Sõja ülevaade: 1121. päev – venemaa üritab linnu maatasa pommitada
Avaldatud: 20 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. märts 2025:
ühe varasema uue sillapea üle Oskili leidis, venemaa üritab suurte energiataristu objektide asemel linnu maatasa pommitada ja eile andis Ukraina vääriliselt vastu.
1. Üks suur saju ööpäev jälle.
2. Miskit olulist jälle tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks varasem muutus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski nõustus pärast kõnelusi Trumpiga peatama rünnakud venemaa energiarajatiste vastu.
12. Peaprokuratuuri juht andis putinile aru 2,4 triljoni rubla väärtuses erafirmade natsionaliseerimisest.
13. Rosteci tegevjuht hoiatab 200 välismaise lennuki lendude peatse lõpetamise eest venemaal.
14. EL nimetab venemaad kaitsepoliitika valges raamatus „fundamentaalseks ohuks”.
15. ÜRO komisjon süüdistab venemaa armeed inimsusevastastes kuritegudes Ukrainas.
16. Politico: Euroopa tahab üle meelitada Ameerika teadlasi, kelle rahastamist Trump kärbib.
17. Lühiuudised
155 vene poole rünnakut, varasemate päevade kordus, sestap seekord numbreid välja tooma ei hakka.
Eile lükkas vene pool mitmetes sektorites rohkem soomust rünnakutele, mistõttu nende kaotuste arv vastavalt ka tõusis. Mõned läbi lipsavad viimased videod näitavad, et neid kolonne (3-6 ühikut) suudetakse seni ära töödelda enne Ukraina eesmiste possadeni jõudmist. Kui soomukilt jalavägi jalastub, siis kas kobarmoon või kamikaze droonide jaht nende likvideerimiseks. On rindelõike, kus hallis alas on palju soldatite laipu ning egas eriti näe, et neid sealt juletakse ära viia.
Keskmisest kõrgem on vene kaudtuleüksuste tabamine ning õige pisu vähenes muu tagalatoetuselemendi tabamine.
Plusskraadid ilma sademeteta nii päeval kui öösel ning pisu sadu mõnel päeval alles järgmisel nädalal, sestap ilm olulist mõju lahinguväljale ei oma.
1. Kirovohradi oblasti osariigi administratsioon teatas, et kolmapäeva õhtul koges Kropivnõtski vaenlase kõige massilisemat rünnakut. Kirovohradi oblasti osariigi administratsiooni juht Andri Raikovitš: „Rahulikud elumajad hävisid: erasektor, korrusmajad.”
venelased on Kropivnõtskis (Kesk-Ukraina) valla päästnud põrgu. Üle 30 plahvatuse vaid mõne tunniga. Õhurünnakute lained tõrjuti, kuid oht püsib, kuna linna poole suundub üha rohkem rakette. Tulekahjud jätkuvad ja tsiviilinfrastruktuuri kahjustamine on tõsine.
2. 20. märtsi öösel teatasid venemaa sotsiaalvõrgustikud droonirünnakust venemaal Saratovi oblastis Engelsis asuvale naftatöötlemistehasele. venemaa avalikkus teatas Engelsis toimunud plahvatustest. Seal lähedal on ka vene sõjaväe lennuväli.
venemaa kaitseministeerium väidab, et tema piirkondade vastu on toimunud ulatuslik rünnak. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistasid õhutõrjejõud väidetavalt alla Ukraina droone: Saraatovi oblastis – 54 ühikut, Voroneži oblastis – 40, Belgorodi oblastis – 22, Rostovis – 9, Kurskis – 3 ja Lipetskis – 1 UAV, samuti okupeeritud Krimmi 3 poolsaare territooriumi kohal.
venemaal Kemerovo oblastis asuv Jayski rafineerimistehas süttis põlema. Rafineerimistehas asub Ukraina piirist enam kui 3000 km kaugusel.
Üleeile Ukraina droonid süütasid Krimmis mitmete venemaa radarid ja õhutõrjekompleksid ründamist. Löögi said õhutõrjesüsteemid Pantsir-S1, S-300SV SAM kompleksid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip tea kunas, aga vene pool sai Kupjanskist põhja pool veel ühe sillapea üle Oskili jõe (suurusega 2×2 km). Neid seal riburada pidi juba u 23 km piki jõge ja ulatuvad jõest 2-3 km kaugemale. Siiani pole tuvastanud, et nad oleks soomust üle jõe saanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Küll tuleb signaale, et mitte ainult vene pool ei kombi siin ja seal üle Siverski Donetsi-Donbas kanali Tšassiv Jari kandis vaid seda teeb aktiivselt ka Ukraina pool.
