„Väheneb nii ettevõtete kui Tööinspektsiooni koormus – reeglid muutuvad lihtsamaks ja kaob üleliigne aruandlus. Ettevõtjad ei pea enam kulutama aega ja raha tegevustele, mis ei paranda töökeskkonda. Näiteks ei pea edaspidi ehitusplatsil või kaubanduskeskuses igal firmal olema eraldi esmaabiandjat. Niisamuti ei pea üksi töötav inimene ennast enam esmaabi andjaks määrama, mis on juba olemuselt eluvõõras nõue. Bürokraatia vähendamine on selle valitsuse üks eesmärke. Praeguseks oleme heaks kiitnud 640 ettepanekut, mis muudavad riiki efektiivsemaks ja toetavad ettevõtlust,” sõnas peaminister Kristen Michal.
Samuti ei pea töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste tulemusel edaspidi väike pagarikoda või ilusalong enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi ning ettevõtetel kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku määramisest.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et muudatused toovad ettevõtjatele selgust ja tegutsemisvabadust. „Lihtsustame reegleid, kaotame dubleeriva aruandluse ja anname ettevõtjatele rohkem paindlikkust tööohutuse korraldamisel. Väikeettevõtted ei pea enam esitama riskianalüüse riigile ega teavitama iga töökeskkonna rolli määramisest. Samal ajal suuname Tööinspektsiooni fookuse paberilt päris riskidele, et järelevalve muutuks targemaks, andmepõhisemaks ja tõhusamaks,” sõnas Keldo.
Seadusemuudatustega tehakse mitmeid praktilisi lihtsustusi:
- Alla 10 töötajaga ettevõtted ei pea enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi.
- Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus.
- Kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku määramisest.
- Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid siis, kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib.
- Esmaabi korraldus muutub paindlikumaks, võimaldades ühiseid lahendusi mitme ettevõtte vahel.
Lisaks saab tööandja selge õiguse kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks, kui selleks on põhjendatud kahtlus või kui töö iseloom on kõrgendatud riskiga.
Muudatuste tulemusel muutub ka Tööinspektsiooni roll vähem formaalseks ja rohkem andmepõhiseks. Inspektsioon saab ligipääsu töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.
Tööohutuse reeglite lihtsustamine on osa valitsuse laiemast eesmärgist elavdada majandust ja vähendada bürokraatiat. Kokku on valitsus heaks kiitnud 640 unikaalset ettepanekut, mis aitavad muuta riigi toimimist efektiivsemaks ja ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks. Ettepanekud pärinevad efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojalt, ministeeriumitest ning valitsuskabinetist.
Loading ...
