Riik tõrjub Eesti droonivõime suhtes avaldatud kahtlusi

Foto: ltn Jaanika Ojakõiv

Viimastel nädalatel on mitmed kaitsevaldkonna eksperdid, kes ei ole enam riigi palgal, avaldanud kriitikat ja kahtlusi Eesti droonikaitsevõime ja arenduste suhtes. ERR-i palvele teemat kommenteerida vastasid kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigikantselei ühiselt koostatud kommentaariga, mille ERR avaldas.

Endine kaitseväe juhajata Martin Herem väitis nädalavahetusel Delfis avaldatud intervjuus, et meil pole endiselt droonide avastamiseks tööle rakendatud maismaakaameraid ega ka akustilisi sensoreid. Kas see on nii ja kui jah, siis miks? Millal need võiksid tööle hakata, millest see oleneb?

Kaitsevägi ei kommenteeri mehitamata õhusõidukite tõrje ega õhuseire võime üksikuid tehnilisi elemente, nende paiknemist, kasutusviise ega valmidustaset. Sellise info avaldamine annaks vastasele tarbetult täpse pildi sellest, milliseid lahendusi, millises kombinatsioonis ja millistes olukordades Eesti kasutab.

Küll aga saab öelda, et mehitamata õhusõidukite tuvastamine ja tõrjumine ei põhine ühel sensoril või ühel relvasüsteemil. Tegemist on tervikliku ja kihilise võimega, kuhu kuuluvad tuvastamine, otsustamine, mõjutamine või tõrjumine ning ohu korral elanikkonna teavitamine. Kaamera või akustiline sensor eraldi ei ole hõbekuul ega iseseisev lahendus kogu mehitamata õhusõidukite ohule, vaid üks võimalik osa laiemast süsteemist. Sellise võime arendamisel on oluline, et erinevad sensorid ja mõjutusvahendid töötaksid koos, annaksid kasutatavat infot juhtimisahelasse ning sobituksid nii kaitseväe, liitlaste kui ka teiste riigiasutuste tegevusega. Tähtis ei ole ainult seadme olemasolu, vaid ka selle integreeritus, väljaõpe, hooldus, side, andmetöötlus ja õiguslikult korrektne kasutamine.

Võime arendamine käib pidevalt ning sõltub ohupildist, hangetest, testimisest, väljaõppest, liitlassüsteemidega ühilduvusest ja praktilisest kasutuskogemusest.