Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Nutitelefone ja sellega seonduvat e-valdkonda peetakse edu märgiks. Teadlased aga hoiatavad, et nutitelefonid hävitavad praeguse kasvava põlvkonna vaimse tervise.

Muutused teismelistega hakkasid toimuma 2012. aastal, kirjutab Maailma Majandusfoorumi veebis San Diego ülikooli psühholoogiaprofessor Jean Twenge. Kõigest 5 aasta jooksul aastatel 2010-2015 kasvas USAs end kasutu ja rõõmutuna tundvate – ehk depressioonis – noorte arv hüppeliselt 33 protsendi võrra. Teistmeliste enesetappude arv kasvas 23 protsenti. Ja mis kõige murettekitavam – 13-18-aastaste enesetappude arv kasvas tervelt 31 protsenti.

Hiljuti valminud teadusuuringu kohaselt kasvasid depressioon ning enesetapud kõigi ühiskonnagruppide, rasside, uskude ja piirkondade puhul. Kõik see näitab, et praegune teismeliste põlvkond ehk nn iGen (pärast 1995. aastat sündinud) kogeb palju suurema tõenäosusega vaimseid probleeme kui sellele eelnenud nn millennialide põlvkond.

Mis siis juhtus nii paljude teismelistega nii lühikese aja jooksul? Kõik viitab ainult ühele nähtusele, milleks on nutitelefonid.

Kuivõrd aastatel 2010-2015 kasvas järk-järgult majandus ja vähenes tööpuudus, siis ei saa noorte depressioonil olla majanduslikke põhjuseid. Ebavõrdsus on USA-s küll jätkuvalt suur, aga see ei tekkinud 2010ndatel aastatel. Vahe rikaste ja vaeste vahel on USA-s suurenenud juba aastakümneid. Samuti ei saa põhjuseks olla kodused ülesanded, kuna need on jäänud samaks.

Selle kõrval aga ületas nutitelefonide hulk Pew Research Center’i andmetel 2012. aastal 50 protsendi künnise – alates sellest ajast on depressioon ja enesetappude hulk suurenenud. 2015. aastal oli nutitelefon juba 73 protsendil teismelistest.

Vaimse tervise probleemide põhjustajaks pole üksnes nutitelefon – selles mängib rolli ka internetis veedetud aeg. Uuringu järgi oli 71 protsenti suurem tõenäosus vaimseteks probleemideks neil noortel, kes veetsid ööpäeva jooksul internetis 5 tundi või enam võrreldes noortega, kes olid internetis ühe tunni. Enesetappude arv kasvas hüppeliselt alates kahest tunnist internetis ööpäeva jooksul.

Loomulikult on võimalik, et asi on vastupidine: depressioonis noored istuvadki rohkem internetis. Ent kolm ülejäänud uuringut kinnitavad, et nii see siiski pole. Uuringute järgi põhjustab internetis veetud aeg inimestel õnnetunde langust, samas kui väiksem õnnetunne ei suurenda vajadust interneti järele. Inimesed, kes vältisid nädala jooksul Facebooki tundsid end paremini kui need, kes seda ei teinud.

Isegi kui internetis istumine ei tekita otseselt vaimseid häireid, takistab see muude asjadega tegelemist. Näiteks leidsid iGeni põlvkonda uurinud teadlased, et see põlvkond veedab vähem aega näost näkku suheldes. Vahetu suhtlemine on aga läbi aja olnud üks inimese õnnetunde tekitajatest. Ilma selleta muutub inimene tusaseks ja sellele järgneb depressioon. Sotsiaalse eraldatuse tunne on omakorda üks enesetappude peamisi riskifaktoreid. Depressiooni esineb rohkem neil noortel, kes vähem suhtlevad vahetult ja rohkem internetis. Alates 2012. aastast on see muutunud massiliseks: noored suhtlevad internetis, selle asemel, et suhelda vahetult.

Lisaks sellele magavad teismelised vähem ja veedavad üha rohkem aega telefonide seltsis. Vähene uni on samuti üks depressiooni riskifaktoreid.

Depressioonil ja enesetappudel on mitmeid põhjuseid: geneetiline soodumus, perekondlik olukord, kiusamine ja trauma võivad kõik mängida rolli. Mõnedel noortel on probleeme vaatamata keskkonnale, kus nad elavad.

Aga mõned noored, kel muidu proleks mingeid probleeme olnud, võivad saada kahjustuse nutitelefoniga veedetud aja, vähese vahetu suhtlemise ja unepuuduse tõttu. Seetõttu on praegu viimane aeg hakata piirama helendava ekraani taga veedetud aega ja rohkem vahetult suhtlema. Nutitelefoni kasutust tuleks piirata kahe tunnini ööpäevas.

Nii et – mõelge enne hoolikalt, kui oma lapsele uue telefoni soetate. See võib olla vaimsele tervisele hukatuslik.

Smartphones are damaging this generation’s mental health

A new paper suggests that an increase in mobile phone ownership could have led to a rise in mental health problems in young people.

Viimased uudised