Põlva linnas juhtus teisipäeva õhtul Sireli ja Pihlaka tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku roller ja sõiduauto.

Õnnetus juhtus kella 19.30 ajal, kui 14-aastane poiss kaldus rolleriga Yamaha parempööret sooritades ebaõige sõidukiiruse tõttu vastassuunda ja põrkas kokku Pihlaka tänaval vastu tulnud sõiduautoga Honda CR-V, mida juhtis 19-aastane naine.

Sõiduauto juht pöördus ise hiljem Põlva haiglasse.

LÕUNAEESTLANE

Põlva vallavalitsus kuulutas välja J. Käisi tänava ümberehitustööde riigihanke plaaniga juulikuus töödega alustada.

Hankedokumentide kohaselt kuulub ümberehitustööde hulka osaliselt uute kõnniteede ehitus, sõidutee uuendamine umbes 500 meetri ulatuses, ristmike ja mahasõitude ümberehitus, ülekäiguradade rajamine koos lisatava valgustusega, haljastus ja sadeveekanalisatsiooni ehitus.

Tööde prognoositav maksumus on koos käibemaksuga 300 000 eurot.

Ettevõtetelt oodatakse pakkumisi 30. juunini ning töödega loodetakse alustada juulis. Tänavaehitus võtab prognoosi kohaselt aega viis kuud.

ARVED BREIDAKS

Põlvas pandi laupäeval pidulikult punkt kaks aastat tagasi alanud raudteejaama piirkonna taristu uuendamisele kogumaksumusega ligi üks miljon eurot.

„See on ehe näide, kuidas mitme erineva rahastaja ja mitme erineva projektiga on kompleksselt lahendatud ära päris palju teemasid,” rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar Lõunaeestlasele.

Tööd algasid Jaama tänaval 2015. aastal sõidutee osalise renoveerimisega. Mullu sai uue asfaltkatte alla ka ülejäänud osa sõiduteest, uuendati jaamahoone esine plats ning rajati 3,2 kilomeetri pikkune Põlva-Himmaste-Eoste kergliiklustee. Tänavu kevadel tehti ära ka haljastus- ja märgistustööd.

Põlva naaberkülad paremini seotud

Pelisaare hinnangul on kergliiklustee ehitus Põlva ja Himmaste-Eoste vahele väga oluline investeering, mis seob Põlva linna naabruses asuvad külad paremini keskusega.

„Paljud inimesed käivad Himmastest ja Eostest Põlvas tööl, ka kaubanduses, ja tulevad mõistagi raudteejaama rongi peale,” lausus Pelisaar. Pealegi käib ka Põlvast üksjagu inimesi Himmastes ja Eostes tööl.

Koos raudteejaama esise platsi uuendamisega ilmnes aga uus mure, sest nüüd paistab mahajäetud jaamahoone troostitu seisukord liigagi hästi välja.

„Muret teeb vaid see, et raudteejaama hoone enam siia ei sobi,” nentis vallavanem. „Me oleme küll soovinud koostööd Eesti Raudteega, et nad selle hoonega midagi ette võtaks, aga paraku siiani ei ole veel isegi konkreetse lubaduseni jõutud, tegudest rääkimata.”

Jaamaesise platsi ja kergliiklustee rajamisel toetasid valda Keskkonnainvesteeringute keskus ja EAS.

Vaata videolugu Põlvast.

ARVED BREIDAKS

Prestiižikas ajakiri Time avaldas neljapäeval pikema loo Põlvasse ümber paigutatud kahest Süüria põgenikust, naistest Iymanist ja Taimaast, kes tunnevad end väikelinnas elades üksildaste ja võõrastena.

„Elu Euroopas on väga erinev ettekujutusest, mis meil oli Süüriast lahkudes,” tunnistab Iyman artiklis. „Me olime idioodid.”

Eestisse ja Põlvasse jõudsid naised pooleldi sunduslikult, sest kui enamik põgenikke eelistab uue asukohamaana Saksamaad, Prantsusmad ja Rootsit, siis need naised pandi valiku ette, nad kas siirduvad Eestisse või üldse mitte kuhugi.

Põlvas tunnevad naised puudust seltskonnast ning ka halal-toidust. „Nad teavad, et me kõik oleme moslemid,” rääkis Iyman Time’ile. „Miks nad ei saanud meid kõiki koos panna Tallinnasse? Seal me saaksime süüa halal[toitu].”

Aknast avanevat vaadet metsale silmitsedes sõnab Iyman: „Isegi paradiisis pole inimesteta rõõmu.”

Loe kogu artiklit ja juuresolevat videot TIME’ist.

