriumis ja võitles seejärel Donbassis venemeelsete separatistide poolel. 2014. aasta märtsis osales pintšuk Krimmi annekteerimises. Nagu ta ise Lenta.ru ajakirjanikele ütles, viis ta poolsaare hõivamise ajal poolsaarel asuvad Ukraina eriteenistuste üksused venemaa jurisdiktsiooni alla ja osales nn referendumi ettevalmistamises. Aastatel 2014–2015 oli ta isehakanud Donetski Rahvavabariigi (DPR) riikliku julgeoleku minister. 2022. aastal juhtis pintšuk Izjumi lahingus „Kesk” üksust. Aastatel 2023–2025 oli ta Bahmuti lahingutes osalenud üksuse BARS-13 ülem.

vene meedia andmetel on see nädala jooksul kolmas atentaadikatse venemaa Ukraina sissetungiga seotud isikute vastu. Varem, 9. juunil, tapeti Moskva oblastis damir davõdov, kaitseministeeriumi peamise raketi- ja suurtükiväevalitsuse (GRAU) varustusosakonna kõrge ohvitser. Samuti üritati Moskvas 9. juunil Rosteci hoone lähedal õhku lasta auto. venemaa uurimiskomitee teatas, et nurjas atentaadikatse ühe teadus- ja tootmisettevõtte töötaja vastu. Agentuur teatas ka kahe alaealise vahistamisest seoses juhtumiga.

Täna öösel oli venemaa kesk- ja lõunaosa ning okupeeritud Krimm ulatusliku droonirünnaku all. Umbes 280 droone ja mõned reaktiivmootoriga elukad.

Droonid ründasid Krasnodari krais Temrjuki rajoonis asuvat mereterminali. Droonirünnakute järel puhkes mereterminalis väidetavalt tulekahju. Kuberneri sõnul hukkus intsidendis üks inimene. Esialgsetel andmetel sai vigastada veel kolm inimest. Mereterminali tulekahju kustutamiseks on saadetud 96 töötajat ja üle 30 seadme, sealhulgas venemaa eriolukordade ministeeriumi liikmed.

3. Kursk: muutusteta, isegi päris rahulik, kui pommitamine välja arvata.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanski ja Lõmani kandis eip parane, eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud ja see pigem kinnitab, et vene pool on suutnud oma eesmisi uusi possasid hoida.

6. Siversk: survet jagus palju, aga püsivamaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Bahmut: üleeile teatas vene pool Rožkišne küla vallutamisest ning seegi raskendab Kostjantõnivka linna kaitset. Linnas endas muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Huljaipolest edelas Luhivske küla lahistel on jäänud pidama uus vene poole eesmine possa ja kipub arvama, et kaks sealt lõuna poole jäävat küla on juba vene poole kontrolli all. vene pool ise väidab, et edeneti u 1 km.

Mujal muutusteta, kuigi nii tiheda konveieriga ootaks pisu enam vähemalt ajutisi uusi eesmisi possasid.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa sõjalised kulutused saavutasid 2026. aasta esimeses kvartalis uue rekordtaseme 5,908 triljoni rublani (70,8 miljardit eurot), selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutustest, mis põhinevad venemaa rahandusministeeriumi andmetel.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenesid sõjalised ja relvastuskulutused 29,9%, võrreldes 2024. aasta jaanuari-märtsiga 68,7%, võrreldes 2023. aastaga 129% ja võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,6 korda.

Selle tulemusel ulatus sõjaliste kulutuste osakaal eelarves esimest korda pärast konflikti algust 46%-ni. Teisisõnu, iga teine rubla läks armeele, rõhutab Kluge.

Tema arvutuste kohaselt tarbis venemaa sõjamasin keskmiselt umbes 2,7 miljardit rubla tunnis (32,4 miljonit eurot) ja 65 miljardit rubla (78 miljonit eurot) päevas – summa, mis on võrreldav Novgorodi ja Orjoli oblasti aastaeelarvega (vastavalt 69 ja 61 miljardit rubla). Igakuised sõjakulutused – umbes 2 triljonit rubla – ületasid kogu venemaa kõrgharidussüsteemi ja kõigi venemaa oblastite peale Moskva aastaeelarvet.

