Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõunaeestlane alustab uue rubriigiga „Riigikogulane annab aru”! Hakkame nüüd Kagu-Eestist Riigikokku valitud rahvaesindajatelt regulaarselt päevakajalistel ning rahvast huvitavatel teemadel aru pärima. Enne Riigikogu valimisi teeme vastamistest kokkuvõtte, kuulutame välja parima vastaja ning karvustame mittevastajaid. Huvitavuse pärast lisasime vastajate sekka ka Navil elava europarlamentäär Ivari Padari. 

Esimese küsimuse esitasime vastse riigihalduse ministri Janek Mäggi kohta, kes avaldas arvamust, et naistel kõlbab põllu peal sünnitada küll. Kui Uno Kaskpeit EKREst on Mäggi suhtes halastamatult kriitiline, siis Anneli Ott Keskerakonnast tõi oma vastuses välja Mäggi head küljed.

Esimestele küsimustele vastas neli riigikogulast: üks Reformist, üks IRList, üks Keskerakonnast ja üks EKREst. Sotsid jätsid kambaga vastamata, mis näitab veel kord nende ükskõikset suhtumist oma rahvaesindaja töösse.

Küsimused olid järgmised, vastused saabumise järjekorras:

1. Kuidas suhtute riigihalduse ministri kandidaadi Janek Mäggi väljaütlemistesse, et naised võivad sünnitada ka põllul ning et kolmekümenaastase naise rong on juba läinud? Kas sellised seisukohad on teie arvates paslikud ministrile?

 2. Janek Mäggi märkis ka seda, et elu ääremaal sureb paratamatult välja ning seda olukorda ei ole võimalik poliitiliste otsustega parandada. Mida teie sellest arvate? Kas elu ääremaal sureb paratamatult välja? Palun põhjendage oma vastust.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Janek Mäggi on küsimuse esitamise hetkel veel ministri kandidaat. Tema väljaütlemised on aga juba tekitanud palju emotsioone. Ma ei oska öelda, mis on nende arvamusavalduste taga. Kas see on tühipaljas soov silmapaista, teadlik PR-trikk või ta nii arvabki ja ütleb selle ka välja. Ma sooviks siiski, et inimesi ja ministreid hinnatakse nende tegude järgi. Ja kui Mäggist saab minister siis hindme teda tehtu või tegemata jätmiste põhjal.

Uno Kaskpeit (EKRE): Jüri Ratase valitsuse uus riigihalduse minister Janek Mäggi, kes soovitab Lõuna-Eesti naistele põllul sünnitamist, on varemgi intellektuaalselt huvitavate ideedega välja tulnud. 2007. aastal kirjutas Mäggi artikli, kus ta soovitab teiseks riigikeeleks kehtestada vene keele. Mõned aastad tagasi ei olnud Janek Mäggi poliitik. Ta on avalikkuses figureerinud peamiselt suhtekorraldajana ehk propagandistina. Ta ei ole esindanud iseennast, vaid oma leivaisa, nii nagu advokaadid esindavad kohtus oma klienti.

Enamiku eestlaste seisukohast on vene keele soovitamine riigikeeleks sama kui kuulutada Eesti islamiriigiks. Sel teemal ei hakata isegi mitte debatti pidama. Iga inimene, kaasa arvatud Mäggi, kes vene keelt riigikeeleks soovitab, asetab end rahvuslikult mõtlevatest inimestest teisele poole rindejoont. Keda Mäggi esindab, kelle nimel kõneleb? Kas tal on üldse maailmavaade, isiklikud veendumused, väärtused, millest ta ei tagane või räägib ta selle juttu, kes parajasti raha maksab, või tegeleb trollimisega ehk rahvapärasemalt teeb pulli? Janek Mäggi firma Powerhouse nõustas Tartu ülikooli kliinikumi seoses sellega, et kuidas avalikkusele selgitada Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise vajalikkust. Keda esindas Janek Mäggi „Aktuaalse kaamera” otsestuudios Lõuna-Eesti naistele sünnitusnõu andes -kliinikumi, iseennast või Keskerakonda? Janek Mäggi arvamus, et elu ääremaal sureb paratamatult välja ning seda olukorda ei ole võimalik poliitiliste otsustega parandada, näitab veelkord, et inimene pole poliitikas kodus ja valitsuse võimalustest ei tea midagi. Suhtlen tihedalt oma endiste Soome Piirivalve kolleegidega ja nemad ükskord selgitasid, et kogu Soome Piirivalve raamatupidamine on viidud Lapimaale, ja põhjus on selles, et toetada Lapimaad töökohtadega. Olen kindel, et Soomes on teisigi riiklikke asutusi, mille tööd on võimalik teha elektrooniliselt, suunatud Lapimaale. Meie riigis siiani võimul olnud poliitilised jõud millegipärast ei ole huvitatud elu arendamisest ääremaadel. Hea näide on Tartusse viidud Haridusministeerium. Tallinnas asuv ministeeriumi osakond on kolm korda suurem kui Tartus asuv ministeerium ise. Tartu ei ole muidugi ääremaa, kuid see on hea näide, kus algul suure reklaamiga viiakse asutus Tallinnast välja, kuid teatud aja möödudes taastub endine olukord. Tõsiseid probleeme, mis ootavad lahendamist nii maakondades kui sotsiaalsääris – olgu selleks siis transpordikorraldus, maaelu hääbumise tõkestamine, ravijärjekordade lühendamine või arstiabi kättesaadavus – on palju.