8. Donetsk: muutusteta. Pisu ikka eesmised possad vahel omanikku vahetavad aga üldjuhul vene poole uued possad kiirelt mittemehitatuteks tehakse.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus peatama rünnakud venemaa energiarajatiste vastu. Ta ütles seda oma Ameerika kolleegile Donald Trumpile kolmapäeval, 19. märtsil peetud kõne ajal, ütles asjaga kursis olev allikas Bloombergile. Agentuuri allika sõnul nõustusid mõlemad pooled töötama relvarahu edasise laiendamise nimel. Trump ütles eraldi, et vestlus oli „väga hea”. Tema sõnul kestis vestlus umbes tund ja selle eesmärk oli „koordineerida venemaa ja Ukraina taotlusi ja vajadusi”. Arutelu peamine osa põhines 18. märtsil toimunud telefonivestlusel Ameerika liidri ja venemaa presidendi vladimir putini vahel. „Oleme õigel teel,” lõpetas Trump.
Zelenski büroo pole kõnet veel kommenteerinud. Suspilne kirjutab, et USA ja Ukraina presidendid arutasid viise, kuidas saavutada „vaikus rindel, taevas ja merel”. Zelenski teavitas Trumpi ka olukorrast lahinguväljal ja tõstatas vangide vabastamise küsimuse. Väljaande allika presidendi kantseleist sõnul toetab riigi juhtkond rünnakute lõpetamist venemaa energiasektori vastu, kuid ainult vastastikkuse tingimusel. 18. märtsil ütles seda Zelenski ise. „Meie pool toetab seda. Aga ei saa olla, et venemaa lööb meie energiasektorile pihta ja me vaikime. Me vastame,” hoiatas ta.
putin ütles eelmisel päeval Trumpile, et on esimese sammuna sõja lõpetamise suunas valmis piirama rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, kuid ta ei saavutanud täielikku relvarahu, mida USA taotles. Täieliku relvarahu saavutamiseks nõudis putin mobilisatsiooni peatamist Ukrainas ja lääne relvade üleandmiselõpetamist Ukraina relvajõududele, kuid ei täpsustanud, kas ta võtab kasutusele mingeid vastumeetmeid oma armee demilitariseerimiseks.
Vaatamata saavutatud kokkulepetele andis venemaa vahetult pärast Trumpi ja putini telefonivestlust Ukrainale uued löögid, kasutades 150 drooni, ütles Zelenski. Selle tagajärjel said kannatada Sumõ haigla, põllumajandusettevõtted, raudtee ja 21 maja. venemaa kaitseministeerium omakorda teatas, et nad lasid Ukraina pihta vaid seitse drooni, kuid väidetavalt tulistasid nad ise alla kohe, kui said putini käsu. vene kaitseministeerium süüdistas Kiievit ka katses häirida Trumpi rahualgatust, rünnates Krasnodari oblastis asuvat Kavkazskaja naftapumbajaama.
Samal ajal ütles USA presidendi erisaadik Steve Witkoff, et kokkuleppele täieliku relvarahu osas Ukrainas võidakse jõuda mõne nädala jooksul. Tema sõnul on sellise režiimi kõigi detailide väljatöötamine „natuke keerulisem, sest siin on 2000-kilomeetrine piir, Kursk ja palju muud, mis seda mõjutavad”. USA plaanib seda küsimust enemaaga arutada 23. märtsil Saudi Araabias Jeddas.
12. venemaa peaprokuratuuri jõupingutustega tagastati riigi omandisse varasid 2,4 triljoni rubla (24 miljardi euro) väärtuses, ütles peaprokurör igor krasnov kolmapäeval ameti laiendatud juhatuse koosolekul putinile. „Meie väidete põhjal tagastati riigile viis strateegilist ettevõtet, millest neli olid väliskontrolli all. Omanikud andsid juhiseid toodangu ja kasumi eksportimiseks meile ebasõbralikesse jurisdiktsioonidesse, ei investeerinud raha infrastruktuuri arendamisse, ei täitnud meeskondade ees sotsiaalseid kohustusi ega maksnud täies mahus makse. Ringlusest välja võetud raha kulutasid nad oma vajadustele,” rääkis krasnov. Ta lisas, et mõned natsionaliseeritud ettevõtted on rahastanud Ukraina armeed ja kutsus prokuröre „mitte lubama eraettevõtete kasutamist riigi huvide vastaselt”.
