Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: reform.ee

Täna Lõunaeestlase puuetega inimesi puudutanud küsimustele vastanud Liina Kersna leiab, et on häbiväärne, et puuetega laste toetused ei ole tõusnud 13 aastat, samas kui lausalised lastetoetused on tõusnud viimastel aastatel jõuliselt. Kersna hinnangul võiks sügava puudega lapse toetus kolmekordistuda ning keskmise ja raske puudega lapse toetus kahekordistuda. 

Küsimused olid järgmised: 

1. Kui suur võiks Teie hinnangul olla raske ja sügava puudega lapse riiklik toetus? (praegu on see mõlemal 80,55 eurot).
2. Kas peate õiglaseks olukorda, et raske ja sügava puudega lapse toetus on praegu täpselt sama, kuigi hoolduskoormus on erinev?
3. Kui suur võiks Teie hinnangul olla raske ja sügava puudega täiskasvanu hooldaja riiklik toetus/palk? (praegu on 20 ja 40 eurot) 4. Kui suur võiks Teie hinnangul olla puudega inimese omaosaluse protsent abivahendi rentimisel/ostul? Hetkel on see 10 protsenti. Kas olete nõus toetama ideed, et omaosalus võiks olla 0 protsenti nagu see on Soomes, kus näiteks mähkmed on uriinipidamatusega inimestele tasuta ning abivahendid on tasuta laenuks (tasuta kasutamiseks, kuni neid vaja läheb).
5. Miks ühiskond peaks Teie arvates puuetega inimesi aitama? Kas seepärast, et nad on nõrgad ja see on kaastunde küsimus, või seepärast, et riik on kohustatud looma puuetega inimestele teistega võrdsed võimalused, sest see on inimõiguste küsimus? Palun põhjendage oma vastust.

Liina Kersna vastus oli järgmine:

„Ilmselgelt on puuetega laste toetused häbiväärselt väikesed. Ajal, mil lausalised lastetoetused on tõusnud viimastel aastatel jõuliselt, ei ole puuetega laste toetust tõstetud 13 aastat. Saan aru, et ministeeriumi eesmärk on olnud arendada eelisjärjekorras teenuseid.

Täna on olukord, kus puuetega laste toetusteks kulub riigil 11 miljonit eurot ja teenusteks (rehabilitatsiooni teenus, abivahendid, lapsehoid, transport, tugiteenus) 20 miljonit eurot. Puuetega laste vanemate seas tehtud uuringud ütlevad, et raske puudega lapse vajadus toetuseks oleks keskmiselt 120 eurot (hetkel on toetus 80) ja sügava puudega lapse toetuseks oleks vajadus keskmiselt ligi 200 eurot (hetkel 80). Kui tõsta sügava puudega laste toetus (sügava puudega lapsi on meil veidi üle 800) kolmekordseks ehk 241 euroni, nõuaks see riigilt lisaks 2,34 miljonit eurot. Selle raha peaks riik kindlasti leidma. Kui kahekordistada keskmise ja raske puudega laste toetus ning kolmekordistada sügava puudega laste toetus, läheks see maksma 11 miljonit eurot. See on suur raha, kuid 11 miljardilise riigieelarve juures on raha olemasolu või mitte olemasolu alati prioriteetide küsimus. Mina eelistan maksumaksja raha kasutamist võimalikult võrdsete võimaluste loomiseks, et iga inimene saaks ennast teostada vastavalt võimetele.”

Lisaks Liina Kersnale on tänaseks Lõunaeestlase puuetega inimeste kohta käivatele küsimustele vastanud Vabaeraerakonna Kagu-Eesti esinumber Kaul Nurm, EKRE Kagu-Eesti esinumber Uno Kaskpeit, Roheliste Kagu-Eesti esinumber Inga Raitar ja Keskerakonna teine number Anneli Ott (vastused ilmuvad homme). Küsimused saatsime veel ka Ivari Padarile SDEst, Priit Sibulale IRList, Igor Tarole Eesti200st ja Elurikkuse Erakonnale. 

 

Kommentaarid

Viimased uudised