Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Keskkonnaministeerium saatis Euroopa Liidu riikidele küsimused, et välja selgitada kuuse-kooreüraski kahjustuste olukord. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üraskit leidub igal pool, kus talle toidulauda jagub ehk kuusk kasvab.

Läti, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Slovakki, Sloveenia, Ungari, Luksemburg, Tsehhi ja Itaalia tõdesid, et üraskikahjustused on levinud nii tulundus- kui kaitstavates metsades. Uurisime ka, kui suures ulatuses on kahjustused levinud, aga kuna puudub ühtne seiremetoodika ja paljudes riikides ka konkreetne üraskiseire, ei saa andmeid üks-ühele võrrelda. Samas kinnitavad meieni jõudnud andmed, et probleem on kohati väga tõsine.

Lisaks uuris Keskkonnaministeerium, milliseid meetmeid on riigid üraski leviku takistamiseks kasutusele võtnud ja kui kasulikud need on. „Feromoonpüüniseid kasutavad kõik riigid, kes üraskikahjustustega kimpus on,“ tõdes Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Sille Rebane. „Paljud riigid kasutavad feromoonpüüniseid ja püünispuid samaaegselt ning kahjustunud metsades tehakse ka sanitaarraiet.“ Sille Rebase sõnul on see sarnane Eesti metsaomanike tegutsemisega, meil kasutusel olev üraski tõrje tegevuskava on olemas näiteks Lätis.

Teavitustööd peetakse oluliseks nii erametsaomanike kui spetsialistide seas näiteks Luksemburgis, Saksamaal, Sloveenias ja Austrias.

Eestis on Keskkonnaministeeriumi eestvõttel koostatud erametsaomanikele juhend, mis aitab üraskit metsas ära tunda ja annab infot oluliste tegevuste kohta, et ennetada üraskikahjustusi ja üraskite levikut. Juhend on leitav https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/04/Juhend-kuuse_kooreyraski-torjeks.pdf

Keskkonnaameti metsakaitseekspertiiside ülevaate järgi on üle-eestilistest metsakahjustustest esikohal jätkuvalt tormi mõjud, millele järgnevad kuuse-kooreüraski kahjustused, kolmandaks kahjustab metsi põder. Maakonniti on pilt natuke erinev, näiteks Võru, Valga ja Põlva maakonnas on kuuse-kooreürask alates mullu sügisest esikohal. RMK kaardirakenduses registreeritud kahjustuskollete tulemused näitavad, et riigi tulundusmetsas on vähemalt 2900 ha üraskikahjustusi ja 1900 ha tormikahjustusi. Andmed on pidevas uuendamises.

Tuginedes välisriikide kogemusele ja meie endi teadlikkusele võib öelda, et kuuse-kooreüraski leviku piiramiseks tuleb tegutseda ennetavalt ja kindlasti parandada ka üraskikahjustuste seiret. Massiivsete üraskikahjustuste ennetamiseks on kindlasti vaja inimeste sekkumist.

Kommentaarid

Viimased uudised