Esimene raha konfiskeeritud firmadest on juba riigikassasse jõudnud. Eelmisel aastal laekus eelarvesse erastamisest 132 miljardit rubla, millest suurem osa tuli varem natsionaliseeritud varade müügist, teatas Föderaalse Kinnisvarahaldusameti juht Vadim Jakovenko päev varem. Nii müüdi venemaa suurimat autokaupluste võrgustikku omav Rolfi ettevõtete grupp 35 miljardi rubla eest ning keemiasektori ettevõtted (Volzhsky Orgsintez, Metafrax Chemicals, Bor Mining and Chemical Company) 38 miljardi rubla eest; põllumajandusettevõtted – 42 miljardi eest, andis Jakovenko üle. Rahandusminister anton siluanov on võtnud eesmärgiks saada sel aastal natsionaliseeritud varade müügist veel vähemalt 100 miljardit rubla, kirjutab Interfax.
Võimud kiirendavad eraomandi arestimist, sest aeglustunud majandus ja uued Lääne sanktsioonid jätavad riigikassa tuludeta, ütles PF Capitali majandusteadlane Jevgeni Nadorshin. Kolme sõja-aasta jooksul kogunes eelarvesse 9 triljoni rubla (90 miljardi euro) suurune puudujääk, mille katmiseks kulutati kaks kolmandikku Rahvusliku Hoolekandefondi (NWF) olemasolevatest vahenditest. Rahandusministeerium on tänavu silmitsi nafta- ja gaasitulude järsu langusega: veebruaris langesid need 18%, järgides venemaa Uurali nafta hinda, mille barreli hind on eelarves kavandatud 70 dollari asemel 55 dollarit.
Ajalehe Moscow Timesi arvutuste kohaselt natsionaliseeriti venemaal 2024. aastal vähemalt 67 ettevõtet kogutuludega üle 807,6 miljardi rubla ja varade väärtusega üle 544,7 miljardi rubla. 2023. aastal ulatus natsionaliseeritud ettevõtete varade koguväärtus umbes 483,5 miljardi rublani, 2022. aastal – 280,5 miljardit rubla.
Kõige sagedamini natsionaliseeriti varem toiduainetööstuses (19 ettevõtet), kinnisvaraäris (12 ettevõtet) ja kaubanduses (6 ettevõtet) tegutsevaid ettevõtteid. Riigistamise levinumad põhjused olid korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumine (29 ettevõtet), ebaseaduslik erastamine 90ndatel (8 ettevõtet), kahju hüvitamine (11 ettevõtet), osalemine äärmuslikes tegevustes (2 ettevõtet) või ekstremistlikus ühenduses (3 ettevõtet). Veelgi enam, vähemalt 64% ettevõtete riigistamise otsused tehti suletud uste taga.
2025. aasta alguses kiirenes „natsionaliseerimise” rull järsult: nende omanikelt otsustati konfiskeerida nii riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laoomanik Raven Russia, kui ka Moskva suuruselt teine lennujaam Domodedovo lennujaam. Paljudes valdkondades toimub turu ümberjaotumine, nendib politoloog Ilja Graštšenkov: „See tähendab, et kui on vähimgi vihje, et ettevõttel pole poliitilist kaitset või kui omanikke saab kuidagi läänega siduda.”
13. venemaa lennufirmad võivad lähiaastatel kaotada sadu välismaistest lennukitest, hoiatas Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov. Tema sõnul tuleb vähemalt 200 vedajate käsutuses olevatest allesjäänud Lääne lennukitest, mis on sanktsioonide tõttu remondist ja varuosadest ära lõigatud, 2030. aastaks maha võtta ja asendada kodumaiste lennukitega. „Võimalik, et vaja läheb rohkem,” ütles Tšemezov ja lisas, et Rostec peab läbirääkimisi lennufirmadega, et hinnata nende lennukipargi olukorda.