LÕUNAEESTLANE

Põlvas on lõpusirgele jõudnud mullu suvel alanud ning talveks pooleli jäänud Võru tänava rekonstrueerimine, mis on nii elanikele kui kohalikule võimule üksjagu peavalu valmistanud.

Teisipäeval pressiti tänava sõiduteele teist asfaldikihti ning kuigi kõik senised tähtajad on ammu ületatud, jõutakse töödega ilmselt ühele poole maikuu lõpuks.

„Töövõtja on hakanud kõvasti pingutama, täna [teisipäeval] tuleb maha teine kiht asfaldit ja tundub, et kui nad samas tempos jätkavad, siis mai lõpuks saavad valmis,” rääkis Põlva abivallavanem Martti Rõigas Lõunaeestlasele.

Võru tänava ehitusega seotud probleemid algasid mullu suvel, kui peatöövõtja, OÜ RoadWest jäi graafikust poolteist kuud maha ning novembri alguses maha sadanud lumi muutis tööde lõpetamise eelmise aastanumbri sees võimatuks.

„Muidugi peab vabandama vallarahva ees, et see asi on nii kaua aega võtnud, aga töövõtja on vahepeal kõvasti jänni jäänud,” lausus Rõigas.

Tänava rekonstrueerimise tähtaeg oli mullu 12. detsember, kuid talve alguseks jõuti esimene asfaldikiht kanda vaid osale sõiduteest.

Nädal enne uue tähtaja saabumist on ehitajal jäänud pärast sõidutee asfalteerimist veel maha laduda tänavakivid ja joonida sõidutee. „Tänavakivi alused on vastu võetud, nende tihedused kõik vastavad [nõuetele] ja nüüd ongi vaja kiireid käsi, et need maha laduda,” ütles Rõigas.

Järg J.Käisi tänava ja keskväljaku käes

Kui Võru tänava rekonstrueerimine jõuab enne suve lõpule, siis järge ootavad Põlvas tänavu veel mitmed suured taristuinvesteeringud.

Vallavalitsus valmistab ette riigihanget J.Käisi tänava rekonstrueerimiseks, et teha korda Põlva linna Tartu-poolne sissesõit. Samuti saavad tänavusel tee-ehitusperioodil Rõigase kinnitusel mustkatte alla mitmed vallateed.

„Loomulikult kõige suurem töö saab olema keskväljak. Selle hange on ettevalmistamisel,” lisas Rõigas.

Vaata videolugu Võru tänava ehituselt.

ARVED BREIDAKS

Põlva ja Veriora vald ei jõudnud Soohara ja Viira küla ülemineku hinnas kokkuleppele, mistõttu tuleb Põlva valda ihanud kahe küla elanikel esialgu leppida eesootava kuulumisega Räpina valda.

Mullu sügisel algatasid kolme Veriora valla küla – Viira, Soohara ja Süvahavva – elanikud vallavahetuse protsessi, soovides haldusreformi käigus liita külad laieneva Põlva vallaga, samas kui nende koduvald Veriora oli liitumas Räpina vallaga.

„Meie asume tegelikult Põlva valla külje all ja meie igapäevased toimetused ja liikumine on seotud ikkagi Põlva linna ja vallaga,” selgitas Viira külas elav, Wiera käsitööküünalde valmistamisega tegelev Merilin Alve sügisel Lõunaeestlasele.

„Veriora alevik jääb Viira ja Soohara külast kaugemale kui Põlva ning sel põhjusel on selle kandi inimeste tegelikuks tõmbekeskuseks Põlva,” kinnitas Alve toona.

Veriora kaalus külade loovutamist

Aasta lõpus toimunud Räpina, Veriora ja Meeksi valla ühinemislepingu allkirjastamisel kinnitas Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla Lõunaeestlasele, et Viira ja Soohara küla asjus on volikogu otsustanud algatada üleandmise menetluse, millega plaaniti ühele poole saada märtsi lõpuks.

Oktoobris läbi viidud rahvaküsitluse tulemused andsid üheselt mõistetava tulemuse: 95 protsenti Soohara küla elanikest ja kõik Viira küla elanikud soovisid liitumist Põlva vallaga.

Süvahavva küla suhtes võttis Veriora volikogu aga mullu detsembris seisukoha, et seda käest ei anta ning Süvahavva ühineb Veriora koosseisus Räpinaga.

Läbirääkimised Viira ja Soohara küla vallavahetuse tingimuste üle peeti 14. märtsil toimunud Põlva ja Veriora valla läbirääkimiskomisjoni koosolekul, kus läks „üleminekutasu” üle kauplemiseks.

