Lõunaeestlane läheb Eurovisioonile. Peatuspunkt Saksamaa
Avaldatud: 6 mai, 2018
Sedapsi siis. Sõime Poola öömajas, mille omale Booking’u kaudu leidsime (NB! Kes soovivad Bookingu kaudu broneerides 10 protsenti soodustust saada – kasutage seda linki), hommikusöögi ära, ja asusime aga jälle teele. Kuna Leedust oli meeles, et ühele meiega koos einestanud mehele Roosi piknikulaul ei meeldinud, siis vaatasin seekord vargsi ringi, et kas kedagi häirib, kui Roosi jälle esinema hakkas. Aga ei, üllatuste-üllatus, inimesed hoopis naeratasid talle sõbralikult. Nii et võib-olla ei olnud ikka see naljakas mees poolakas nagu Inno arvas. Võib-olla oli hoopis lätlane.
Poolakad tundusid üldse sõbralikumad kui leedukad. Leedus ei naeratanud tänaval mitte ükski inimene, absoluutselt mitte ükski, ma spetsiaalselt vaatasin. Isegi Eestis ja Lätis naeratatakse rohkem. Pidasin endamisi aru, et ei tea, mis leedukatega juhtunud on, sest kui veel kümme aastat tagasi Kaunases käisime, siis tundusid leedukad väga sõbralikud. Inno arvas, et võib-olla kiusavad neid poolakad. Ses võib omajagu tõde olla, sest Varssavist Leetu viivad teed on ikka paras õudus. Tundub, justkui poolakad ei tahaks nimme neid teid arendada, et turistid enam Varssavist edasi ei liiguks. Või on nad lihtsalt leedukate peale mingil arusaamatul põhjusel vihased.
Enne Pozanist lahkumist lipsasime siiski läbi veel kohalikust Lidlist. Mina tahtsin nimelt Poola tomatimahla osta ja Roosi muidugi jäätist. „Millised maa-alused parklad siin on,” ahhetas Inno, kui olime auto ühte sellisesse ära parkinud, ja pahandas kohe: „Eestis on palju külmem kui Poolas, aga tuleb parkida väljas!”
Lisaks tomatimahlale ja jäätisele saime Lidlist muudki kraami – leidsin kaheeurosed Cien’i päikesekreemid nii endale kui lastele. Mõtlesin, et ostan igaks juhuks ära, enne kui Portugali jõuame (ja nüüd ei jõua õnne tänada, sest Pariisis, kuhu täna eeldatavasti jõuame, tuleb 28 kraadi!).
Ilm oli Saksamaa poole liikudes mõnus ja päikeseline, 17 kraadi. Ja päike paistis pidevalt, terve päev. Ei olnud nii, et korra paistab ja kaob enne ära, kui „vaata, päike!” öelda jõuad. Ahjaa, seda peab ka kindlasti märkima, et mul kadus juba Leedus nohu ära. Just selle sama pidevalt paistva päikese pärast. Mul on nimelt krooniline nohu, aga praegu tundub, et mul on ainult Eestis krooniline nohu. Nüüd enam ei ole. Inno arvas, et sel võib olla pistmist niiskusega.
Poolas tuleb arvestada küllaltki kõrgete teemaksudega – ühes kontrollpunktis läks euro, aga enne Saksamaad tuli välja käia lausa kaheksa eurot. „Oskavad küsida,” torises Inno, lisades kohe, et õnneks Saksamaal saab kogu aeg tasuta sõita. Saigi. Lisaks sellele rõõmustas Saksamaal tohutu, kui küllusesarvest purskuv rohelus. Puud olid uhkelt lehtes, ainult võililled olid ära õitsenud.
Kuskil kella kahe ajal läks kõht heledaks ja Roosile tundus ka, et võiks olla jälle piknikuaeg. Laulsime kõik koos lõbusasti piknikulaulu ja Inno tegi enne Berliini ühe puhkeala juures peatuse. Seal oli ka söögikoht- traditsiooniline saksa oma ja Burger King. Kuna saksa oma hinnad olid poole kõrgemad kui Burgeri omad (praad näiteks kümme euri), siis otsustasime Burger King’i kasuks. Roosi muidugi poleks teistmoodi lasknudki, sest oli juba enne seda, kui me ära olime otsustanud, Burgeri mänguasjavitriini külge kleepunud. Võtsime siis neli lasteeinet, et Roosi endale neli mänguasja saaks, ja läksime oma kandikutega välja sööma. Roosi oli üliõnnelik, sest mängualal oli ka suur liumägi, mitu kiiku ja muid vahvaid agregaate, mida ta proovima tormas. Seal oli ka üks teine väike tüdruk, kellega ta kohe sõbrunes.
Veetsime seal tunnikese aega ja Roosi oleks võib-olla sinna jäänudki, aga paraku tuli edasi liikuda. „Pariis ootab!” teatas autorooli kibelev Inno. Rahustasin ta aga siiski maha ja ütlesin, et öömajale jääme ka seekord kella kaheksa-üheksa ajal ning eelistatavalt Saksamaal. Inno oli nõus ja hakkas meile Booking’ust öömaja otsima. Endale üllatuseks – Inno arvas, et Saksamaal alla saja euro ei saa – , leidsime endale viimase hetke pakkumistest jälle ülisoodsa, ent hea pesakese Essenis. Olime seal üheksa paiku kohal ja saime normaalsel ajal tuttu.
Nipp! Kui tahate Euroopat reisides aega ja raha kokku hoida, siis tasub suuri linnu iga hinna eest vältida. Meie näiteks Varssavisse ja Berliini sisse ei sõitnud. Riia oli piisavalt hull kogemus. Arvestada tuleb ka sellega, et suurtes linnades lisandub öömaja hinnale parkimistasu ca 20 eurot, mille saab väikestes linnades kokku hoida.
Inno palus lisada, et mõistlik on sõita väikese, kõige parem, kui saksa, autoga, sest esiteks on nii lihtsam parkida ning teiseks saksa teedel sõita. Kui kümme aastat tagasi Saksamaad KIA Sorrentoga läbisime, oli Inno suures hädas. „Suuremate kiiruste juures oli selline tunne, nagu auto läheks lendu,” võdistas ta veel nüüdki õlgu. Meie sõidame Portugali poole Volkswagen Boraga.
Tänaseks on läbitud kilomeetreid 2000 ringis ehk kuskil pool maad. Täna siis juba edasi Prantsusmaale, kus tõotab tulla 28 kraadi. Inno on täielikus sillas, sest tema jumaldab sooja. Nii et teele, Lissabon ootab!
Teie, head kaasaelajad, püsige aga lainel, sest uus raport juba homme!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
