Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Facebook

President Alar Karise kõne, mille ta pidas täna kolmapäeval, 16. märtsil Alexela kontserdimajas Ukraina toetuskontserdil.

Head sõbrad.

Aega arvame nüüd sõnadega „enne sõda“ ja „pärast sõda“.

Putin võttis meilt maailma, mis oli küll ebakindel ja paljude kriisidega, aga üks asi tundus seal kindel olevat: et Euroopa riik teisele riigile sõjaga kallale ei lähe. Putini agressioon Ukraina vastu muutis kõik. Vene maa-, õhu- ja mereväe rünnakud Ukraina linnade ja inimeste pihta näitavad meile kurjuse grimmita palet.

Me kõik olema sõjas, sõjas kus igaüks peab valima poole. Ka ükskõiksus teeb ükskõiksest selle sõja kaasosalise.

Mariupol, Herson, Mõkolaiv, Zaporižžja, Dnipro, Harkiv, Odessa, Tšernihiv, Kiiev on praegu meie kõigi linnad nagu on Marseille, Düsseldorf, Panevežys, Krakow, Napoli, Glasgow, Barcelona, Turu või Tallinn. Pommid, raketid ja mürsud Ukraina linnade pihta tabavad kõiki Euroopa linnu. Tuhanded hukkunud ja miljonid põgenikud on meie kõigi valu.

Me kõik oleme sõjas. Agressori vastu ning rahvusvahelise õiguse, rahu ja headuse poolel. Ukraina poolel.

Ma mõistan neid, kes tunnevad jõuetust, vaadates uudiseid Ukrainast. Tunnen ise seda sama. Aga me ei väsi ega nõrke Ukrainat toetades ja aidates. Andes neile sõjalist abi, võttes vastu sõjapõgenikke ja aidates Vene väe taganemise järel Ukrainat üles ehitada. Me usume, et headus on kurjusest tugevam ja rahu murrab sõja.

Ma tänan kõiki kaasmaalasi, kes on avanud oma hinge Ukrainale ja ukrainlastele, kes aitavad Ukraina vaprat armeed ja heitunud sõjapõgenikke. Kujutage korraks ette – ema võtab lapsed ja ühe koti, annab mehele viimase musi, kui mees juba rindel ei ole, ja hakkab põgenikevooris minema kuhugile ära…

Me loeme neid lugusid, aga päriselt tunnevad seda ängi ja murekoormat need, kes laste ja ühe kotiga sõjast siia jõuavad ning need, kes tulijaid vastu võtavad ja neil Eestis kohaneda aitavad.

Ka tänane kontsert on meie kultuuriinimeste tahteavaldus. See on tõesti uskumatu, kui palju on Eestis praegu soovi aidata ja hoolida. Aitäh teile. Ja jõudu, sest teie abikätt läheb vaja veel pikka aega.

See sõda ei lõpe kiiresti ega kohe, kui lõpevad lahingud. Sõda jääb mitme põlvkonna koormaks. Ukraina vajab meie tuge kaua ja see on meie võlg ukrainlaste ees. Sest veelkord – kaitstes Odessat, Mariupolit ja Kiievit kaitsevad nad ka Berliini, Tallinna ja Stockholmi.

Ukraina jõud ja usk, meie kõigi tunded vaatavad vastu luuletaja Lesja Ukrajinka ridadest:

„Jah! Ma naeran, kui pisarad laugel,
laulan laule, kui südant sööb tusk,
loodan, olgugi lootus must kaugel!
Mure, kao! Mul on elusse usk!“

Слава Україні!

Viimased uudised