Vallad tingivad külade hinna üle

Veriora soovis kahe küla loovutamise eest saada Põlvalt hüvituseks 31 208 eurot, mis kataks 2011. ja 2014. aastal tehtud kulutused nelja teelõigu remondiks, mis koos küladega Põlva valda üle lähevad.

Põlva lükkas pakkumise tagasi, mille peale langetas Veriora hinda 23 544 euroni, mis tuletati kui võeti arvesse ka investeeringu 7-protsendine amortisatsioon aastas.

Lükanud ka selle pakkumise tagasi, tegi Põlva omalt poolt vastupakkumise: Veriorale makstakse Viira ja Soohara külades elava 51 inimese pealt sama palju, kui Veriora vald saab aastas nende inimeste pealt riigi tasandusfondist raha ehk 8542 eurot ja 85 senti.

Seda summat pidas Veriora liiga madalaks ning esitas omapoolse pakkumise: Põlva duubeldagu pakkumine ning maksku Viira ja Soohara eest kahe aasta tasandusfondi summa ehk 17 085 eurot ja 70 senti. Põlva selle pakkumisega nõus ei olnud, mistõttu otsustati jätta otsustamine volikogude ainupädevusse.

Volikogu polnud üksmeelel

Veriora volikogu arutas Viira ja Soohara küla saatust 30. märtsil toimunud istungil ja jõudis pärast tunnipikkust arutelu hääletuseni, kus peale jäid külade loovutamise vastu olnud saadikud.

Nimelisel hääletusel toetasid kahe küla Põlvale loovutamist volikogu esimees Rein Raadla ja Peeter Sibul. Vastu olid Piret Raag, Kalle Kannel, Meelis Jaemaa ja Kaarel Tiganik; Karmen Oidermaa jäi erapooletuks.

Põlva jätab ukse lahti

Põlva vallavolikogu arutab läbirääkimiste tulemusi kolmapäeval. Volikogu esimehe Kuldar Leisi sõnul plaanib volikogu jätta kahe küla ülemineku Põlva poolt lõpetamata, millega jäetakse Viirale ja Sooharale tuleviku tarbeks uks lahti.

ARVED BREIDAKS

VAREM SAMAL TEEMAL:

Kolm Veriora valla küla soovivad liituda Põlva vallaga

Kolm volikogu kinnitasid Räpina kihelkonna taastuleku

VAATA LISAKS: Vabaerakond: küladel olgu rohkem õigusi valla valikul

Põlva vallavalitsus kuulutab lähiajal välja uue riigihanke Põlva linnastaadioni rekonstrueerimistööde projekteerija leidmiseks, kuna esimesel katsel pakkumisi ei laekunud.

Kolmapäeval kukkunud tähtajaks ei laekunud riigihankele abivallavanem Martti Rõigase sõnul ühtegi pakkumist ning seetõttu tuleb lähiajal korraldada projekteerija leidmiseks uus hange.

Vallavalitsusel on koos jalgpalliliiduga kavas staadion rekonstrueerida, et see vastaks rahvusvahelise kergejõustikuföderatsiooni ja Eesti jalgpalliliidu 2. kategooria nõuetele.

Vallavalitsus tellib projekteerimise staadionit teenindavale taristule, nagu valgustus, tribüünid, trepid, staadionihoone ja teised rajatised. Jalgpalliliit korraldab staadioni väljaku ja radade projekteerimise.

Projekteerimise tulemusel selgub ka staadioni rekonstrueerimise maksumus.

ARVED BREIDAKS

Mesikäpa spordihallis toimub laupäeval kuues rahvusvaheline spordimeeskondade ergutustiimide festival-võistlus, kus peadpööritavate kavadega võtavad omavahel mõõtu tantsukollektiivid, kes tavaliselt spordivõistlustel vaid silmailu pakuvad.

Eestis ainulaadsest võistlusest võtavad osa tantsutüdrukute tiimid Eestist ning naaberriikidest.

Peakorraldaja Andre Laine sõnul on tegemist aasta kuumima showga. „See on vägevat elamust ja silmailu pakkuv sündmus kindlasti igale tantsusõbrale, sest kollektiivid tulevad välja oma parimate trikkide ja peadpööritava akrobaatikaga,” lausus ta.

Kahes kategoorias (cheerleaderid ehk ergutustants ja showtants) toimuval võistlusel hinnatakse nii füüsilisi trikkide tegemise oskusi kui ka lavalist sära ja energiat.

„Kui cheerladeri kategoorias hinnatakse rohkem trikke, tõsteid, saltosid ja püramiide, siis showtantsu kategoorias loeb just kollektiivi ühtsus, tantsuline energia, kostüümid ja joonised,” selgitas Andre Laine.

