Riigikontroll: lubatud tasemel digitaalseid sündmusteenuseid ei ole seni suudetud luua
Avaldatud: 19 september, 2024
Ehkki eesmärk, et abiellumise, lapse sünni või mõne muu elusündmuse puhul tulevad piltlikult öeldes teenused ise inimese juurde, püstitati juba 2017. aastal ja selle nimel on kulutatud juba üle 11 miljoni euro, pole seda eesmärki seni suudetud täita. Siiani ei ole õnnestunud luua veel ühtegi kasutamisvalmis kasutajasõbralikku ja proaktiivset digitaalset sündmusteenust, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud aruandes.
Proaktiivseks ja kasutajakeskseks peetakse sellist avalikku teenust, mida asutus osutab omal algatusel, isiku eeldataval tahtel ja andmekogude andmete alusel, mis loob kasutajale oodatavat väärtust, on lihtsasti leitav ja kasutatav ning aitab kulusid ja aega kokku hoida. Infoteenus on sündmusteenuse madalaim tase, kõrgemad tasemed on personaliseeritud teenus ja proaktiivne teenus. Infoteenus tähendab riigiportaalis eesti.ee sündmusteenuste ja nende osateenuste kohta koondinfo ja viidete kuvamist.
Kui 2020. aastaks pidi valmima seitse toimivat proaktiivset ja kasutajakeskset sündmusteenust, siis praeguseks on valmis viie elusündmuse infoteenused – abiellumise, lapse sünni, lähedase kaotuse, kaitseväe kohustuse täitmise ja Eestis kohanemise infoteenused.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub teadmine, kui palju läheb alustatud sündmusteenuste arendamine kokku maksma, et need oleks proaktiivsed ja kasutajakesksed. Lisaks ei ole hinnatud, kui palju on mõistlik investeerida ja kulutada konkreetsete sündmusteenuste edasisele arendamisele.
Toimivaid sündmusteenuseid ei ole suudetud luua, kuna sündmusteenuste arendamise planeerimisel ei näinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algselt ette arendusprotsessi kogu keerukust, näiteks raskusi mitme asutuse koostöö koordineerimisel ja erinevate arendusprioriteetide ühildamisel. Ka ei suudetud ette näha ja lahendada proaktiivsete ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomist takistavaid õiguslikke probleeme. Näiteks, missuguseid proaktiivseid teenuseid võib kasutajatele pakkuda ilma nõusolekut küsimata ja missuguste teenuste osutamiseks on vaja eelnevalt saada kasutaja nõusolek ning kuidas reguleerida erinevate andmekogude töötlemine riigiportaalis.
Ärisündmusteenuseid oli auditeerimise ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul valminud viis, kuid audit näitas, et sisuliselt ei olnud kõik need teenused siiski veel sündmusteenusena kasutusvalmis. Kõnealused teenused on info kuvamine ettevõtte tähtajaliste kohustuste kohta, info kuvamine ettevõtte finantseerimisvõimaluste kohta, volituste haldamise infosüsteem, ettevõtja e-postkasti teenus ning ettevõtja andmekaart.
Ettevõtte finantseerimisvõimaluste ja tähtajaliste kohustustega seotud sündmusteenustes on praegu vähe infot pakutavate toetuste ja tekkivate kohustuste kohta. Finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste teenuste puhul oleks informatiivne väärtus seda suurem, mida enam oleks teenusega liitunud asutusi, kes annavad ettevõtetele infot finantseerimisvõimaluste ja tekkivate kohustuste kohta. Paraku on näiteks ettevõtete tähtajaliste kohustuste teenusega liitunud ainult Eesti Pank.
Riigikontroll soovitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil panna paika sündmusteenuste arendamise täpsem eesmärk, sealhulgas see, millal ja millistes elu- ja ärisündmustes, missuguste vahendite ja tegevuste abil plaanitakse jõuda toimiva kasutajakeskse ja proaktiivse sündmusteenuseni. Seejuures tuleks analüüsida, milliseid sündmusteenuseid on otstarbekas n-ö kõrgeima arengutasemeni arendada.
Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleks välja selgitada, millised õiguslikud takistused sündmusteenuste arendamisel on lahendatavad, et võimaldada teenuste edasist arendamist ja viimist kõrgemale tasemele. Samuti tuleks teha konkreetsed läbikaalutud muudatusettepanekud nende õigusaktide muutmiseks, mis praegu ei võimalda proaktiivsete sündmusteenuste loomist ja andmete töötlemist riigiportaalis.
Riigikontroll soovitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil leida proaktiivsete ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomiseks nende teenuste arendamisele parem koostöömudel, et enam kaasata kõiki arendusega seotud osapooli, näiteks osateenuste omanikke, et arenduse lõpptulemus oleks võimalikult kasutajakeskne ja proaktiivne.
Taustaks
Auditi eesmärk oli hinnata, kas sündmusteenuste arendamise protsess on muutnud otsesed avalikud teenused proaktiivseks ja kasutajakeskseks viisil, nagu lubati 2017. aastal.
Auditi põhiküsimused ja kriteeriumid olid järgmised:
Kas sündmusteenuste arendamiseks on MKM välja töötanud vajalikud standardid ja reeglid, keskkonna ning tööriistad, mida asutused teenuste arendamise protsessis kasutada saavad?
Kas sündmusteenused on proaktiivsed, hõlpsasti kasutatavad ega koorma kasutajaid põhjendamatute protseduuridega?
Kas e-teenuste osutajad mõõdavad e-teenuste kvaliteeti ja parandavad seda, sh muudavad teenuseid proaktiivsemaks ja kasutajakesksemaks?
Auditeeritud sündmusteenused ja asutused olid järgmised:
lapse sünd – Sotsiaalministeerium, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus;
lähedase kaotuse – Eesti Linnade ja Valdade Liit;
abiellumine – Siseministeerium, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus;
abielulahutus – Siseministeerium, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus;
pensionile jäämine – Sotsiaalkindlustusamet;
ettevõtete tähtajalised kohustused – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
ettevõtte finantseerimine – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Auditis oli vaatluse all periood 01.01.2018–10.04.2024.
Aruande täisteksti leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19539&AuditId=6581
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
