President Karis: Tartu rahuleping oli Eesti diplomaatia üks suursaavutusi
Avaldatud: 2 veebruar, 2025President Alar Karis rõhutas Eestimaa Rüütelkonna hoones Tartu rahulepingu 105. aastapäeva tähistamisel, et see leping oli kahtlemata Eesti diplomaatia üks suursaavutusi ning annab väärtuslikke teadmisi nüüdisaegsete rahvusvaheliste suhete ja rahuläbirääkimiste kontekstis.
„Viis aastat tagasi oli mul haruldane võimalus hoida käes ja lehitseda Tartu rahulepingu originaali ning tõdeda veel kord, et see leping on kahtlemata Eesti diplomaatia üks suursaavutusi,” sõnas president Karis.
Riigipea märkis, et püsiva lepingu saavutamine Venemaaga on alati keeruline, sest Venemaa taganeb võetud kohustustest, kui see tundub kasulikum. „Seda näitas ka meie ajalugu, mil vaevalt mõned aastad pärast lepingu sõlmimist korraldati Eestis ebaõnnestunud võimuhaaramise katse 1. detsembril 1924.”
Vabariigi President tõi oma kõnes esile kolm tingimust, mis on tõsisteks rahuläbirääkimisteks vajalikud. „Esiteks, agressor loobub ultimaatumitest ja on loodud realistlik ruum kokkuleppeks. Teiseks, läbirääkimisi ei kasutada pelgalt propagandaks – näitamaks rahvusvahelisele avalikkusele, et soovitakse rahu, kuigi tegelikult see nii pole. Või on kõnelused vaid manööver sõjategevuse hilisemaks jätkamiseks ja teise poole nõrgestamiseks. Ja viimaks, mis võib-olla kõige tähtsam, et agressor aktsepteerib kõnelustel teist poolt suveräänse riigina ja pooled on valmis mõtlema laiemale raamistikule selleks, et koos eksisteerida ja suhelda,” lausus riigipea.
President Karis lisas, et Tartu rahulepingu tähendus ulatub ajaloost tänapäeva. „Tõsiseltvõetavast rahuläbirääkimisest ei saa kõnelda enne, kui eeltingimused selleks on täidetud. Eesti ajaloos pakutud kogemus on siin abiks. Ja selle tutvustamisel, head diplomaadid, on teil kandev roll.”
Riigipea kõne: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/56914