Lõunaeestlane

Riigigümnaasiumi rajamise järel läheb Põlvas juba tänavu ümberehitamisele Põlva Kooli Kesk tn 25 asuv õppehoone, mille valmimisega pannakse ühtlasi ka punkt Põlva koolireformile.

Valitsus kinnitas hiljuti rohkem kui kahe miljoni euro suuruse investeeringu eraldamise Põlva Koolile, mille Kesk tänava maja ümberkohandamine võimaldab praegu kolmes majas töötava kooli koondada kahte hoonesse.

„Me kindlasti saame kõik klassiruumid soojemaks, valgemaks ja ka otstarbepõhisemaks,” rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar Lõunaeestlasele.

Ümberehitustööde tulemusel võetakse kooliruum praegusega võrreldes efektiivsemalt kasutusele, suurendades sealjuures sportimiseks mõeldud põrandapinda umbes 600 ruutmeetri võrra.

„Ma tahaksin väga loota, et me saame ehitustöödega alustada juba suvel, halvemal juhul aasta lõpul,” märkis Pelisaar.

Ehitamine ja siis lammutamine

See tähendab, et järgmisel õppeaastal käib Põlva Kooli 4.-9 klasside õppetöö ajutiselt Lina tänava koolihoones, kuhu remondi ajaks kolitakse. Ühtlasi jääb see ka viimaseks õppeaastaks, mil Lina tänava koolimajas laste lärmi kuuleb.

„Pärast ümberehitust Lina tänava kool lõpetab oma tegevuse ja siis jääb Põlvasse kaks põhikooli[hoonet],” selgitas Pelisaar. „Ühes neist antakse haridust 1.-3. klassini ja teises 4.-9. klassini.”

Suure tõenäosusega ootab Lina tänava amortiseerunud koolihoonet ees lammutamine. „Lina tänava koolimaja on, kahju küll, aga nii palju amortiseerunud, et me ei oska sellele esimese hooga mingit rakendust leida,” tõdes Pelisaar.

Kui lammutamiseks läheb, siis säilitatakse koolimaja võimla koos abiruumidega, mis vallavanema sõnul jääb inimeste käsutusse.

Põlva Koolis alustas sügisel õppetööd 847 õpilast, neist Kesk tänava majas käib 509, Koolimaja teel 273 ja Lina tänaval 65.

Vaata jutuajamist Georg Pelisaarega järgnevast videost.

Arved Breidaks

Põlvas läks teisipäeva õhtupoolikult ühes Pihlaka tänava korteris pliidil kõrbema toit, mis võinuks tulekahju põhjustada.

Häirekeskus sai kell 15.50 teate, et kortermajas on tunda kärsahaisu ning viiendal korrusel töötab suitsuandur.

Päästjad selgitasid välja, kust täpselt suitsu tuleb ning sisenesid korterisse. Seal selgus, et pliidil on kõrbema läinud toit ning seda valmistanud mees magas toas, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Tuleoht kõrvaldati ning suitsu sisse hinganud mehe tervist kontrollis kiirabi.

Päästjad panevad inimestele südamele, et toidu valmistamise ajal ei tohi minna magama või kodust lahkuda, kuna süttiv toit võib põhjustada suurema tulekahju.

Lõunaeestlane

Põlva linna esindus tuli nädalavahetusel Valgas ja Otepääl toimunud 13. Eestimaa talimängudel alla 10 000 elanikuga linnade seas üldvõitjaks.

Eestimaa talimänge korraldatakse iga nelja aasta järel ning tegemist on ainsa Eestis toimuva multispordivõistlusega.

Mõõtu võetakse murdmaasuusatamises, mäesuusatamises, toimub juhtide võistlus, suusaorienteerumine, laskesuusatamine, jäähoki, suusahüpped, ujumine, kreeka-rooma maadlus, vabamaadlus, naistemaadlus, motokross, laskmine, mälumäng, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Põlva linna võistkond saavutas murdmaasuusatamises alavõidu, juhi võistluses 1. koha, meeste korvpallis 4. koha, males 6. koha, lauatennises 7. koha ja mäesuusatamises 15. koha. Nende võistlusalade kokkuvõttes saadi parim tulemus alla 10 000 elanikuga linnade seas, teatas vallavalitsus.

Lõunaeestlane

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses tuleb 14. veebruaril rahvusvaheline käsitöö ja kultuuri päev „Sõbralikult koos”, kus saab tutvuda Eesti, Vene ja Läti käsitöömeistrite ning tantsu- ja laulukollektiivide loominguga.

