Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõunaeestlased saavad haldusreformiga pügada, kuna riigi poolt lubatud uued töökohad lähevad põhiliselt nelja suuremasse keskusse, sealhulgas Ida-Virumaale.

Raske on rääkida regionaalpoliitilisest läbimurdest, kui Põlva maavalitsusest koondatava 20 inimese asemele lubatakse Põlvamaale ümber asustada vaid üheksa riigipalgalist töökohta, kirjutab Postimehe ajakirjanik Arved Breidaks.

Haldusreform tõi Lõuna-Eestis kaasa üle poolte omavalitsuste ning maavalitsuste kaotamise. Tegemist oli Lõuna-Eestis oluliste asutusega, mis pakkusid inimestele tööd.

Kolme maakonna kokkuvõttes koondatakse maavalitsustest 51 inimest, ent asemele lubab valitsus tuua 45,7 töökohta. Kaubeldud on kahjudega, sest statistikas pole valdade liitmisega seotud koondamisi arvestatud.

Võru maavalitsuse tehtud küsitluse järgi vähenes aastatel 2005–2015 Võrumaal esindust omava 19 riigiasutuse töötajate arv 665-lt töötajalt 511-le. Kümnendiga kadus maakonnast 154 riigi töökohta, pluss need, mille kohta andmeid ei saadud (näiteks PPA).

Ainuüksi Põlva maavalitsuses töötas 15 aastat tagasi ligi 70 inimest, kuid asutuse sulgemise ajaks on seal järel 21 töötajat. Saatuse irooniana viiakse üks Põlvas asunud töökoht maavalitsuse sulgemise järel üle hoopis Tartusse.

Valitsuse töökohtade kolimise plaan järgib Eesti ametkondades juba ammu juurdunud nelja regiooni poliitikat. Peaaegu pool ümberpaigutatavatest töökohtadest jaguneb Tartu (204 kohta), Jõhvi (134 kohta) ja Pärnu (101 kohta) vahel. Veerand kõigist liigutatavatest kohtadest läheb Ida-Virumaale.

Arved Breidaks: lõunaeestlased saavad pügada

Riigipalgaliste töökohtade kolimisega Tallinnast maakonnalinnadesse on valitsusel läinud Lõuna-Eestist vaadates nii, nagu sõnastas kord Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin: “Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.”

Kommentaarid

Viimased uudised