Lõunaeestlane Hispaanias. Igavus ajab hulluks!
Avaldatud: 17 mai, 2018
„Ma olen nii ära kotitud siin,” ütles Inno natule aega tagasi. „Ma olen siin kogu aeg süüa teinud. See on üks odava toidu varjukülg. Kogu aeg tahad nagu süüa teha. Kõike proovida. Midagi muud ei jõuagi teha.”
See arutelu sai alguse täna siesta ajal, kus me hakkasime voodi peal pikutades arutama, et on ikka tapvalt igav. Külake on armas ja ilm ka tiptop, täna 28 kraadi, aga kuna oleme siin juba kõik kohad läbi käinud, siis on siinne elu end meie jaoks ammendanud. Tahaks midagi uut. Lissaboni samas sõita ei viitsi, sest sinna on kolm ja pool tundi sõitu. Tagasi sõita oleks samuti kolm ja pool tundi, mis teeb ühe päeva kohta kokku seitse tundi. Palavaga. Brrr.
„Hakkame parem juba kodu poole sõitma,” ütles Inno. „Ma tahaks juba välja minna, jalutada. Siin on liiga palav.” Eks ta ole – eile oli ka pärast siestat nii palav, et väljas oli väga vähe inimesi. Kui oma lemmikbaaris kohvi jõime, siis oli seal lisaks meile ainult üks vanamees, kes suitsetas laisalt oma piipu. Ja toidupood pandi juba kella kaheksa ajal kinni. Kui enne olid inimesed väljas ka õhtuti, siis mida aeg edasi, seda vähem neid on. Seda rohkem nad siseruumidesse tõmbuvad. Nagu Eestis talvel, kui üha külmemaks läheb. Siin on inimesed sees suvel. Mitte nagu hullud põhjamaalased, kes soojale maale jõudes end esimese asjana paljaks koorivad ja peesitama hakkavad. Lõunamaalane läheb keskpäeval tuppa, sööb ja joob seal mõnusasti, vaatab telekat ja pikutab. Nagu eestlane talvel.
Samas Eestis ajab, ma vaatan, praegu üks üritus teist taga. Elu keeb. Keegi ei pikuta. Või kui, siis rannas. Kus ei saa kuumarabandust, sest temperatuur jääb kenasti natuke üle kahekümne kraadi. Ehh, kuidas tahaks praegu olla Eestis!
„Olgu siis,” ütlesin ma Innole, kes oli vahepeal juba suurest igavusest magama jäänud. „Hakkame homme sõitma!”
Käime täna veel oma lemmikust talupoest läbi, ostame endale midagi head ja paremat kaasa ning teele, teele, teele! Kajastame otse loomulikult ka oma tagasiteed, mis tuleb loodetavasti pisut erinev kui siiatee. On huvitavam. Inno ütles, et enam ta konnasööjatele teemaksu ei maksa ja on otsinud välja võimaluse, kuidas neid röövellikke tasusid vältida. Näis siis, kuis läeb. Püsige lainel, armsad sõbrad! Võru, siit me tuleme!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
