Siseministeeriumis arutati varjumise korraldust Eestis – algab suur varjumiskohtade ehitus
Avaldatud: 20 aprill, 2024
Pilt: X Siseministeeriumis kogunesid Eestis varjumise korraldamise plaane arutama arendajate, ehitajate, omavalitsuste, arhitektide ning teiste teemaga seotud esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad. Kavas on kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele ning jõustada regulatsioon tulevast aastast.
Siseminister Lauri Läänemets ütles päeva avades, et praegust julgeolekuolukorda arvestades ei saa me panustada lahendustele, mis realiseeruvad alles aastakümnete pärast. „30 aastat keskendusime sõjalisele riigikaitsele, nüüd tuleb elanikkonnakaitses suurte sammudega järele rutata, sest meie vastane arvestab kõigega. Ka Ukraina kogemus näitab, et rindel saab olla tugev siis, kui tagala on kaitstud,” märkis ta.
Minister lisas, et varjumise korraldus on üks kiiret lahendust vajav küsimus, mille kõrval on sama oluline kiire ohuteavituse süsteemi arendamine ja elanikkonna koolitamine, et oleksime riigina igasugusteks kriisideks paremini valmis.
Kaitseväe esindaja, major Taavi Moor andis kohaletulnutele ülevaate, millise purustusjõuga relvi sõjas kasutatakse. Ta tõi välja, et ruumi varjumiseks kohandamiseks on oluline lagede toestamine, varuväljapääsu olemasolu, akende sulgemine või katmine ning tuleohtlike materjalide vähendamine. Moor rõhutas, et varjumine on lühiajaline meede, sest rindealalt tuleb evakueeruda.
Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik Priit Laaniste märkis, et kogu varjumise korraldus Eestis on õiguslikult reguleerimata. „Seaduse tasandil tuleb panna paika vastutav asutus ning muuhulgas sisustada varjendi ja varjumiskoha mõiste – üks on spetsiaalselt varjumiseks ehitatud ja kindlatele kriteeriumitele vastav ruum ning teine varjumiseks kohandatud olemasolev ruum,” sõnas ta. Laaniste sõnul on praegu plaan eelnõu üldiste varjumise korralduse põhimõtetega valitsusse viia suve hakul ning täpsed nõuded määrusega paika panna hilissügisel.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala sõnul tegutseb amet varjumise korraldamisel hetkel hea tahte kokkuleppe alusel, kuivõrd õigusruum praegu puudub. „Teiste riikide kogemusele tuginedes oleme asunud varjumiskohtade loomisega tegelema. Oleme sõlminud kokkuleppeid ehitiste omanikega avalike varjumiskohtade kasutamiseks, mis on mõeldud ohu korral tänavalt kiireks varjumiseks. Hetkel oleme neid märgistanud 210 tükki kokku 90 asulas. Neis on ruumi kokku umbes 160 000 elanikule,” rääkis Rannala. Lisaks on Päästeamet andnud TalTechi teadlaste analüüsi põhjal soovitused korterelamute keldrite varjumiseks kohandamiseks – need on leitavad ameti kodulehelt.
Arhitekt Margit Mutso ütles, et avalikke varjumisvõimalusi luues võiks mõelda, mida need ka tavaolukorras linnaruumi juurde annavad. Ta pakkus ühe ideena välja väiksemad moodulvarjendid, mis võiksid olla tavakasutuses avalikud tualetid, millest on suur puudus. Ohu korral on aga sanruumide olemasolu suureks plussiks. Seetõttu soovitab Mutso ka juba varjumiskohtadena märgistatud jalakäijate tunnelitesse tasuta avalikud tualetid rajada.
Ettevalmistamisel oleva varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada varjendi rajamise nõue kõigi üle 1200 m2 pinnaga hoonete ehitamisel. Varjend peab olema minimaalselt 2% ehitise pinnast. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestatakse nõuded võimalusel varjumiskoha loomiseks. Varjumise korraldamine saab Päästeameti ülesandeks, sh meetmete rakendamine ja järelevalve.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
