Kanepi alevikus pandi esmaspäeval nurgakivi rajatavale kaugkütte katlamajale, mis valmides hakkab soojaga varustama kooli, lasteaeda, vallamaja ja üht korterelamut.

„Projekt sai alguse kolm aastat tagasi, kui meil sai volikogu tööplaani sisse, et me taastame Kanepis keskkütte,” rääkis Kanepi vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Kanepi alevikus kaotati kaugküte umbes veerand sajandit tagasi ning sealtpeale on iga hoone kütmine olnud lahendatud eri viisil. Nii on gümnaasiumi köetud halupuuga, vallamaja kergkütteõli ning lasteaeda põlevkiviõliga.

Keskkütte taastamise projektiga haaratakse kaugküttevõrku kõigepealt vallale kuuluvad hooned ning tulevikus on võimalik liituda ka kortermajadel.

„Algselt oli ka mõte, et taastame hoonetes oma küttelahendused, aga see oleks liiga kulukaks läinud ja igati tuli soodsam ja mõistlikum taastada keskküte selle perspektiiviga, et tulevikus oleks lähedalasuvatel kortermajadel samuti võimalus keskküttega ühineda,” rääkis Järv.

Projekt läheb kokku maksma 360 000 eurot, millest 270 000 eurot kulub katlamaja ehitusele ning 90 000 eurot 400 meetri soojatorustiku rajamisele. Mõlemast investeeringust katab poole Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Valla kulutused piirduvad 45 000 euroga, mis kulub soojatorustiku ehituse omaosaluse katteks. Katlamaja rajab osaühing SW Energia, mis hakkab vallale müüma soojust 72 eurot MWh. „See tuleb kindlasti soodsam, kui praegu kolme maja peale kokku,” kinnitas Järv.

Lisaks soojuse hinna alandamisele paiskab uus hakkpuidul töötav katel õhku vähem kasvuhoonegaase. Arvestuslikult hakkab Kanepi korstnatest praegusega võrreldes CO2 lenduma aastas 113 tonni vähem.

Uus katlamaja on kavas avada oktoobris.

Vaata pilte ja videolugu katlamaja nurgakivi panekust.

ARVED BREIDAKS

Reformierakonna Kanepi piirkonna esinumbrid Andrus Seeme ja Kaido Kõiv esitasid reedel Kanepi valla valimiskomisjonile erakonna kandidaatide nimekirja, kuhu kuulub 38 inimest.

„Meil on asjatundlik meeskond ja terviklik nägemus uuest Kanepi vallast,” rääkis vallavanema kandidaat Andrus Seeme.

Tema sõnul kandideerivad Reformierakonna nimekirjas oma valdkonda hästi tundvad inimesed, kelle hulgas on nii vallajuhte, ettevõtjaid, õpetajaid, noori ja uusi tegijaid, kellel on pakkuda värskeid ideid Kanepi valla edukaks arenguks.

„Meie soov on tagada kvaliteetsed avalikud teenused, turvaline ja puhas elukeskkond ning toetada ettevõtlust. Samuti seisame selle eest, et meil oleks uues vallas tugevad külad ja kogukonnad,” lisas Seeme.

Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhi ja volikogu esimehe kandidaadi Kaido Kõivu sõnul tegutsevad kandidaadid juba praegu ühtse meeskonnana, mis loob head eeldused Kõlleste, Valgjärve ja Kanepi ühinemiseks ja heaks koostööks tulevikus.

Lisaks kandideerivad Reformierakonna nimekirjas Kanepi volikokku Kanepi varasem vallavanem Urmas Hallap, Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk ja Tiit Rammul.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus otsustas teha Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale haldusreformis erandi ning loobus nende sundliitmisest Põlva vallaga.

Ühinevate Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla elanike arv oli aastavahetusel 4962 inimest ehk 38 hinge vähem kui haldusreformi seaduses nõutud 5000.