„Pakume Põlva-, Võru- ja Valgamaa käsitööseltsidele võimaluse leida kontakte Põhja-Lätist ja Pihkva regioonist, et naabrite vahelist ühistegevust hoogustada,” selgitas Põlva maavalitsuse regionaalhalduse nõunik Rutt Riitsaar.

„Samuti aitab päev kaasa Kagu-Eesti kultuurikollektiividel piiriüleseid suhteid luua, mis pikas perspektiivis võiks päädida ühise tegevuskava koostamisega järgnevateks aastateks,” lisas ta.

Päev saab alguse käsitööettevõtlusele keskenduva seminariga, mida viivad läbi mikroettevõtja ja Leisi käsitöökoja omanik Maire Forsel ning MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevjuht Ingrit Kala. Pärast lõunat toimub OÜ Teraviku moderaatorite Meel Valki ja Kaarel Vaidla juhtimisel töötuba piirkondade kultuuritöötajatele.

Lisaks on pärast lõunat kõigile külastajatele avatud mitmed Põlva-, Valga- ja Võrumaa, Põhja-Läti ja Pihkva käsitöömeistrite töötoad, kus on võimalik omandada nii uusi oskusi kui saada ideid tulevikuks.

Päeva lõpetab kell 18 algav kontsert.

Lõunaeestlane

Põlvas laupäeval toimunud telekonkursi Rahvalõõts 2016 finaalkontserdil võitis peapreemia noor Viljandi lõõtspillimees Ainar Arula (pildil).

Tallinna TV ja lõõtsapealinn Põlva korraldatud telekonkursil Rahvalõõts osales sel aastal taas 18 lõõtspillimängijat, kes astusid üles kuues telesaates. Konkursi finaali pääsesid ühes saates enim vaatajate hääli kogunud pillimehed.

Finaali olid pääsenud Tiina Pikk, Henrik Hinrikus, Kristi Kool, Ainar Arula, Aigar Lumi ja Ants Järv, kelle tuli esitada kaks lugu: üks instrumentaalne ja teine koos lauluga.

Rahvahääletusel sai kõige enam televaatajate hääli konkursi noorim osavõtja, 9-aastane Ainar Arula Suure-Jaanist Viljandimaalt. Teiseks vaatajate lemmikuks osutus Kristi Kool, kes sai vaid ühe hääle vähem ning kolmandaks lemmikuks Ants Järv.

Ka mullu võitis telekonkursi noorim osavõtja, 13-aastane Kristin Semm, teatas Põlva vallavalitsus.

Lõunaeestlane

Foto: Riho Semm

Põlvas toimub teisipäeval Eesti linnade liidu juhatuse koosolek, mille päevakorras on kohtumine riigihalduse minister Mihhail Korbiga.

Korb annab koosolekul ülevaate haldusreformi hetkeseisust ja jätkuprotsessidest ning liidu liikmed arutavad ka kohaliku omavalitsuse eelarvetega seonduvat.

Peale koosolekut külastatakse Põlva Gümnaasiumi vastvalminud hoonet, teatas vallavalitsus.

Linnade liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 alev. Liidu juhatusse kuuluvad Tallinna, Türi, Rakvere, Tartu, Narva, Põlva ja Kohila esindajad.

Lõunaeestlane

Põlvas varastati neljapäeval Kesk tänaval asuvast salongist hetkeks järelevalveta jäetud käekotist rahakott.

Rahakotis oli omaniku ID-kaart ning sularaha, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Vargusega tekitati kahju kokku 1000 eurot.

Lõunaeestlane

Kohapeal munapraadimise ning Artur Alliksaare luule etlemisega avati teisipäeva õhtul Võru linnagaleriis Põlva Kunstikooli näitus „Kollane päike valgel taustal”.

Tegemist on valimikuga Põlva Kunstikooli õpilastöödest aastatest 2010-2016. Näha on maale, graafikat, veidi skulptuuri ja segatehnikat.

Näituse kujundas Põlva Kunstikooli vilistlane Yyhely Hälvin, õpilasi on nende loomeprotsessis kunstikoolis juhendanud Põlva Kunstikooli õpetajad Voldemar Ansi, Merle Põlluveer, Katrin Roots ning Mart Vester.

Avamise sissejuhatuses praetud muna edastati konsumeerimiseks Võru Kunstikooli direktor Liia Leppikule.

Vaata pilte ja videolugu näituse avamiselt.

Arved Breidaks

Piduliku aktuse ning sõrmejälgede jäädvustamisega kuulutati esmaspäeval avatuks Põlva Gümnaasiumi uus hoone, mis esimesena Eesti koolimajadest vastab liginullenergia standardile.