Sõjakulutuste peamine kasv oli tingitud salastatud kuludest: nende maht suurenes kvartali lõpuks 3,4 triljonilt rublalt 4,9 triljonile rublale. Selle tulemusel oli salastatud kulude osakaal 38,2% kõigist eelarvekulutustest (12,8 triljonit rubla kvartalis).

On tähelepanuväärne, et sõjakulutused kasvavad, hoolimata sellest, et eelarves oli neid veidi vähendatud – 7,8%-lt 6,2%-le SKPst, rõhutab Kluge. Tegelikult kasvas sõjaeelarve esimeses kvartalis 12%-ni SKPst. Kluge märgib, et sõjalised kulutused on 2026. aastal tõenäoliselt oluliselt suuremad kui eelmisel aastal, ulatudes aasta lõpuks 9–10%-ni SKPst. See suurendab eelarvepuudujääki, mis oli esimeses kvartalis 4,6 triljonit rubla ja mai lõpuks ulatus 6 triljonini.

Kasvava sõjaarve tasumiseks teeb venemaa rahandusministeerium ettepaneku külmutada tsiviilkulutused sel aastal 2,9 triljoni rubla võrra, ütlesid allikad Financial Timesile (FT). Kui kulutusi ei piirata, hindab ministeerium, et aasta lõpuks võib eelarve ületamine negatiivse stsenaariumi korral ulatuda 4 triljoni rublani.

Puujäägi kontrolli all hoidmiseks teeb rahandusministeerium FT andmetel ettepaneku eraldada eelarve kogu praeguseks kolmeaastaseks perioodiks kõigis eelarvepunktides peale sõjaliste kulutuste. Lisaks ligi 3 triljonile rublale sel aastal peaksid kulutuste külmutamised katma 5,4 triljonit rubla 2027. aastal ja 7,1 triljonit rubla 2028. aastal.

Sõda Iraanis ja naftahindade tõus toovad venemaale lisatulu, kuid summa on Kluge hinnangul palju väiksem kui 3% SKPst, mis on vajalik kaitsekulutuste puudujäägi katmiseks.

Tema arvutuste kohaselt on Ukraina sõja kumulatiivne maksumus alates 2022. aastast olnud 53,079 triljonit rubla ehk (646 miljardit eurot). See summa katab 28 aasta jooksvaid tervishoiu eelarvekulusid, 30 aasta hariduskulusid ja 100 aasta eelarvet suurtes piirkondades, näiteks Krasnojarski krais või Sverdlovski oblastis.

12. venemaa armee on paigutanud ja kasutab aktiivselt vähemalt viit Shahedi ründedroonide stardiplatvormi Valgevene piiri lähedale, teatas Vabadusraadio, viidates satelliidipiltide ja avalike allikate analüüsile. Platvormid asuvad Brjanski, Orjoli ja Smolenski oblastis – Valgevene territooriumist kümnete kilomeetrite kaugusel – ning mõned neist jätkavad laienemist.

Tuvastatud paikade hulgas on Šatalovo sõjaväelennuväli Smolenski oblastis, mis asub umbes 46 kilomeetri kaugusel Valgevene piirist ja on kasutusel alates 2025. aasta algusest. Orjoli oblastis Tsõmbulovo küla lähedale on rajatud droonikeskus, mida propagandakanal Zvezda nimetas maailma suurimaks: selle pindala on peaaegu 2 x 4 kilomeetrit, seal asub vähemalt 12 stardiplatvormi ja umbes 100 droonide hoiukohta. Brjanski oblastis asub mitu rajatist: Navlja kompleks, mis ehitati nullist 2024. aasta sügisel, umbes 127 kilomeetri kaugusel piirist; Seštša lennuväli, mida kasutati rakettide väljasaatmiseks aastatel 2022–2023 ja mis asub Valgevenest 45 kilomeetri kaugusel; ning uus rajatis Asovitsa küla lähedal, mis alustas tegevust 2025. aasta sügisel.