Valitsuse ettepaneku kohaselt tulnuks kolm valda liita Põlva vallaga, kellega on juba liitumas Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste vald. Neljapäeval otsustas valitsus jätta aga sundliitmine lõpule viimata ning kolmest vallast loodav Kanepi vald saab võimaluse jätkata iseseisvalt.

Ametist lahkunud riigihalduse minister Mihhail Korb lubas talvel, et teeb valitsusele ettepaneku rakendada Kanepi valla suhtes erand. Ka Kanepi, aga samuti Põlva piirkonna elanikud olid nn Suur-Põlva valla loomise vastu.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: Põlvamaa rahvaküsitlusel lükati valitsuse Suur-Põlva loomise plaan tagasi

Kaheksas sundliitmisega silmitsi seisvas Põlvamaa vallas algab pühapäeval rahvaküsitlus, kus uuritakse suhtumist Põlva ja Kanepi valdade bloki sundliitmise plaani, mille kohta on kohalikud volikogud aga juba seisukoha võtnud.

Rahvaküsitlus korraldatakse Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallas, mis valitsuse plaani järgi kuuluvad sundliitmisele, sest vabatahtlikult ühinenud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ei andnud aastavahetusel kokku nõutud 5000 elanikku.

Inimestelt küsitakse, „Kas toetate Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamist Põlva vallaks?” Vastata saab JAH või EI.

Hiline küsitlus

Rahvaküsitlus viiakse läbi vaatamata tõsiasjale, et kõigi kaheksa valla volikogud on juba valitsusele teatanud, et ei poolda sellist sundliitmist. Ka on praeguseks möödas 15. mail saabunud tähtaeg, mil vallad said valitsusele oma seisukoha teatada ning mida asjaomased volikogud ka tegid. Miks on tarvis takkajärgi rahvaküsitlus korraldada?

„Esiteks jätsid omavalitsused täitmata seadusest tuleneva kohustuse,” selgitas Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele. „Valitsuse täiendava ühinemisettepaneku osas pidi iga vald korraldama rahvaküsitluse 23.-24. aprillil. Enamik omavalitsusi Eestis sai sellega hakkama.”

Kaheksa asjasse puutuva Põlvamaa valla volikogud olid selleks ajaks aga juba enamuses jõudnud ära otsustada, et valitsuse pakutav sundliitmisplaan neile ei sobi. Esimesena lükkas sundliitmise tagasi 22. veebruaril kogunenud Kõlleste volikogu ning punkti panid 27. aprillil Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste volikogud.

„Selline seaduse nõude eiramine on sisuliselt kodanikele näkku sülitamine,” lausus Taro. „Kas tõesti kartsid vallajuhid, et rahvas hääletab JAH?”

Vallamajades teati, mida rahvas tahab

„Me oleme seda [küsitlust] mitu korda teinud ja meil oli rahva seisukoht teada,” pareeris süüdistuse Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes juhib ka Põlvamaa Omavalitsuste Liitu.

Tema sõnul korraldati Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallas mullu suvel esimene rahvaküsitlus, et uurida inimestelt, milline ühinemissuund valida. Suvistel küsitlustel eelistasid kolme valla elanikud pigem omavahelist koondumist, mitte nn Suur-Põlva, üle-maakondliku omavalitsuse loomist.

„Teist korda tehti rahvaküsitlus, kui küsiti, kas toetatakse kolme valla ühinemist,” lisas Kõiv. Mullu detsembris toimunud küsitluses andis suurem osa küsitluses osalenuid toetuse Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemislepingule, mis aasta lõpus volikogude poolt ka ära vormistati.

Et aga kolmel vallal jäi 5000 elaniku piir aastavahetuseks ületamata, algatas valitsus veebruaris nende sundliitmise Põlva vallaga. See tähendab, et inimestelt tuleb uuesti küsida, kas nad soostuvad välja pakutud sundliitmisega või mitte.