„Koolihoone pole kunagi lihtsalt hoone – see on keskkond, mis toetab meid õpingutes, otsingutes ja annab tuge meie laste edasiseks õppetööks,” ütles oma sõnavõtus haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

18. jaanuaril möödub neli aastat päevast, mil Põlva linn ning haridus- ja teadusministeerium allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli Põlvasse riigigümnaasiumi rajamiseks. Ühisest kavatsusest on nüüdseks saanud Eestis ainulaadne koolimaja.

„Tänapäevane gümnaasium – see on nagu nutitelefon. Selles on äge sisu, see on ligitõmbav ja kutsub vaatama. Selles on terve rida erinevaid äppe, mis loovad terviku. Aga nutitelefon vajab ka ilusat kesta. Ja nüüd on see meil olemas,” lausus Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi sõnavõtus.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursusi on võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega.

Maagümnaasiumide elu sõltub kohalikust tahtest

Põlvamaa 327 gümnasistist 217 õpib uues riigigümnaasiumis. Kas see tähendab, et maakonna teised gümnaasiumid Räpinas, Kanepis ja Värskas peavad peagi gümnaasiumiastmest loobuma?

Haridus- ja teadusminister Reps nii ei arva, kuid lisab, et eelkõige sõltub see kohalike inimeste otsusest ja muidugi laste arvust.

„Ei, mina ei lähene kuidagi nii, et [maagümnaasiumid] tuleks homme kinni panna,” kinnitas Reps Lõunaeestlasele. „Vastupidi – nii kaua kuni kohalik kogukond hoiab oma gümnaasiumit ja peab seda oluliseks, siis seda tuleb ka väärtustada.”

Muutused Põlvamaa hariduselus jätkuvad

Riigigümnaasiumi valmimisega ei saa ümberkorraldused Põlva vallas läbi, sest juba aasta pärast on vald paisunud suuremaks ning siis vajab hariduselu korraldamist ka mitmes teises kohas.

„Suur eesmärk hariduse valdkonnas on teha korda ka Põlva Kooli osa teisele ja kolmandale kooliastmele,” rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar Lõunaeestlasele.

„Me väga ootame haridus- ja teadusministeeriumi otsust selle kohta, et me saaksime ka selle koolihoone korda teha. Siis võime lugeda koolivõrgu hoonete poolest Põlva vallas lõpetatuks,” lisas vallavanem.

Vaadates tulevikku, seisab Pelisaare sõnul pärast haldusreformi ees hariduselu mõningane korrastamine ka praeguses Ahja, Laheda, Vastse-Kuuste  ja Mooste vallas, kellega Põlva uue omavalitsuse moodustab.

„Mitte et need koolid kinni pandaks, vaid neid koole on kindlasti vaja optimeerida, teha paraja suurusega koolideks nii nagu näiteks Ahjal, kus on otstarbekas remontida vana mõisahoone, teha see koolimajaks ja olemasolev koolihoone sobib näiteks hooldekoduks.”

Vaata pilte ja videolugu Põlva Gümnaasiumi avamiselt.

Arved Breidaks

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu poolt korraldatava „Aasta Puitehitise” konkursi peaauhinna võitis Põlvas hiljuti avatud Arcwood by Peetri Puit uus tootmishoone, kus žürii hinnangul on oskuslikult kasutatud liimpuitu.

„Puidu kasutamine tootmishoonete ehitamisel on tavapäratu, kuid Arcwoodi tehasekompleksi näitel võime tõdeda, et ka puhtpragmaatiline tööruum võib olla väga meeldiv,” ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja Delfi vahendusel.

„Lisaks tipptasemel kvaliteedile ja ruumilahendustele on hoone kandekonstruktsioonid läbinisti liimpuidust, ilmestades, kuidas vähekasutatud materjal saab uutes tingimustes hoopis laiemalt kasutada,” lisas Välja.

Tänavu 14. korda toimunud aasta puitehitise konkursile esitati kokku 53 objekti.

Lõunaeestlane

Praegu täielikult Põlva vallale kuuluv AS Põlva Haigla võrgustumine viiakse lõpule järgmisel aastal, kui sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum omandab 51 protsenti haigla aktsiatest.

Põlva vald ja kliinikum on aktsiamüügi üle peetavate läbirääkimistega jõudnud praeguseks punkti, kus oodatakse valitsuse lubatud ühte miljonit eurot, mille kliinikum enamusosaluse eest peaks maksma.

