Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kõikjalt Eestist tuleb teateid, kuidas omavalitsuste juhid kehtestavad omale suuremaid sissetulekuid põhjusel, et omavalitsused muutusid suuremateks. Loodetud kokkuhoiu asemel tõi haldusreform kaasa kulude suurenemise.

Rahandusministeerium andis järelpärimise peale teada, et ülevaadet omavalitsusjuhtide palkade ja hüvitiste kohta ei ole. See on arusaadav, sest omavalitsuste palka ei määra valitsus, see on omavalitsuste endi otsustada. Nii tulebki iga päev üha uusi teateid suurte palgatõusude kohta nii Lõuna-Eestist kui Saaremaalt. Pole saladus, et valdades kerkisid palgad juba enne reformi, ikka selleks, et saada suuremat koondamishüvitist, milleks oli ette nähtud terve aasta palk.

Tallinn on hea näide selle kohta, et mida suurem on omavalitsus, seda suuremad on kulud. Näiteks suudab Tallinn ülal pidada üle-Eestilist telejaama ning saata üle Eesti postkastidesse laiali nädalalehte. Ning maksta volikogu esimehele üle 5000 euro suurust palka.

Kui seni oli vallajuhtidel häbi küsida üle 1000 euro suurust palka, siis nüüd kergitatakse palgad 3000 euroni ja seda suure uhkusega. Kui väikses vallas töötasid volikogu esimehed palgata, siis suures vallas enam mitte. Lisaks suurenevad kõikvõimalikud muud kulud, sest valdade territooriumid on suuremad ja sõitmist-asjatamist sellevõrra rohkem.

Loomulikult oli naiivne arvata, et haldusreform mingit kokkuhoidu annab, sest raha ühest taskust teise tõstes seda juurde ei teki. Pigem on kulud seoses reformiga veel suuremad, kuna lisatööd tuli juurde. Haldusreformi ainsaks reaalseks tulemuseks on ja jääb haldusüksuste piiride ning aadresside muutumine, mis pakub inimestele tegevust ning kõne- ja mõtteainet veel pikkadeks aastateks. Laiemas plaanis aitab see asendustegevus tähelepanu eemale juhtida peamiselt probleemilt, milleks on vähene sündimus ja sellega seotud elanike arvu vähenemine.

LÕUNAEESTLANE

Viimased uudised