Lõunaeestlane Prantsusmaal. Konnasööjate meelevallas
Avaldatud: 21 mai, 2018
Nonii, kus siis eile pooleli jäime? Ahjaa, Inno oli omast arust jube kaval ja otsustas, et oleme ühe öö veel Hispaanias, kohe enne Prantsusmaa piiri. Et konnasööjatele vähem öömaja eest maksta. Ta võttis neile ninanipsuks veel enne piiri ka Hispaaniast bensu ära. Kuid mida teha prantslaste maanteeröövellike teemaksudega? Ahaa! Siin oli meile abiks Google mapsi navigatsiooniseadme abinõu „Avoid the road tolls”, mis aitab teemakse vältida. Inno pani selle enda kasuks tööle ja üllatuste üllatus – oleme otsaga juba Limoges’is, maksmata konnasööjatele sentigi!
Inno on väga rõõmus, kuid suur oli ka tema üllatus, kui ta nägi, kui paljud autod tegelikult mööda tavalisi teid sõidavad. Ja seal ei olnud mitte ühtegi rekkat, mis tegi sõitmise tõeliselt mõnusaks. Kiirteel võib nimelt juhtuda nõnda, et sul on rekkamees ees, taga ja mõlemal küljel, nii et sa oled nende rekkade vahel nagu sandwich ega tohi teha ühtegi vale liigutust, kui ei taha olla surmalaps. Inno ükskord Ameerikas sõitis niimoodi mingi pool tundi nelja rekka vahele litsutuna ja tal tekkis sellest isegi kerge paanikahoog, sest teed ega mitte midagi ta ei näinud. Ainult rekkade külgi. Ta mõtles, et jääbki sinna. Meil kiirteedel õnneks nelja rekka vahel sõita ei tulnud, sest Euroopas rekkad kõige äärmisele reale sõita ei tohi, aga üksvahe oli üks rekka ees ja teine küljel. Päris jube. Eriti jube oli siis, kui üks väike auto kiirtee peal leekidesse lahvatas. „Ma nägin, kuidas rekkamehed selle peale irvitasid,” meenutas täna Inno. Nojah, ilmselt üritas see väike autoke seal kiirtee peal rekkadega võidu kimada, et mitte nende vahele kinni jääda, ja pingutas üle. Teiseks ei saa kiirtee peal sugugi kiiremini edasi, nagu arvatakse, sest teemaksu kogumise putkade taga on alati ilge järts, jonotad seal rekkade taga, palav on ja siis läheb veel maksmisega ka oma aeg. See on müüt, et kiirteede peal kiiremini edasi saab. Unistage aga! Ainult lollid sõidavad kiirteedel. Või hullud, kes tahavad rekkadega rinda pista.
„Prantslased on ses mõttes nutikad,” kiitis Inno autorooli keerates. „Ma pean vabandama, et neid konnasööjateks nimetasin. Aga nad tahavad selle kiirteede süsteemiga lihtsalt rekkasid maksustada ja no siis võib-olla veel ka sakslasi, kel ei kõlba oma porschedega tavalise tee peal sõita.” Tõsi ta on – tavalise tee peale rekkasid ei lastagi, keelumärgid on ees.
Ja kui imelised maastikuvaated avanevad tavalistel teekestel, mis keerlevad läbi maaliliste prantsuse külakeste ja väikeste armsate linnade. Iga nurga taga on mõni pagarikoda või butiik, kuhu väsinud teeline saab sisse astuda. Näeb inimeste elamisi. Kuidas inimesed katust parandavad ja nöörile pesu kuivama riputavad. Võib imetleda puude all pikutavaid lehma- ja kitsekarjasid. Isegi üht seakarja õnnestus meil täna näha. Roosi oli suures vaimustuses, tal oli kogu aeg huvitav.
Nii et edaspidi sõidame kindlasti alati tavaliste teede kaudu. On odavam, turvalisem ja tuhat korda huvitavam. Nüüd oleme aga juba ilusasti Limoges’is öömajal, mille leidsime taaskord Booking’u kaudu. (NB! Kes soovivad Bookingu kaudu broneerides 10 protsenti soodustust saada – kasutage seda linki.)
Üks tänase päeva huvitavamaid elamusi oli piirikaubandus Hispaania ja Prantsusmaa piiri ääres, väheke enne prantsuse piiri. Tohutult palju prantslasi oli Hispaania poolele šoppama tulnud, neid kihas tänavatel kui mesilasi. Selge see – Hispaanias on kõik hulka odavam. Kes see loll on, eks ole. Samas prantsuse poolel ei näinud me mitte ühtki hispaania autot. Ega hispaanlased ka lollid ole. Meie Roosiga leidsime endale sealsest kaubamajast ülisoodsa hinnaga plätud – mulle mustad ja Roosile roosad Ipanema firma omad. Häbi tunnistada, aga ma kaotasin teel Portugali poole oma Hilfigeri plätud ära. Kuidas, küsite. Lihtne. Prantsusmaal oli siis, kui mäletate, kuumalaine, 28 kraadi, ning minul muidugi suitses pea otsas. No ja kui me seal Bordeaux’ kandis pikniku tegime, siis ma võtsin plätud jalast ja panin nad auto kõrvale maha. Aga uuesti autosse ronides unustasin nad uuesti jalga panna. Inno kimas minema ja nii nad sinna jäidki! Ma pean kuumaga väga ettevaatlik olema, sest kui tõuseb üle 30 kraadi, siis ma võin oma nime ka ära unustada.
Homme tahab Inno Saksamaale jõuda. Eks siis paistab, kuis läeb. Kindel on see, et Saksamaalt tahan mina osta martsipani. Püsige lainel, olete kursis!
Sooja oli täna Prantsusmaal 26 kraadi.
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
