Rail Baltica raudteeprojekt jääb Lätis seisma, sest raha pole
Avaldatud: 4 juuni, 2024
Kuvatõmmis. Mitmeid kordi on teatatud, et on ebaselgust, kust saada raha Rail Baltica raudteeliini ehitamiseks, et see läbiks Riia linna. Läti Televisiooni saade De Facto teatas 2. juunil, et kindlat vastust pole ikka veel, kuigi seda on vaja väga kiiresti.
Endiselt on selgusetu, kuidas Rail Baltica osadeks jagada ja kuidas seda rahastada, kuna teedeministeerium ei ole nõus inforaportiga ilma rahandusministeeriumi kooskõlastuseta edasi liikuma.
LTV saade „De Facto” märgib, et Riia lennujaama ja Riia pearaudteejaamade ehitajatele maksete hilinemise tõttu võib transpordiministeeriumi (MT) ettevõttel „Eiropas Dzelzceļa līnijas” (EDzL) tekkida vajadus esitada pankrotiavaldus.
EDzL on MT ettevõte, mis vastutab Rail Baltica kiirrongiprojekti elluviimise eest Lätis. Ta sõlmib ehitustööde lepinguid ja teostab järelevalvet nende täitmise üle. Praegu käivad ehitustööd pearaudteejaama ja lennujaama jaamades. Töödele on kulutatud kokku ligikaudu 260 miljonit eurot. Kuid kulud kasvavad nii projekti paljude muudatuste kui ka inflatsiooni tõttu.
Inflatsiooni katteks vajalikku 39 miljonit eurot eelarves ei ole. De Facto teatab, et EDzLi eelmine juhatus teavitas transpordiministeeriumit ettenähtavast probleemist mitu korda, regulaarselt alates eelmise, 2023. aasta märtsist ning viimane kirjavahetus oli tänavu aprillis.
Ehitusfirma Bererix tegevjuht Guntis Āboltiņš-Āboliņš ütles saatele: „Olukord pole kaugeltki optimaalne, kuid samal ajal toimub aktiivne dialoog projekti elluviijatega, et makseprobleemid võimalikult kiiresti lahendada. Juriidilisi konstruktsioone, nagu pankrotiavaldused, praegu ei käsitleta.”
Kui aga ehitajad pankrotiavaldust ei esita, kohustaks arvete õigeaegselt tasumata jätmine EDzL-i juba 5. juunist maksejõuetuse avaldusi esitama.
Transpordiministeerium koostab valitsusele teaberaportit ja on algatanud sisejuurdluse, ütles transpordiminister Kaspars Briškens. Esmalt süüdistab ta EDzLi eelmist juhtkonda, aga ka eelmisi transpordiministreid.
Riia pearaudteejaamas on ehitustööd seiskunud. Jätkamiseks tuleb hoone valmimiseks leida üle 100 miljoni euro.
Rail Baltica suurima rahastaja Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) raha saada ei ole. Teedeministeerium loodab nüüd leida Taastamisfondist raha, mis on ümber jaotatud teistest projektidest.
„Me ei saa jätta seda ehitust poolikuks tondilossiks ja lisarahastust mitte otsida, kuigi kulud on muidugi kasvanud. (…) Kui võrrelda erinevat tüüpi projekte, sh varem käivitatud projekte ja Rail Baltica projekt, meie hinnangul on Rail Baltica projekt kõrgem prioriteet,” ütles minister Briškens.
Viivitused projekteerimisel on hetkel üks probleeme. Ja sellega loodetakse, et Läti kaotab ligikaudu 4 miljonit eurot juba eraldatud CEF-rahast.
Eelmisel suvel, kui projekteerimiseks taotleti lisamiljoneid, tellis transpordiministeerium projektide eest vastutava ühisettevõtte RB Rail juhtimise auditi. Audit jäi aga ministrite vahetuse tõttu ära. Nüüd tuleb uus hange, aga vahepeal on aasta möödas.
MT infoaruanne on alles kooskõlastamisel ja peaks välja tooma nii Läti seisukoha – mis esimeses etapis 2030. aastaks valmis ehitatakse ja kust raha tuleb.
Otsused tuleb teha kiiresti. „Nii et Euroopa Komisjon on nüüd tõesti öelnud, et nemad on eelkõige valmis rahastama omapoolset sirget koridori – kogu trassi Leedust Eestisse Salaspilsi kaudu. Ja meie Euroopa raudteedega ühisettevõttena transpordiministeeriumiga peame koos ministrite kabinetiga mõistma, milline on see mehhanism, kus me tõesti leiame rahastamisallika, eelkõige lennujaama ja seejärel Riia linna ühendamise, sest vajame mõlemat lahendust,” ütleb RB Raili juhatuse liige ja jätkusuutlikkuse direktor Kitija Gruškeviča.
Transpordiminister heidab rahandusministeeriumile ette, et see jäi raportiga jänni selle vastuväidete tõttu. Kuid see juhib tähelepanu sellele, et olulised küsimused jäävad vastuseta. Pealegi võib transpordiministeerium soovi korral aruande rahandusministeeriumiga konsulteerimata valitsuse lauale panna.
„Mis on konkreetsed ettepanekud – no läks kallimaks, palun rahandusministeerium, leidke raha? Kas need on ettepanekud? Ma arvan, et mitte! Sest on selge, et me arutame neid küsimusi Euroopa Komisjoniga ja püüame aru saada kuidas edasi,” ütles rahandusminister Arvils Ašeradens.
Rahandusminister vastuväiteid ei täpsusta, kuna raporti sisu on transpordiministeerium salastanud, mis ei ole tema hinnangul põhjendatud. Transpordiminister eitab vastutust salatsemise eest öeldes, et see on olnud selliste teadete puhul kombeks.
Aeg hakkab otsa saama, sest juunis peavad Balti peaministrid allkirjastama lepingu Rail Baltica teostusfaaside kohta. Kuid enne seda on oodata ka riigikontrolli aruannet projekti juhtimise kohta.
Siin on video asja kohta:
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