Ma ei tea, kelle huve Mäggi ministrina ellu viib. Valimistel ta ei kandideerinud ja rahvalt mandaati saanud pole. Igal juhul on Janek Mäggi taolise inimese panemine ministriks Jüri Ratase poolt arusaamatu samm. Rahval on õigus nõuda ministrit, kelle varasem tegevus ja seisukohad oleksid arusaadavad ja läbipaistvad. Rahval on õigus nõuda ministrit, kes ei tee mingisugust nn pulli ning kelle puhul ei teki küsimust, kelle huve ta tegelikult esindab. Minister, isegi kui ta on Keskerakonnast, peab lähtuma oma tegevuses Eesti riigi ja rahva huvidest. Janek Mäggi puhul me selles kindlad olla ei saa. Valitsuserakondade suutmatus või tahtmatus leida enda seast väärilisi ministrikandidaate viitab pingi lühidusele ja sisepingetele erakondade sees. Elu näitab, kui kauaks nimetatud ministrid oma ametipostile jäävad ja millega hakkama saavad.

Anneli Ott (Keskerakond): 1. Janek Mäggi näol on tegemist ääretult värvika ühiskonnategelasega, kelle arvamusavaldused on olnud küllaltki meeldejäävad. Need mõlemad väljaütlemised tekitasid avalikkuses suurt kõmu, kuid samas ei oldud teda ministriametisse veel kinnitatud. Kindlasti aitas värskel ministril olukorrast ülevaadet saada põhjalik vestlus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga. Leian, et Janek Mäggi on oma õppetunni saanud ning edaspidi selgitab paremini oma seisukohti.

Kui jätta kõrvale tema varasemad väljaütlemised ning keskendudes eesootavale tööle, siis näen Janek Mäggis ministrina suurt potentsiaali. Esiteks on tal märkimisväärne juhtimiskogemus, samuti on ta olnud mitme kodanikualgatuse eestvedaja ning lisaks on ta laia silmaringiga. Usun, et ta kindlasti seisab Eesti regionaalpoliitika arengu eest ning toob Eesti poliitikamaastikule olulist lisandväärtust.

2. Mõistagi on olukord keeruline, mida on kahjuks oluliselt kujundanud pikaajaline maapiirkondi mittearvestav poliitika. Meie inimesed liiguvad suurematesse keskustesse, mis omakorda annab hoogu ääremaal paljude vajalike asutuste ja teenuste sulgemiseks. Mul on siiras heameel, et praeguse valitsuse eesmärk on, et elukeskkond paraneks ka Tallinnast ja Tartust väljaspool. Selleks on aastaid edendatud Ida-Virumaa programmi, et arendada piirkonna majandust, tuua juurde töökohti ning pakkuda inimestele paremat elukeskkonda. Samal eesmärgil sai välja töötatud Kagu-Eesti programm, mille eest olen isiklikult hea seisnud. Tänased valitsuse poolt tehtud otsused toetavad regionaalpoliitilist arengut ning seda näitab ka Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia, kus Kagu-Eesti programm saab nelja aasta jooksul toetust 3,2 miljonit eurot ehk 800 tuhat eurot aastas. Usun,  et elu maal ei sure välja, vaid näitab juba lähiaastatel uusi võimalusi, mistõttu inimesed soovivad linnast maale elama tulla. Kui me julgeme teha vajalikke otsuseid, kaasata teotahtelisi inimesi ning pakkuda head elukeskkonda, siis pöördub  praegune tendents kindlasti paremuse poole.

Priit Sibul (IRL): 1. Mõneti on rong läinud ka kolmekümneaastasele mehele. Pere loomiseks ja kasvuks jääb ka meestel nõnda vähem aega. Tihti ei oska nad enam poissmehe vabadusest välja tulla. Hommikune rong ei ole õnneks alati viimane. Mis puutub põllul sünnitamisesse, siis on olukord tõesti selline, et linnainimesele kipub sünnitusmaja olema mugavas läheduses ja maainimesele kipub jääma autos sünnitamise risk. Et endine mainekujundaja ei oska märgata oma enese sõnade kaalu, on üllatav. Väike kainestav ehmatus ja saun on seetõttu noorpoliitikule kindlasti tervislik.

2. Nii kaua, kui enamik poliitkuid seovad oma elu rohkem linna kui (ääre)maaga, on tõesti oht, et sureb välja. Minu ja paljude sugulaste ning sõprade, valijatest rääkimata, tulevik ja plaanid on maal ja kui see elu siin välja peaks surema, siis on see talumatu. Ei kavatse selliste seisukohtadega leppida. Sestap olen seisnud ka näiteks tselluloositööstuse vastu. Lõunas saaksime me seda tajuma läbi hulga töökohtade kadumise ja elukalliduse tõusu. Kui infrastruktuurid maal jäävad nõrgaks ja rahvast veel oluliselt vähemaks, siis muutuvad maapiirkonnad, koolide pidamine, kogu elu siin riigile nii kalliks, et see ei ole praktiline. Linnapoliitikutel ja teiste hulgas Janekil on ka aeg seda mõista.

Maire Aunaste (IRL): ei vastanud

Heimar Lenk (Keskerakond): ei vastanud

Toomas Paur (Keskerakond): ei vastanud

Arno Sild (EKRE): ei vastanud

Hanno Pevkur (Reformierakond): ei vastanud

Liina Kersna (Reformierakond): ei vastanud

Kalvi Kõva (SDE): ei vastanud

Inara Luigas (SDE): ei vastnud

Rein Randver (SDE): ei vastanud

Ivari Padar (SDE): ei vastanud.

Kommentaarid

Viimased uudised