Omavalitsused soovivad suuremat paindlikkust maamaksu määrade kehtestamisel
Avaldatud: 7 jaanuar, 2025
Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) esitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile ettepaneku muuta maamaksuseadust paindlikumaks, tuginedes kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse tagasisidele.
„Praegune maamaksuseadus kehtestab metsamaale ja põllumaale sama maksumäära vahemikus 0,1–0,5% maksustatava maa väärtusest. See piirang on tekitanud omavalitsustes rahulolematust, kuna ei võimalda diferentseerida maksumäärasid vastavalt maa kasutusotstarbele,” märkis ELVLi tegevdirektor Veikko Luhalaid ning lisas, et seadusemuudatus aitaks leevendada maksumäära tõusust tingitud survet põllumajandustootjatele ning soodustaks tasakaalustatud arengut erinevates piirkondades.
ELVLi hiljutisest küsitlusest, milles osales 38% omavalitsustest, selgus, et valdav enamus toetab seadusemuudatusi, mis annaksid võimaluse kehtestada erinevad maamaksumäärad metsamaale ja haritavale põllumaale. 86,7% küsitluses osalenutest pidas diferentseerimist vajalikuks, maapiirkondades ulatus toetus isegi 91,7 protsendini.
„Pärnu linnavalitsus toetab ettepanekut anda omavalitsustele suurem paindlikkus maamaksu määrade kehtestamisel. See võimaldaks meil näiteks tasandada maamaksu järsku tõusu erinevate piirkondade ja sihtostarvete lõikes,” sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Kosenkraniuse sõnul on praegune maamaksuseadus liiga jäik. „Omavalitsuste ühinemise ja viimatise maa korralise hindamise tulemusel on Pärnu haldusterritooriumil kujunenud olukord, kus maa väärtus ja sellest tulenev maamaksu koormus erinevad piirkonniti väga suurel määral. Praegune seadus aga ei luba diferentseerida maksumäärasid näiteks keskuslinnas ja hajaasustusega aladel,” märkis Kosenkranius.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla kommenteeris: „Tahan väga uskuda regionaal-ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnu, et vajame võimekaid kohalikke omavalitsusi, kes omavad tööriistu kohaliku elu korraldamiseks vastavalt oma piirkondlikele eripäradele.” Kesküla sõnul on maamaksuseaduses võimalik teha lihtne muudatus, mis selle eesmärgiga väga hästi haakub, nimelt anda omavalitsustele võimalus erineva maksumääraga maksustada metsamaad ja põllumaad. Kehtiv maamaksu seadus seda kahjuks ei võimalda. „Keskvalitsuse poolt läbi viidud maade korraline hindamine koos maamaksuseaduses olevate maksimaalsete protsentide vähendamisega on viinud selleni, et maamaksu on võimalik oluliselt tõsta ainult põllumaade puhul. Samas kui kohalik omavalitsus soovib, et põllumaadelt kogutav maamaks tõuseks mõistlikus tempos (ca 15%) aastas, siis samal ajal kaasneks kehtiva seaduse järgi metsamaadelt kogutava maamaksu langus ca 50%. Seni ei ole regionaal-ja põllumajandusministeerium sõnadest kaugemale kahjuks jõudnud ning loodan, et Eesti linnade ja valdade liidule laekunud paljude Eesti omavalitsuste ühine huvi aitab kaasa ministeeriumi reaalsete tegudeni.”
Rapla vallavanem Gert Villard märkis, et toetab ettepanekut võimaldada omavalitsustel maksumäärasid rohkem diferentseerida. „Rohkemgi oleks vaja võimalust diferentseerida maksumäärasid piirkondade (nt asustusüksuste) kaupa. Olemasolev maamaksuseadus ei võimalda kehtestada erinevaid maksumäärasid nt keskuslinnas ja hajaasustusega aladele nt ärimaadele, millega saaks soodustada ettevõtete tulemist valda, mis omakorda toovad töökohti ja elanikke,” sõnas Villard. Ta lisas, et hetkel on väga suures osas liikumine kolme tõmbekeskusesse Tallinn, Tartu ja Pärnu ning muud piirkonnad liiguvad vaikselt elanikest tühjaks.
Küsitluse tulemused: https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiNTg3NGE5NmMtMWQ3Yy00ZjAzLTliMTItZjExMTQxNzM4YTU0IiwidCI6ImE5OWFlZmQwLTRlYWQtNDA3NC1hNDMxLWQxMzQ4MzI3ZDc1NSIsImMiOjl9
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
