Saaremaale toodi välismaalt kaasa leetrid
Avaldatud: 13 aprill, 2018
Sel nädalal diagnoositi Saaremaal leetrid reisilt naasnud täiskasvanud mehel ning temaga suhelnud täiskasvanud naisel. Eestis on sel aastas leetritesse haigestunud neli inimest, lisaks kahele juhule Saaremaal haigestusid märtsi lõpus leetritesse reisilt naasnud vaktsineerimata laps ja tema ema.
Saaremaal haigestunud naisterahva vaktsineerimisstaatus on teadmata, meesterahvas oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimese organism pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.
Terviseameti läbiviidud epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja haigetega kontaktis olnud inimesed ning nende vaktsineerimise staatus leetrite suhtes. Samuti on haigestunutega kokkupuutunuid nõustatud nii haiguse olemuse, ettevaatusabinõude kui vaktsineerimise teemal. Haigestunuga kontaktis olnud inimesed peaksid jälgima oma tervislikku seisundit haiguse peiteperioodi vältel, mis on leetrite puhul maksimaalselt 21 päeva.
Möödunud nädalal registreeriti Raplamaal ka üks punetiste haigusjuht. Eelmised kaks haigusjuhtu registreeriti Eestis 2013. aastal.
Leetreid ja punetisi loetakse eriti nakkavateks nakkushaigusteks, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98. Samas on leetrid ja punetised vaktsiin-välditavad haigused, kaasaaegse MMR (leetrite-punetiste-mumpsi) vaktsiini efektiivsus leetrite ja punetiste osas on üle 95 protsendi.
Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine on lastele tasuta. Kõik lapsevanemad, kes on varem keeldunud oma laste vaktsineerimisest, võivad pöörduda oma lapse perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole lapse vaktsineerimiseks. Immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiini doosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat.
Eestis registreeritakse endiselt leetrite ja punetiste haigusjuhte, mis on seotud reisimisega. Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetrite-vastase kaitse uuendamisele. Eriti tasub vaktsineerimisele mõelda palju reisivatel inimestel ning neil, kelle lähikonnas on immuunpuudulikkusega inimesi.
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
Lisainfo:
Täiskasvanute vaktsineerimine
Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta, soovitame lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
Täiskasvanuil, kes on vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga, kes on vaktsineeritud kahe doosiga aastatel 1980-1992, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, soovitame end revaktsineerida ehk uuendada ja tugevdada kaitset teise vaktsiinidoosiga.
Leetrite vastaste antikehade olemasolu organismis saab lasta kontrollida spetsiaalse uuringuga, mida pakuvad erinevad laborid.
Vastunäidustused
MMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud, peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.
Kus saab vaktsineerida?
Täiskasvanud saavad end vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnevalt aeg kokku leppida ja täpsustada hetke vaktsiinivaru. Täiskasvanute jaoks on vaktsineerimine tasuline.
Laste vaktsineerimine
MMR vaktsiin on Eestis tasuta kättesaadav kõikide laste jaoks. Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis soovitame minna vaktsineerima esimesel võimalusel. Vaktsineerida saab sõltuvalt lapse vanusest kas perearsti või kooli tervishoiutöötaja juures.
Leetrite haigusnähud
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
Vaktsineerimise ajalooline taust: Eestis hakati rutiinselt vaktsineerima lapsi leetrite vastu alates 1964. aastast. Ühe-doosiline vaktsineerimine oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga – 1,5 ja 6 aasta vanuselt. Alates 1994. aastast vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiini kahe doosiga vanuses 1 ja 13 aastat.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
