Otepää peab 1. aprillil linna sünnipäeva
Avaldatud: 30 märts, 2023
Otepää aastast 1926. Foto: erakogu 1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödub sellest 87 aastat. 1.aprillil kell 18.00 toimub Otepää kultuurimajas linna sünnipäeva tähistamine ja valla medalite kätteandmine.
Otepää Teataja 1936. aasta linnaks saamisele pühendatud erinumbris tõdeb toonane linnapea Julius Niklus, et linnaks saamine ei ole kerge, sest heakorrale tuleb senisest rohkem kulutada – aga raekoja kassas oli pool miljonit puudujääki. Selgub, et linnavalitsus oma sihid seadnud Pühajärve äärde, kuhu peab tulema „sisemaa ilusaim, vaikseim ja eeskujulikem puhkuse- ja rahu- ning ilukuurort”. Esimesed aedlinna krundid olla omandanud väärikad Tartu linnakodanikud, mida peetakse vägagi positiivseks tulevikumärgiks. Praost Johannes Oskar Lauri arvas, et Otepää linnavõimu esimeseks hooleks on linna arendamine suvituslinnaks, milles tuleb kõvasti võistelda Tõrva linnaga. Tõrvale anti suvituslinna staatus Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937.
Ebaoluline pole ka talispordi arendamine. Kaitseliit on rajanud esimese suusahüppemäe. Järgmisel aastal plaanitakse rajada kunstlik kelgumägi, vastavalt välismaa eeskujudele ja Apteekrimäe alla tehisjärv. Tähtsaks peetakse koolide ja vabaharidustöö arengut. Uus linn – Otepää – peab saama oma ümberkonna vaimsuse keskuseks.
„Vanu lehti sirvides tuleb tõdeda, et ega 87 aastaga ei ole suurt midagi muutunud ja linna arengusuunad on ikka sarnased. Tähtis on heakord, turismi- ja puhkemajanduse arendamine, talisport. Mureks oli veel regulaarse aastaringse bussiliini käigushoidmine. Osad teemad on siiamaani aktuaalsed – puudust tuntakse Otepää ja Palupera raudteejaama vahelisest bussiliiklusest,” ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Tänapäeval meil ei ole selliseid muresid, nagu 87 aastat tagasi, kus uue linna elanikud pidid maksma kogukonna-, koera-, hobuse-, jalgratta-, sildi-, kantselei-, aadresslaua- ja tänavakasutamise maksu. Paralleele võib tõmmata siiski – kui tookord oli väga oluline elektri sisseseadmine, siis tänapäeval on oluline kire sideühenduse olemasolu.”
Otepää linna ajaloost:
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922. Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed.
1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962.aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.
Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22.oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.
1. jaanuari 2023. aasta seisuga elab Otepää linnas 2144 elanikku, kellest mehi on 1001 ja naisi 1143, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2. (Võrdluseks – Otepää vallas elab kokku 6541inimest).
Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936.
https://youtu.be/pUaXSEQ5VRA
Otepää Teataja 01.04.1936 vaata SIIT (Eesti artiklite andmebaas DIGAR)
Otepää. Foto: Ragnar Vutt
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
