Rahandusministeerium esitas ettepanekud käibemaksu laekumise parandamiseks

Foto: Stenbocki maja

Käibemaksulaekumise parandamiseks esitas rahandusministeerium ettepanekud kaotada tehingute deklareerimisel 1000 euro piirmäär ja muuta e-arved kohustuslikuks. See parandaks ettevõtluskeskkonda ja vähendaks nii ettevõtjate kui maksuhalduri halduskoormust.

Kui käibemaksudeklaratsioonile tehti 2014. aastal lisavorm detailsemaks arvete deklareerimiseks, siis kasvatas see maksulaekumist üle 100 miljoni euro. 1000-eurose piirmäära kaotamine on järgmine samm, et saada selge pilt tehingumahtude kohta ja takistada ebaausat konkurentsi. Praeguste võimaluste juures saavad ettevõtjad deklareerimiseks kasutada automaatseid lahendusi.

„Arvete deklareerimise süsteem toob aastas eelarvesse üheksakohalise summa ebaausat konkurentsi vähendades. Tehingute 1000-eurone alammäär oli süsteemi kehtestamisel kompromiss süsteemi kriitikutega, kuid kaalukaid põhjendusi kõigi tehingute hõlmamise vastu enam ei ole,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Alla piirmäära jäävate tehingute maht on praegu üsna suur: näiteks 2023. aasta detsembri seisuga oli ligi 90 000 maksukohustuslast deklareerinud aastaga sisendkäibemaksu 327 miljonit eurot, mis tuli tehingutest, mis jäid alla piirmäära ja seega deklareerimata. Seda on kohati kurjasti ära kasutatud, deklareerides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendades maksukohustust.

Teiseks probleemiks on erinevused müüja ja ostja deklareeritud andmetes, mis vajavad MTA kontrolli. 2023. aastal määrati käibedeklaratsiooni vigade parandamise tulemusel käibemaksu juurde 25 miljonit eurot. Vead olid tekkinud ennekõike andmete käsitsi sisestamisest.

Nende probleemide lahendamiseks on eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud kaks meedet: kaotada ära 1000 euro piirmäär ehk kõik arved tuleb käibemaksudeklaratsiooni lisas deklareerida ning kehtestada käibemaksukohustuslastele e-arvete kohustus. Maksudega trikitamine muutub seeläbi keerulisemaks, mis parandab omakorda konkurentsitingimusi kõikide ettevõtjate jaoks.

E-arvete kasutamine on küll vaikselt kasvanud, kuid vaid 7 protsendil maksukohuslastest on äriregistris märge, et nad võtavad vastu e-arveid. E-arvete kasutamine ei mõjuta ainult käibemaksu laekumist, vaid omab laiemat mõju. Ettevõtjate halduskoormus üldjuhul väheneb, aruandluskohustus lihtsustub ja andmete kvaliteet paraneb.

E-arvete teemaga tegeletakse ka ELi tasandil ja 2030. aasta 1. juulist on need piiriüleste tehingute korral kohustuslikud. Mitu liikmesriiki on seda kehtestamas ka siseriiklikult. Ettevõtlussektoris on e-arved juba kohustuslikud Itaalias ja sama on plaanimas Poola, Läti, Prantsusmaa ja Belgia.

Eestil ja Eesti e-arvete teenusepakkujatel on olemas vajalikud lahendused e-arvete kasutamiseks. Lahendused on mugavad, kiired ja täpsed, aitavad säästa aega ning muuta andmevahetuse ettevõtjate ja riigi vahel kiiremaks. MTA küsitluse kohaselt on 47 protsenti ettevõtjatest valmis üle minema e-arvete kasutamisele.

Pakutud meetmed suurendaks käibemaksu laekumist ligi 16,6 miljonit eurot aastas.

Rahandusministeerium saatis sel nädalal välja käibemaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, selle alusel koostatav eelnõu võiks jõustuda 2027. aastast.

VTKd saab lugeda siin.

Viimased uudised

Lätis kehtestatakse pangamaks

Foto: Piret Leskova, Eesti Rahvakultuuri Keskus

UNESCO lisas mulgi pudru valmistamise ja söömise ning põssanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioonid vaimse kultuuripärandi nimekirja

Foto: rms Oliver Paaksi

Õppuse Pikne alale jõudnud pioneeripataljoni reservväelased valmistavad positsioone lahinguteks

Foto: Monika Otrokova

Otepääl käivitati lumekahurid

Piret Hartman ja Piyush Goyal. Foto: REM

Minister Hartman kohtumisest India kaubandus- ja tööstusministriga: Eesti on India jaoks värav Euroopasse 

2023. aastal karikavõistluste poolfinaalis vastamisi läinud Põlva Serviti (valges) ja Viljandi HC (sinises) kohtuvad laupäeval kullamängus. Foto: Joonas Kuuskla/ Eesti Käsipalliliit

Põlva Serviti ja Viljandi võitlevad hooaja esimese tiitli eest: karikavõistlustel on vaja õnne ja õnnestumisi

Foto: Ketlin Lääts

Tartusse tuleb kuus uut avalikku joogiveekraani

Foto: Stenbocki maja

Rahandusministeerium esitas ettepanekud käibemaksu laekumise parandamiseks

Lõunaeestlase pilt.

November toidupoes: köögiviljade, või ja juustu hind tõusis

Vastseliina Gümnaasiumi õpilasfirmad oma tooteid müümas. Foto: Liis Tillmann

Võru Kagukeskuses tuleb õpilasfirmade jõululaat

Foto: Lõuna päästekeskus

Viljandis kesklinnas põles maja

Kohus karistas Ukraina grivnade rahapesu eest pika vangistusega

ARVAMUS: elektriautod on puhas rohepesu, nii nagu enamus uutest vidinatest

Elektrumi ja Coopi ühine jaadamisjaam. Pilt on illustratiivne

Coop ja Elektrum rajavad Coopi kaupluste juurde Eesti suurima elektriautode laadimisvõrgu

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1015. päev – hull surumine tõi vene poolele paar edenemist

Statistikaamet: Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht 0,8%

Pilt: Depositphotos

Riik laiendab maapiirkonna kodulaenu käenduse sihtgruppi

Fragment Kalli Kalde näituselt „Uneilm“. Foto: Eesi Raa.

Tartu HAKI galerii lõpetab tegevuse Kalli Kalde unenäolise näitusega „Uneilm”

Põltsamaal sõitis auto ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes sai vigastada

Tartus sõitis auto ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes viidi haiglasse

Pilt: Pexels

Hariliku jõulukuuse hind algab müügiplatsidel 15 eurost – selle eest saab meetrise kuuse

Wuhani kalaturg. Foto: Global Times

USA kongressi uurimine tunnistas koroonaviiruse allikaks Hiina labori

Kuvatõmmis.

Lõuna-Korea president kehtestas sõjaseiskorra, aga parlament tühistas selle

Euriborile prognoositakse langemist alla kahe protsendi

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

President Alar Karis puuetega inimeste päeval: Inimestena oleme kõik võrdsed ja kuulume ühte

Foto: Prantsuse relvajõud

Prantslased harjutasid õppuse Pikne raames õhu kaudu täiendavate jõudude siirmist Eestisse

Foto: rms Renor Õige

Lisaõppekogunemisele kogunenud reservväelased valmistuvad õppuse alale liikumiseks