Majandusprognoos: koroona teine laine takistab majanduse taastumist
Avaldatud: 5 november, 2020
Allikas: EK Euroopa Komisjoni 2020. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt takistab viiruse uus laine ELi majanduse taastumist.
Koroonaviiruse pandeemia on väga suur šokk üleilmsele ja ELi riikide majandusele ning sellel on rängad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Aasta esimesel poolel sai majandustegevus Euroopas tugeva löögi, kuid taastus jõuliselt kolmandas kvartalis, kui piirangud järk-järgult kaotati. Epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt ümbritsevad seekordset majandusprognoosi suured riskid ja äärmiselt suur ebakindlus.
Eesti majanduslangus on oodatust väiksem, kuid taastumine aeglasem
Eesti SKP languseks prognoositakse sel aastal ligikaudu 4,6 protsenti, mis on kevadise prognoosiga (6,9 protsenti) võrreldes väiksem. Eesti majandus kohanes muutunud oludega kiiresti ning positiivne mõju oli ka majanduse elavdamise paketil. Import küll vähenes märgatavalt, kuid eksport kahanes kardetust vähem. SKP languse taga on aga peamiselt eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Sektoritest kannatasid enim turism ja meelelahutus. Kuigi SKP pöördub tänu eratarbimise ja investeeringute taastumisele järgmisel aastal kasvule (+3,4 protsenti), on SKP jõudmist kriisieelsele tasemele oodata alles 2022. aasta lõpuks, korrelatsioonis kogu ELi majanduse taastumisega. Samas ei ole veel arvesse võetud ELi taastepaketi mõju, mis peaks kasvuprognoosi parandama.
Eesti majanduse paindlikkust näitab ka kiiresti suurenenud tööpuudus, mida oli näha ka eelmises majanduskriisis. Vaatamata palgatoetusmeetmetele tööpuudus pea kahekordistus (ligikaudu 7,5 protsendini) ning võib järgmisel aastal veel pisut suureneda. Alles 2022. aastal on oodata tööpuuduse vähenemist alla 7 protsendi. Palgakasv jätkub, sest tööealine elanikkond Eestis kahaneb ja erialaspetsialistidest on puudus. Palgad kasvavad sektorites erineva kiirusega. Kui suurimat palgakasvu on oodata IT-valdkonnas, siis turisminduses võib palk veelgi langeda.
Peamiselt kütusehindade alanemisest ja turismiteenuste vähenemisest tingitud tarbijahindade langus selle aasta esimeses pooles oli üks suuremaid ELis. Üldine hinnatase jääb tänavu võrreldes eelmise aastaga 0,5 protsenti madalamaks. 2021. aastal hakkavad hinnad taas tõusma ning 2022. aastal prognoositakse inflatsiooniks üle 2 protsendi.
Valitsussektori puudujääk on sel aastal ligikaudu 6 protsenti SKPst. Selle põhjuseks on eelkõige riiklike toetusmeetmete rahastamine ja eelarvetulude (peamiselt maksulaekumiste) vähenemine. Avaliku sektori võlg, mis 2019. aastal oli 8,4 protsenti SKPst, kasvab 2022. aastal 26 protsendini.
Taastumine on katkenud ja poolik
2020. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 7,8 protsenti ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,2 protsenti ja 2022. aastal 3 protsenti. ELi majandus kahaneb prognoosi järgi 2020. aastal 7,4 protsenti ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,1 protsenti ja 2022. aastal 3 protsenti. Nii ELi kui ka euroala 2020. aasta kasvuprognoosid on 2020. aasta suvise majandusprognoosiga võrreldes veidi suuremad, 2021. aasta omad aga väiksemad. Eeldatavasti ei jõua ei euroala ega ELi majanduse kogutoodang 2022. aastal tagasi pandeemiaeelsele tasemele.
Pandeemia majanduslik mõju on olnud ELi eri paigus väga erinev ning erinevad on ka taastumise väljavaated. Seda mõjutavad viiruse levik, selle tõkestamiseks võetud meetmete rangus, riikide majandusstruktuur ja poliitikameetmete tugevus.
Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „See prognoos avaldatakse ajal, mil pandeemia teine laine tekitab uut ebakindlust ja purustab meie kiire taastumise lootuse. ELi majandus ei jõua tagasi pandeemiaeelsele tasemele enne 2022. aastat. Kuid me oleme näidanud nendes ebastabiilsetes tingimustes üles otsusekindlust ja solidaarsust. Oleme leppinud kokku enneolematutes meetmetes, et aidata inimesi ja ettevõtteid. Töötame üheskoos selle nimel, et sillutada teed taastumisele, kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Oleme leppinud kokku otsustava tähtsusega taastepaketis – taasterahastu „NextGenerationEU“, mille keskmes on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend –, et toetada ulatuslikult kõige enam kannatanud piirkondi ja sektoreid. Kutsun nüüd taas Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles viima läbirääkimised kiiresti lõpule, et raha saaks 2021. aastal liikuma hakata ja me saaksime hakata üheskoos investeerima, reformima ja üles ehitama.“
Töötuse kasv on majandustegevuse vähenemisega võrreldes piiratud
Liikmesriikide võetud poliitikameetmed koos ELi tasandi algatustega on aidanud pehmendada pandeemia mõju tööturule. Kuna meetmed on enneolematu ulatusega, on töötuse määra tõus jäänud majandustegevuse vähenemisega võrreldes tagasihoidlikuks. Töötus peaks kasvama ka 2021. aastal, kui liikmesriigid hakkavad järk-järgult kaotama erakorralisi toetusmeetmeid ja tööturule sisenevad uued inimesed, kuid 2022. aastal peaks majanduse taastumine jätkuma ja töötus vähenema.