Väljaande andmetel võimaldab rajatiste paiknemine Valgevene lähedal droonidel lühemat lennuaega Kiievisse ja Lääne-Ukrainasse ning mitmekesiseid rünnakumarsruute. Ukraina sõjandusekspert Anatoli Hraptšinski nimetab seda asukohta kõige soodsamaks, selgitades, et lähedus Valgevene piirile võimaldab droonidel kas otse Kiievisse rünnata või liikuda mööda piiri Lääne-Ukraina suunas. Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat märgib omakorda, et venemaa droonid hõljuvad tahtlikult Valgevene piiri lähedal, raskendades Ukraina õhukaitsejõudude tööd, ning kasutavad Valgevene territooriumi ka transiidikoridorina.

Valgevenes endas on õhuruumi rikkumiste arv järsult suurenenud. Riigi õhujõudude ja õhukaitsevägede ülem Andrei Lukjanovitš teatas, et ainuüksi 2025. aastal registreeriti üle 1400 sellise intsidendi. Valgevene Julgeolekunõukogu riigisekretär Aleksandr Volfovitš teatas, et 2026. aasta mai ühe nädala jooksul registreeriti 116 rikkumist. Sisevägede ülem Nikolai Karpenkov väitis aga, et 2025. aastal kahjutuks tehti Valgevenes ligikaudu 520 drooni, millest kolmandik olid relvastatud. Samal ajal ei nimeta Valgevene võimud neid droone reeglina vene droonideks, samas kui Ukraina pool väidab, et valdav enamus neist on šahedid ja gerberad, kes kasutavad Valgevene õhuruumi Ukraina ründamiseks, rõhutab Vabadusraadio.

13. putin suurendas venemaa relvajõudude volitatud koosseisu viiendat korda pärast sõja algust. Allkirjastatud määruse kohaselt on armee kogukoosseisuks määratud 2 399 130 inimest, kellest 1,51 miljonit on sõjaväelased. Ametlikul õigusteabe veebisaidil avaldatud dokumendis on ka märgitud, et valitsusele on antud korraldus eraldada föderaaleelarvest kaitseministeeriumile vajalikud eelarvelised assigneeringud.

putin suurendas venemaa relvajõudude volitatud koosseisu märtsis 2 391 770 inimeseni, kellest 1,5 miljonit on sõjaväelased. 2024. aasta septembris suurendas putin relvajõudude suurust 2 389 130 inimeseni, kellest 1,5 miljonit on sõjaväelased. Enne seda, 2023. aasta detsembris, suurenes isikkoosseisu arv 2 209 130-ni (1 320 000 sõjaväelast) ja 2022. aasta augustis, kuus kuud pärast sõja algust, suurenes isikkoosseisu arv 2 039 758-ni, sealhulgas 1 150 628 sõjaväelast.

Enne sõda kehtis venemaal 2017. aasta määrus, mille kohaselt oli venemaa relvajõudude lubatud koosseis 1 902 758 isikkoosseisu liiget, sealhulgas 1 013 628 sõjaväelast.

14. putin teatas reedel kohtumisel Loode-Vene sõjaliste operatsioonide (NVO) osalejatega, et venemaa kavatseb rünnakuid Ukraina taristu vastu eskaleerida. „Arvestades nende tegevust, peame me – ja see on meie järgmine ülesanne – reageerima asjakohaselt. Ja me teeme seda ning me eskaleerime oma rünnakuid vaenlase taristu vastu,” tsiteerib Interfax putinit.

putin tunnistas, et Ukraina relvajõudude löögid, mis on aasta algusest alates tabanud venemaa naftatöötlemistehaseid, sadamaid ning kütuse- ja energiataristut enam kui 80 korda, kahjustavad venemaa majandust. „Kuid me taastume kiiresti. Nad ei suuda meile tõsiseid probleeme tekitada,” lisas ta.

putini sõnul seisab venemaa praegu silmitsi niinimetatud kollektiivse läänega, mida esindab NATO ja mis surub sellele vastu. Kuid neil ei õnnestu ühiskonda lõhestada ega meile majanduslikku kahju tekitada, ütles putin.

Ta lisas, et vene väed jätkavad edasiliikumist Loode-vene sõjaliste operatsioonide tsoonis. „Me teeme edusamme. Me ei liigu nii kiiresti, kui tahaksime, aga me liigume iga päev edasi, tuues oma territooriumid järk-järgult oma kontrolli alla. Nii see saab olema, me saavutame selle; keegi ei tohiks selles kahelda,” ütles putin.