„Läbirääkimised on sellises seisus, et oleme umbes poole peal,” lausus Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on riik Põlva haigla võrgustumiseks eraldamas 800 000 – 1 miljon eurot, kuid praeguseks ei ole riigikogu seda otsust veel lisaeelarve vastuvõtmisega kinnitanud. Kui otsus tuleb, võiks Einasto hinnangul haigla suuromaniku vahetus järgmise aasta suveks toimuda.

Põlva vallavanem Georg Pelisaare kinnitusel soovib vald tehingust saada miljon eurot, mis kulutataks täielikult tervishoiuteenuste arendamiseks, nagu seda ka riik ette näeb.

„Üks osa [rahast] läheks uue tervisekeskuse rajamiseks, aga teine osa hädatarviliku aparatuuri uuendamiseks,” selgitas Pelisaar. Näiteks on Põlva haiglal tarvis uut röntgeniaparaati ning samuti planeeritakse kulutusi taasturavi osakonna laiendamiseks.

Sünnitusosakonna ebaselge tulevik

Põlva haigla minek Tartu Ülikooli kliinikumi haiglate võrgustikku, kuhu kuulub ka näiteks Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla, pakub Einasto hinnangul inimestele kindlustunnet, et haigla püsib. „Päevapäevalt mingeid suuri muudatusi oodata ei maksa,” kinnitas ta.

Kuid ületulevasse aastasse vaadates pole Einasto kindel, kas Põlva haiglas ka siis sünnitusabi osutatakse. „Sünnitusabi on selline valus ja keeruline teema, et sünnitusi jääb aasta-aastalt vähemaks,” rääkis ta. „Praegu on kindel, et 2017 midagi ei muutu, aga sealt edasi ei julge küll midagi lubada.”

Pelisaare sõnul loodetakse sünnitusosakonna säilimisele. „Põlva valda huvitab, et Põlva haiglas jätkuks niikaua kuni vähemasti 200 last siin aastas sünnib, sünnitusosakonna tegevus,” ütles ta.

Vaata videolugu Põlva haiglast.

Arved Breidaks

Põlvas pidi novembri teisel nädalal algama rekonstrueeritava Võru tänava asfalteerimine, kuid asjade seis pole veel kaugeltki sealmaal, et teerullid saaksid lähiajal mustkatet kinni pressima hakata.

„Põlva kõige kurvem tee-ehitusobjekt sellel aastal,” tunnistas Põlva abivallavanem Martti Rõigas Lõunaeestlasele. „Teistel [objektidel] on ikka õigel ajal asfalt peale saadud, mõnes kohas on veel nipet-näpet midagi teha, aga siin me oleme sellises seisus, et peaagu poolteist kuud [oleme] graafikust maas.”

Kuigi Võru tänava rekonstrueerimise tähtaeg on 12. detsember, on tööde valmimine selleks tärminiks muutunud vähetõenäoliseks.

„Iga terve mõistusega inimene näeb, et kuu ajaga seda lõpuni valmis ei ehita,” tõdes Rõigas.

Varajased talveilmad on muutnud küsitavaks, kas tänavu üldse Võru tänavale asfalt peale saab. Vallavalitsuses usutakse, et see võib tänavu siiski toimuda. Peatöövõtjal, osaühingul RoadWest, tuleb Rõigase sõnul esmalt lõpetada sõidutee äärekivide paigaldus ning kui novembri lõpus peaks ilm sulale pöörama, saaks esimese asfaldikihi sõiduteele kanda.

„Viimane usk ei ole veel kaotatud, aga kui siin jääb miinus 15-20 [kraadi], siis ei ole midagi teha, siis sel aastal see valmis ei saa,” lausus Rõigas.

Vaata videolugu Põlvast.

Arved Breidaks

Põlva jalgpalliklubi Lootos meeskond lõpetas pühapäeval hooaja teise üleminekumängu võiduga Viljandi Tuleviku kolmanda meeskonna üle, kuid sellest ei piisanud, et säilitada järgmisel hooajal koht III liigas.

Viimasel kümnendil stabiilselt III liiga tugevate keskmike hulka kuulunud Lootose meeskond, kes veel 2010. aastal lõpetas hooaja lõuna piirkonnas 3. kohal ning mullu 5. kohal, lõpetas tänavuse hooaja 10. kohal, mis viis klubi III-IV liiga üleminekumängudele.

Esimene üleminekumäng Viljandi Tuleviku kolmanda meeskonna vastu lõppes viljandlaste 2:0 võiduga. Pühapäevases kodumängus suutis Priit Rahuelu lüüa Lootose eest ühe värava, millest piisas vaid selleks, et mängida tuleval aastal IV liigas.