Rosteci juhi sõnul ähvardab lähima 5 aasta jooksul peatada peaaegu 30% Lääne tsiviillennukite lennukipargist: see koosneb ligikaudu 700 lennukist Boeing ja Airbus, mis tagavad 90% venemaa reisijate lennutranspordist. Remondiprobleemide ja originaalosade ostmatuse tõttu on lennufirmad kaotanud juba 58 lennukit, teatas föderaalse lennutranspordiagentuuri juht Dmitri Jadrov eelmisel nädalal. Tema sõnul juhtus see muu hulgas pärast sanktsioonide kehtestamist venemaad haaranud lennuõnnetuste jada tõttu.
Eelmise aasta 11 kuu jooksul registreeris Novaja Gazeta.Europe 208 lennuintsidenti, mis on veerandi võrra rohkem kui 2023. aastal. Pealegi oli peaaegu iga teine – 90 juhtumit – seotud mootoririkke või šassii riketega. Alates 2025. aasta algusest on venemaa lennufirmade lennukid vähemalt 10 korda õhus purunenud ja hädasignaale saatnud. Ajavahemikus 1. detsembrist 20. jaanuarini esines mootoririkkeid 11 lennukil, sealhulgas 8 Boeingu ja Airbusi lennukil ning 3 Superjetil.
Tegelikult on venemaa tsiviillennundus lähenemas kriitilisele punktile, ütlesid tööstuse insaiderid Radio Libertyle. Iga õhusõiduk peab läbima regulaarsed kontrollid: nn C-kontroll iga 1,5-2 aasta järel ja põhjalikum D-kontroll kord 6-12 aasta jooksul. Need protseduurid on aga võimatud ilma nende tootjate otsese osaluseta, kes enam venemaa ettevõtetega koostööd ei tee.
„2025 on enamiku venemaa lennufirmade lennukipargi lennukite viimane legaalse lennu aasta,” ütleb teema tundlikkuse tõttu anonüümseks jääda palunud lennundusjulgestuse ekspert. Tema sõnul puudutab varuosade puuduse probleem isegi Superjete, milles kõik kriitilised komponendid – mootorid, avioonika, elektriseadmed, šassii ja kütusesüsteemid – on lääne päritolu. Kokku on venemaa ettevõtetel 150 SSJ-100 lennukit.
Lääne reisilennukite asendamiseks kuulutasid venemaa võimud vahetult pärast sõja algust välja ambitsioonika programmi lennutööstuse taaselustamiseks: aastaks 2030 kavatseti toota umbes 1000 tsiviillennukit ning plaani kohaselt pidi tootmismaht jõudma NSV Liidu rekordtasemeni – 120 ühikut aastas 2020. aastal ja enam kui 2028.
Plaani kohaselt pidid 2023. aastal venemaa vedajad saama kaks importi asendavat Suhhoi Superjetti ja kolm Tu-214 lennukit ning 2024. aastal 20 esimest tüüpi lennukit, teist seitse ning lisaks kuus regionaalset MC-21 lennukit ja kaks turbopropellerlennukit Il-114-300. Tegelikkuses veeres kolme sõjaaasta jooksul lennukitehaste varudest maha vaid viis lennukit: kolm Tu-214 ja kaks Il-96-300, kirjutas Kommersant.
Valitsus otsustas 2025. aasta alguses vähendada lennukite tootmisplaani 1,5 korda. Nagu Tšemezovi sõnadest järeldub, võib programmi kärpida veelgi – 5 korda võrreldes algsete joonistega. „Täna ei saa me täpset arvu veel öelda, sest me alles hakkame seda teemat lennufirmadega arutama,” ütles Rosteci juht.
14. Euroopa Komisjon on avaldanud EL-i kaitsepoliitika valge raamatu, mis toob välja liidu kaitsetööstuse arengu põhivaldkonnad kuni 2030. aastani. See strateegiline dokument on suunatud Euroopa sõjalise potentsiaali tugevdamisele, võimsa kaitseliidu loomisele ja Ukraina toetamisele. Valges raamatus tuuakse välja peamised julgeolekuprobleemid, sealhulgas võimalus ulatuslikuks sõjaliseks tegevuseks Euroopa territooriumil ning nimetatakse venemaad EL-ile lähitulevikus põhiohuks.