15. Pärast bensiinikriisi, mis on mõjutanud enam kui 20 piirkonda – Krimmist Siberini – on venemaal probleeme lennukikütusega.

Telegrami kanali Aviation Mezzanine teatel on mitmed suuremad lennujaamad pilootidele (NOTAN-idele) välja andnud teated lennukite tankimise piirangute kohta. Reaktiivkütuse piirangud on muuhulgas kehtestanud Mahhatškala, Mineralnõje Vodõ, Krasnodar, Astrahan ja Nižni Novgorod.

Kütuse tankimine on piiratud mahuga, mis on vajalik lennu plaanipäraseks teostamiseks. Näiteks Mahhatškala lennujaam on kehtestanud Dubaisse suunduvatele lendudele 8 tonni kütusepiirangu, Minskisse suunduvatele lendudele 3,5 tonni kütusepiirangu ja Taškenti suunduvatele lendudele 4 tonni kütusepiirangu. „Tšarterlendude tankimine toimub täiendavate kokkulepete alusel,” seisab teade.

Probleemid lennukikütusega venemaa turul hakkasid ilmnema mai lõpus pärast rekordilist naftatöötlemistehaste reidide seeriat, mis tabas kuu aja jooksul 16 tehast ja peatas nafta rafineerimise Kesk-venemaal praktiliselt täielikult.

Kommersanti allikate sõnul said lennufirmad mai viimasel nädalal kütusetarnijatelt kirju, milles teatati, et nad ei saa oma lepingute alusel lennukeid tankida Peterburi, Jekaterinburgi, Ufaa ja mitme teise väiksema liiklusmahuga linna lennujaamades.

Lennukikütuse börsimüük on praktiliselt lakanud: Peterburi kaubabörsi andmetel pole alates 4. maist sõlmitud ühtegi lennukikütuse tehingut. Samal ajal tõusid hulgihinnad rekordilise 113 000 rublani tonni kohta – 52% rohkem kui märtsi algus.

„Me räägime praktiliselt täielikust pakkumise puudumisest,” kirjeldas Kommersanti allikas börsikaubanduse olukorda. Tema andmetel müüdi näiteks 1. juunil ainult „kolm tankerit kogu riigi peale”.

Juuni alguses toimus energeetikaministeeriumis erakorraline koosolek, mille järel kütuseautod toimetasid kiiresti petrooleumi piirkondlikest lennujaamadest suurematesse linnadesse, kus kehtisid piirangud. Valitsus keelas lennukikütuse ekspordi 1. juunist kuni 30. novembrini, et tagada stabiilne olukord siseturul.

Kommersanti allikad väidavad, et energeetikaministeeriumi tegevused on seotud lennukikütuse puuduse ohuga venemaal.

Riigis toodetud lennukikütuse täpne kogus pole teada. Alates 2024. aastast on Rosstat salastanud naftatoodete tootmise statistikat, viidates spekulatsioonide ohule. Uusimad kättesaadavad andmed näitasid, et rafineerimistehased toodavad aastas umbes 11 miljonit tonni reaktiivkütust. Ka ekspordiandmed on läbipaistmatud, kuna tollistatistika on suletud. Freedom Finance’i analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul hinnati petrooleumi ekspordiks 500 000–600 000 tonni aastas, millele lisandus 300 000 tonni valitsustevahelise lepingu alusel Kasahstaniga.

venemaa jaoks võiks ekspordikeeld olla kaitsemeetmeks, mis takistab kütuse siseturult eemaldamist ja puuduse tekkimist, usub Tšernov.

16. Lühiuudised

USA välisminister Rubio õnnitles venemaa rahvast Ameerika Ühendriikide nimel venemaa päeva puhul. Ta ütles, et Washington on jätkuvalt pühendunud venemaa sõja rahumeelsele lahendamisele Ukraina vastu ning loodab, et püsiv rahu viib konstruktiivsemate suheteni. Ausalt… halenaljakas on lugeda…

adam kadõrov sai venemaa päeval oma isalt järjekordse medali, seekord Tšetšeenia Vabariigi kangelase tiitli.

USA hoiatas Ukrainat eile õhtul Orešniku raketiohu eest, ütleb RBC-Ukraina allikas. Avaldamise ajal ei avaldatud ühtegi ametlikku USA avaldust ega saatkondade hoiatust.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.