„Lootos pidi läbi ajama mitme olulise mängumeheta,” teatas klubi. Töökohustuste tõttu jäid eemale Martin Adusoo, Vladislav Mihnovitš ja Rivo Tuik.

Lootos mängis koosseisus: Roomet Kõiv, Jürgen Juks, Freddy Help, Kert Hüdsi, Ranno Liivago (77’. Reigo Käis), Remi Oper, Priit Rahuelu, Miko Saarniit, Tambet Toim, Helander Vist, Rene Oper (46’. Sander Sellis); pingil: Reigo Käis, Carlos-Mattias Vaher, Sander Sellis. Treener: Kaido Kukli.

Lootose mängud 2016 aasta meistrivõistlustel: 24 mängust saadi 6 võitu, 1 viik ja 17 kaotust. Väravate vahe 17:70. Võistkonna suurim väravalööja oli Priit Rahuelu 6 tabamusega.

2017. hooaja liigade koosseisud selguvad veebruariks. Siis saab selgeks ka millises liigas meeskond mängima hakkab.

Lõunaeestlane

Põlvas varastati ööl vastu teisipäeva Kesk tänaval asuvast tanklast kokku kuus kasti sigarette.

Vargusega tehti kahju 3748 eurot, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Lõunaeestlane

Põlvas tungisid esmaspäeval kortermaja juures kolm meest kallale 23-aastasele mehele, kes vajas seetõttu esmaabi.

Juhtum leidis aset Kesk tänava kortermaja ees, kus kolm tuttavat meest läksid kallale 23-aastasele mehele, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Politsei toimetas kaks agressiivseks muutunud meest kahtlustatavatena asjaolude selgitamiseks jaoskonda.

Kannatanu pöördus esmaabi saamiseks traumapunkti.

Lõunaeestlane

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses algas teisipäeva ennelõunal politseiõppus, mille käigus lahendatakse vallavalitsuse ruumides puhkenud pantvangidraamat.

Tegemist on Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisiõppusega, mille käigus harjutatakse samaaegselt kuue erineva pääste- ja korrakaitsesündmuse lahendamist.

Ajaliselt kattuvatel osaõppustel tuleb operatiivteenistustel reageerida haigla põlengule ja koolimajale tehtud pommiähvardusele Tartus. Samal ajal teatatakse äkkrünnakust ja pantvangiolukorrast Põlva kultuurikeskuses, mida asuvad lahendama tavapatrullide kõrval ka kiirreageerijad ning läbirääkijad. Sellele kõrval teatatakse Peipsil juhtunud laevaõnnetusest ning raskest liiklusõnnetusest Jõgevamaal, millele omakorda järgneb inimeste otsing maastikul.

Õppuse juht, politseileitnant Ottomar Virk ütles, et seni on koostööõppustel peamiselt lahendatud üksteisele järgnevaid kriisiolukordi, et mõõta operatiivüksuste valmisolekut ajaliselt pikemas perspektiivis, näiteks ööpäeva vältel.

„Tänasel õppusel kontrollime operatiivteenistuste juhtimis- ja reageerimisvõimekust olukorras, kus samaaegselt tuleb lahendada kokku kuus mahukamat vahejuhtumit kolmes Lõuna-Eesti maakonnas korraga. Ühesõnaga paneme proovile oma võimekuse olukorras, kus olemasolev ressurss on korraga hõivatud kriisiolukordade lahendamisega ning samas tagame veel ka tavapäraste väljakutsete teenindamise,” kirjeldas Virk.

Ta lisas, et antud õppuse näol on tegu iga-aastase suurõppusega tagamaks operatiivteenistuste pidev valmisolek suurematele vahejuhtumitele reageerimisel. „Valmisolek ei sünni pelgalt teadmisest või tarkusest iseendast, seda ongi vaja päriselt läbi harjutada. Oleme kindlalt seda meelt, et kõike, mis kaitseb inimeste elu ja tervist, on vaja pidevalt harjutada,” ütles õppuse juht.

Õppus kohalike elanike argitoimetusi ei sega ning olulisi muudatusi liikluses kaasa ei too. Arvestada võib siiski sellega, et Põlva kultuurimaja osaõppusel on linnas operatiivjõude tavapärasest rohkem näha.

Politsei eestvedamisel toimuval õppusel on kokku umbes 180 osalejat Lõuna prefektuurist, päästeameti Lõuna päästekeskusest, Lõuna-Eesti pommigrupist, TÜ kliinikumist, haridusministeeriumist ning häirekeskuse Lõuna-Eesti keskusest.

Lõunaeestlane