„Kui venemaal õnnestub Ukrainas oma eesmärgid saavutada, ulatuvad tema territoriaalsed ambitsioonid piiridest kaugemale,” öeldakse dokumendis. Märgitakse, et Moskva laiendab aktiivselt oma sõjamajandust Valgevene, KRDV ja Iraani toel ning laiendab oluliselt ka sõjalis-tööstuslikku võimekust. „Oodatakse, et 2025. aastaks ületavad venemaa kaitsekulutused ostujõu pariteedilt EL-i riikide sarnaseid kulutusi. Lisaks sellele on venemaa andnud mõista, et jätkab vastasseisu läänega,” rõhutatakse valges raamatus.
Dokumendi autorid viitavad ka sellele, et Moskva kasutab teiste autoritaarsete režiimidega koostööd tehes destabiliseerimistaktikat. Eelkõige suurendab venemaa pingeid EL-i naabruses, sealhulgas Lääne-Balkanil, Gruusias, Moldovas ja Armeenias ning suurendab ka oma destabiliseerivat mõju Aafrikas.
EL-i uuendatud kaitsepoliitika üks põhieesmärke on toetada blokis asuvaid relvatootjaid ja „sarnaselt mõtlevaid ettevõtteid kolmandatest riikidest”. Peamised algatused hõlmavad ühishankeid ja sõjaliste projektide lihtsustatud rahastamist.
Valges raamatus määratakse kaitsetööstuse arendamiseks seitse prioriteetset valdkonda: õhu- ja raketitõrje (tiibraketid, ballistilised ja hüperhelikiirusega raketid, lennukid ja mehitamata õhusõidukid); suurtükiväesüsteemid (kaasaegne suurtükivägi ja kaugmaaraketisüsteemid täpsete löökide andmiseks maapealsete sihtmärkide pihta); laskemoon ja raketid (strateegilised reservid ja õigeaegse täiendamise tagamine); mehitamata süsteemid ja vastumeetmete tehnoloogiad; sõjaline mobiilsus (üleeuroopalise maismaakoridoride, lennujaamade ja meresadamate võrgustiku arendamine vägede ja varustuse kiireks transportimiseks); tehisintellekt, kvant- ja kübertehnoloogiad, täiustatud elektroonilised süsteemid; kriitilise infrastruktuuri kaitse (õhusõidukite tankimine, merekeskkonna seire, „kosmosekilp”, idapiiri kilp).
Valges raamatus nähakse ette ka Ukrainale pikaajaline toetus, sealhulgas relvatarned, otsene rahaline abi kaitsesektorile ja integreerimine Euroopa julgeolekuprogrammidesse. Võtmemeetmete hulgas: iga-aastased suurekaliibrilise suurtükiväe laskemoona tarned (vähemalt 2 miljonit tükki); õhutõrjesüsteemide, kaugmaarakettide ja mehitamata õhutõrjesüsteemide üleandmine (18 riiki nõustusid osalema Ukraina kiireloomuliste maapealsete õhutõrjesüsteemide vajaduste katmises); otsene toetamine Ukraina kaitsetööstusele hangete kaudu; Ukraina kaasamine EL-i ühishangetesse (liidu liikmesriikide tingimustel ümberrelvastamise programmi SAFE raames); EL-i sõjalise mobiilsuse koridoride laiendamine Ukraina territooriumile (täiendava tagatisena võimaliku agressiooni ärahoidmiseks); Ukraina osalemise kaalumine ELi kosmoseprogrammis ja kommertssatelliitteenustele juurdepääsu rahastamine; Ukraina kaasamine Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) projektidesse, sealhulgas osalemine EL kaitseinnovatsiooni keskuses.
Eraldi avalduses märkis Euroopa Komisjon, et valges raamatus esitatud algatused on suunatud eranditult EL-i riikide rahvuslike relvajõudude tugevdamisele ja nende ühilduvuse suurendamisele NATO standardite raames. „Need ei ole EL-i armee loomise plaanid. Euroopa Komisjonil ega liidul tervikuna sellist eesmärki ei ole,” rõhutati avalduses.
15. ÜRO süüdistas venemaad inimsusevastastes kuritegudes ukrainlaste süstemaatilise röövimise ja piinamise eest täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse. See väide sisaldub ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni uues aruandes, mida esitleti kolmapäeval Genfis ÜRO inimõiguste nõukogus. Dokumendi kohaselt peeti vene vägede poolt okupeeritud aladel kinni märkimisväärne hulk tsiviilisikuid, kes seejärel deporteeriti venemaale. Mõnda neist piinati ja kuritarvitati seksuaalselt.