Euroala töötuse määr tõuseb prognoosi kohaselt 2019. aasta 7,5 protsendilt 2020. aastal 8,3 protsendile ja 2021. aastal 9,4 protsendile ning langeb seejärel 2022. aastal 8,9 protsendile. ELi töötuse määr tõuseb prognoosi järgi 2019. aasta 6,7 protsendilt 2020. aastal 7,7 protsendile ja 2021. aastal 8,6 protsendile ning langeb seejärel 2022. aastal 8,0 protsendile.
Eelarvepuudujääk ja valitsemissektori võlg peaksid suurenema
Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks sellel aastal ELis märkimisväärselt kasvama, sest sotsiaalkulutused suurenevad ja maksutulud vähenevad majanduse toetamiseks mõeldud erakorraliste poliitikameetmete ja automaatsete stabilisaatorite mõju tõttu.
Prognoosi kohaselt peaks euroala valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk suurenema 2019. aasta 0,6 protsendilt SKPst 2020. aastal ligikaudu 8,8 protsendini SKPst ning seejärel vähenema 2021. aastal 6,4 protsendini ja 2022. aastal 4,7 protsendini SKPst. See kajastab erakorraliste toetusmeetmete oodatavat järkjärgulist kaotamist 2021. aastal ja majandusliku olukorra paranemist.
Prognoosi kohaselt peaks euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema 2019. aasta 85,9 protsendilt 2020. aastal 101,7 protsendini, 2021. aastal 102,3 protsendini ja 2022. aastal 102,6 protsendini, mis peegeldab riikide eelarvepuudujääkide suurenemist.
Inflatsioon on jätkuvalt tagasihoidlik
Koguinflatsioon oli augustis ja septembris energiahindade järsu languse tõttu negatiivne. Ka alusinflatsioon (v.a energia ja töötlemata toiduained) aeglustus suvel märkimisväärselt, sest nõudlus teenuste, eelkõige turismiga seotud teenuste ja tööstuskaupade järele oli väiksem. Väike nõudlus, tööturu lõtk ja euro tugev vahetuskurss avaldavad hindadele langussurvet.
Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on prognoosi kohaselt 2020. aastal keskmiselt 0,3 protsenti ning kiireneb naftahinna stabiliseerudes 2021. aastal 1,1 protsendini ja 2022. aastal 1,3 protsendini. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastaks 0,7 protsenti, 2021. aastaks 1,3 protsenti ja 2022. aastaks 1,5 protsenti.
Ebakindlus on suur ja väljavaadet ohustavad langusriskid
2020. aasta sügisest majandusprognoosi ümbritsevad riskid ja ebakindlus on erakordselt suured. Peamine risk tuleneb pandeemia hoogustumisest, mis eeldab rangemaid rahvatervise meetmeid ning mõjutab majandust rängemalt ja pikema aja jooksul. Sel põhjusel on tehtud stsenaariumianalüüs, et analüüsida pandeemia kaht võimalikku arengusuunda – soodsamat ja negatiivset – ja nende majanduslikku mõju. Esineb ka oht, et jäljed, mille pandeemia majandusele jätab, nagu pankrotid, pikaajaline töötus ja tarnehäired, on sügavamad ja kaugeleulatuvamad. Euroopa majandust võib negatiivselt mõjutada ka see, kui maailmamajanduse ja -kaubanduse olukord paraneks prognoositust vähem või kui kaubanduspinged suureneksid. Üks langusrisk on seotud ka võimalike finantsturupingetega.
ELi majanduse taastamise rahastu „NextGenerationEU“ ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend elavdavad aga ELi majandust tõenäoliselt prognoositust enam. Põhjuseks on asjaolu, et prognoosis sai nende algatuste tõenäolist kasu arvesse võtta ainult osaliselt, sest riikide taastekavade kohta on veel vähe teavet. Võrreldes prognoosi lähtestsenaariumiga, mille kohaselt lähtutakse Ühendkuningriigi ja ELi vahelises kaubavahetuses WTO enamsoodustusrežiimi eeskirjadest, avaldaks ka ELi ja Ühendkuningriigi vaheline kaubandusleping alates 2021. aastast ELi majandusele positiivset mõju.
Lisateave
Euroopa Komisjoni järgmine prognoos on 2021. aasta talvine majandusprognoos, milles ajakohastatakse SKP ja inflatsiooniprognoose. See esitatakse eeldatavasti 2021. aasta veebruaris.
2020. aasta sügisene majandusprognoos
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