Kui omavalitsused ise 15. maiks küsitlust ei korralda, tuleb seaduse kohaselt seda teha kohalikul maavalitsusel ning 21. ja 22. mail see ka läbi viiakse.

„Mina olen igal juhul seisukohal, et inimeste arvamusavalduse väljaselgitamise kohustust pidanuks [vallad] võtma tõsiselt ning mitte jätma seda kergekäeliselt täitmata,” ütles Taro. „Olenemata haldusreformi tulemusest peavad kõigi uue omavalitsuse elanike põhiõigused olema võrdselt tagatud. Seetõttu kutsun inimesi küsitlusele vastama ja tegema seda oma südametunnistuse ja parima äranägemise järgi.”

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS:

Kolm valda asutavad Kanepi valla

Korb peab Kanepi valla jätkamist üsna tõenäoliseks

Reformierakonna Kanepi, Kõlleste ja Välgjärve organisatsioonid otsustasid moodustada ühise piirkonnaorganisatsiooni, et kandideerida ühises nimekirjas kolme valla ühinemisel tekkiva valla volikogusse.

Uue Kanepi piirkonna esimeheks valiti Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv.

„Siiani on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade koostöö hästi toiminud ning plaanime kindlasti sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel välja panna ühise tugeva nimekirja, et saavutada parim tulemus,” lausus Kõiv.

Üldkoosolekul valiti Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhatusse Andrus Seeme, Riina Marran, Mikk Järv ja Janis Kukk.

Kanepi piirkonnaorganisatsiooni kuulub 102 erakonna liiget.

Lõunaeestlane

Kanepi vallavolikogu lükkas 7 häälega tagasi Kanepi Gümnaasiumi ümberkorraldamise kava, mille kohaselt oleks alates järgmisest õppeaastast alanud gümnaasiumiklasside järk-järguline sulgemine.

Volikogu teisipäevase istungi päevakorras olnud eelnõu kohaselt oleks Kanepi koolis alates järgmisest õppeaastast lõpetatud õpilaste vastuvõtt gümnaasiumiastmesse ning mõne aasta jooksul saanuks gümnaasiumist põhikool.

Ent nimelisel hääletusel ei pälvinud sulgemisotsus volikogu enamuse toetust.

„Üks osa volikogust oli veendunud, et Kanepi ei vaja gümnaasiumi, teine osa oli ükskõiksed ja kolmas osa ütles, et uue valla tingimustes ei saa nii rutakalt otsustada,” rääkis Kanepi vallavolikogu esimees Arno Kakk Lõunaeestlasele.

Kakk kinnitas, et kõhklusi gümnaasiumiastme säilitamise väljavaadete üle jätkub. Fakt on, et sel õppeaastal õpib gümnaasiumiastmes vaid 22 õpilast, samas kui veel kümnend aastat tagasi oli gümnasiste üle 80.

Teisalt on Kanepi vald haldusreformi käigus saamas suuremaks omavalitsuseks, mis Kaku sõnul võiks gümnaasiumiastme säilitamisele kasuks tulla.

„Kaldun arvama, et kui teeme suurema valla, siis peab meil olema ka tahe säilitada gümnaasium,” lausus ta.

Riik meelitab sulgema

Riigi koolipoliitika vallagümnaasiumide säilitamist ei soosi. Näiteks investeeringute eraldamisel koolihoonete uuendamiseks on omavalitsustele seatud tingimuseks loobuda gümnaasiumi pidamisest, et üldkeskhariduse andmine oleks võimalik koondada riigigümnaasiumidesse.

„Riigi ja valitsuse tahe on huvitav: teeme vallad hästi suureks ja teeme koolid väikseks. Selleks antakse ka raha,” lausus Kakk.

Investeeringuraha on ka Kanepi vallale pakutav präänik gümnaasiumiosa sulgemise eest, sest koolimaja vajab hädasti remonti.