„Kuriteod pandi toime laialdase ja süstemaatilise rünnaku osana tsiviilelanikkonna vastu ning kooskõlas kooskõlastatud riikliku poliitikaga,” vahendab Reuters raportit. Komisjon leidis, et „ülekuulamistel kasutati kõige jõhkramaid piinamise vorme, mida sageli viisid läbi Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ja vene Föderatsiooni Juurdluskomitee ohvitserid”. Lisaks tuvastati täiendavaid naisvangide vastu suunatud seksuaalvägivalla juhtumeid.
Komisjoni esimees Erik Møse ütles, et venemaa võimud ei andnud teavet kadunud inimeste saatuse kohta, jättes Ukraina kodanike perekonnad piinavasse ebakindlusse. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee andmetel on sõja algusest saadik teadmata kadunud umbes 50 000 inimest.
Suurbritannia suursaadik ÜROs Simon Manley ütles, et ta on šokeeritud kinnipeetavate väärkohtlemise ulatusest. Ukraina on omakorda pöördunud ÜRO inimõiguste nõukogu poole palvega pikendada komisjoni volitusi, mille kohta oodatakse lõplikku otsust aprillis.
vene esindus Genfis keeldus raportit kommenteerimast, öeldes, et see on politiseeritud ja kallutatud. Moskva on varem eitanud süüdistusi sõjavangide piinamises ja väärkohtlemises.
16. Politico: Rühm Euroopa riike töötab välja strateegiat USA teadlaste meelitamiseks vastuseks USA valitsuse hariduse ja teaduse rahastamise kärpimisele. Politico poolt vaadeldud riikide kirjas Euroopa Komisjonile ütlesid kaksteist valitsust, et Euroopa Liit vajab „tõmbebuumi”, et meelitada ligi talente välismaalt, „kellele võib teadusuuringutesse sekkumine ning põhjendamatud ja julmad rahastamiskärped kahjustada”.
Dateerimata kiri oli adresseeritud Euroopa Liidu innovatsioonivolinikule Ekaterina Zakharievale ning sellele on alla kirjutanud Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Austria, Slovakkia, Eesti, Läti, Hispaania, Sloveenia, Saksamaa, Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia.
„On tungiv vajadus… organiseerida end, et võtta endasse talente, kes tahavad või peavad USA-st lahkuma,” ütles Prantsuse teadusminister Philippe Baptiste Politicole tehtud avalduses.
Kirjas ei mainita USA-d nimepidi, kuid on selgeid vihjeid. „Praegune rahvusvaheline kontekst tuletab meile meelde, et teadusvabadus võib olla ohus kõikjal,” öeldakse tekstis.
Alates Donald Trumpi presidendiks saamise algusest on USA teadus- ja haridussektoris tehtud märkimisväärseid kärpeid, eriti haridusministeeriumis ja ülikoolides, nagu Johns Hopkins.
Kirjas pakutakse välja mitmeid meetmeid teadlaste meelitamiseks, sealhulgas rahastamine, muudatused immigratsioonisüsteemis ja tugevamad rahvusvahelised teaduspartnerlused. Euroopa riigid soovivad, et EL korraldaks kava väljatöötamiseks teadusministrite kohtumise.
Hiljuti kuulutasid Euroopa ülikoolid, sealhulgas Brüsseli vabaülikool välja Ameerika teadlaste vabade töökohtade ning Prantsusmaa Aix-Marseille’i ülikool käivitas programmi USA-s ohustatuna tundvate teadlaste toetamiseks.
17. Lühiuudised
vene riigiduuma saadik parteist Ühtne venemaa nikolai tsed tegi kõlava avalduse vajadusest radikaalse lahenduse järele hulkuvate koerte probleemile. Oma Telegrami kanalis soovitas ta neid kasutada seebi tootmiseks, viidates väidetavalt NSV Liidus eksisteerinud praktikale. „Iga hulkuv koer, olgu omanikuga või ilma, on hammastega relv, mis võib iga hetk tulistada,” kirjutas parlamendisaadik.
Ukraina õhuvägi on saanud uue partii hävitajaid F-16, teatas president Volodõmõr Zelenski.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