Läinud aasta lõpus valminud ekspertiisi kohaselt on koolimaja moraalselt vananenud ning õpitingimused ei vasta tänapäeva nõuetele. Konkreetsemalt: ventilatsioon on puudulik, klassiruumide valgustus kehv, elektrijuhtmestik vananenud, nagu ka hoone küttesüsteem.

„Summa tuleb suhteliselt suur,” ennustas Kakk. Nii suur, et vallal üksi käiks selle katmine väga vaevaliselt.

Kõik sõltub laste arvust

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas jaanuari alguses Põlva riigigümnaasiumi avamisel Lõunaeestlasele antud intervjuus, et eelkõige sõltub munitsipaalgümnaasiumide säilimine laste arvust.

„Küsimus on selles kui väikseks laste arv jääb. Mis hetkest alates see [gümnaasiumi pidamine] ei ole enam võimalik kvaliteedi mõttes?” rääkis Reps.

Minister ei välistanud siis võimalust, et riik suurendab gümnaasiumiastme kulude katteks eraldatavat raha, mis võimaldaks maagümnaasiumidel töötada nii kaua, kuni õpilasi vähegi jätkub.

„Ei, mina ei lähene kuidagi nii, et [maagümnaasiumid] tuleks homme kinni panna,” kinnitas Reps vastates küsimusele, kas Põlva riigigümnaasiumi avamine on ühtlasi hingekellaks Kanepi, Räpina ja Värska gümnaasiumile. „Vastupidi – nii kaua kuni kohalik kogukond hoiab oma gümnaasiumit ja peab seda oluliseks, siis seda tuleb ka väärtustada.”

Kanepi kogukond on seda meelt, et gümnaasium tuleks säilitada. Nii kooli hoolekogu kui ka õpilasesindus on ülekaaluka enamusega kinnitanud tahet hoida gümnaasiumiklassid Kanepis alles.

„Kelle nimel me siis töötame? Eks ikka kogukonna nimel,” lisas Arno Kakk. „Me ei saa rutakalt rabistada.”

Mõõdukat optimismi sisendab fakt, et põhikooli osas on sel õppeaastal 16 õpilast rohkem kui mullu – 160. Optimismi jahutavaks faktiks on teadmine, et kui Kanepi kooli gümnaasiumiastmes õpib tänavu 22 õpilast, käib veel 14 Kanepi valla õpilast üldkeskharidust omandamas väljaspool valda.

Arved Breidaks

Regionaalhalduse minister Mihhail Korbi kinnitusel on üsna tõenäoline, et ühinevad Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald saavad valitsuselt erisuse jätkata vähem kui 5000 elanikuga vallana.

„Hindan Kanepi, Valgajärve ja Kõlleste valdade jätkamist ühe omavalitsusena üsna tõenäoliseks,” ütles Korb kohtumisel Põlvamaa omavalitsusjuhtidega, vahendas maavalitsuse pressiesindaja.

Korb soovitas Kanepi vallaks ühineval triol võtta eelkõige ette omavalitsuse võimekust hindavad punktid, mille järgi valitsusele oma sõnumit edastada.

„Üheks heaks argumendiks oleks kindlasti Kanepi kui ajaloolise kihelkonnakeskuse tugevdamine,” lausus maavanem Igor Taro.

9. jaanuaril tegi haldusreformi Lõuna-Eesti komisjon valitsusele ettepaneku sundliita napilt 5000 elaniku piiri alla jäänud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemisel tekkiv vald Põlva vallaga. Nädal hiljem kohtus Taro kolme valla juhtidega, et olukorda selgitada.

„Selgitasin vallajuhtidele piirkondliku komisjoni otsust ja ka seda, milliseid asjaolusid oma taotluses rõhutada, et see oleks usutav,” lisas maavanem. „Ka erisuste ettepanekud otsustab piirkondlik komisjon ning olen valmis kaitsma tulevase Kanepi valla inimestele võimalikult head lahendust.”

Lõunaeestlane