Loomeühenduste pressiteade: tühja kasseti hüvitis kaevati edasi, üheks põhjuseks kohtuniku suur arvutusviga
Avaldatud: 18 detsember, 2019
Loomeinimesed kaebasid Tallinna Halduskohtu otsuse nn tühja kasseti tasu vaidluses edasi, sest kohtunik oli teinud olulise arvutusvea ja arvestas hüvitise vaid ühe aasta eest, mitte vaidluse all oleva viie aasta eest.
Lisaks jäeti hüvitise määramisel arvesse võtmata mitmed digi- ja nutiseadmed, mis on teistes Euroopa riikides õiglase hüvitise regulatsioonides arvesse võetud ja paneb Eesti loomeinimesed oluliselt halvemasse positsiooni, võrreldes oma Euroopa kolleegidega.
Vastu 2020 alagavat ametlikku digikultuuri aastat on Eestis jätkuvalt uuendamata valitsuse määrus, mis tagaks autoriõiguse seaduse järgsed õigused sisuloojatele digiseadmetes, toimivad regulatsioonid on olemas teistes Euroopa Liidu riikides. Loomeinimeste esindusorganisatsioonid pöördusid eelmisel aastal kohtusse, sest Eestis kehtiv ajast ja arust Vabariigi Valitsuse määrus võtab neilt Euroopa Liidu õigusega ette nähtud hüvitise ehk tasu loomingu eratarbeks kopeerimise eest digi- ja nutiseadmetes.
Eesti on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks. Aasta korraldatakse Kultuuriministeeriumi teavituse kohaselt eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks.
Üheksat loomeinimeste esindusorganisatsiooni nn. tühja kasseti tasu asjas kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on läheneva digikultuuri aasta valguses arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus. Riigikohtu 2016. aasta otsusega tuvastatud vajadus regulatsioon uuendada on ikka täitmata ning valitsus näitab sellega halba eeskuju ja lugupidamatust nii Euroopa Liidu õiguse kui ka meie enda põhiseaduse suhtes. See on pretsedenditu ja traagiline.
„Loodame, et digikultuuri aasta ei saa olema lihtsalt sõnakõlks, mida esindusbukletil väliskülalistele näidata, sest paraku e-riigina end esitlev Eesti on vast ainuke Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu,” lisas Priit Lätt.
Priit Lätt tõi välja, et 13.11.2019 avaldatud halduskohtu otsus kaevati edasi, sest halduskohus eiras kaebuse lahendamisel Euroopa Liidu õiguse põhieesmärki – kehtestada autoritele ja teistele õiguste omajatele kõrgetasemeline kaitse infoühiskonnas, mis võimaldaks neil saada oma teoste kasutamisel nõuetekohast tasu. Lisaks tegi kohtunik õiglase hüvitise suuruse arvestamisel erakordse arvutusvea. Kohtuotsuses esitatud valemiga oli hüvitise suuruse leidmisel arvestatud vaid ühe (2018), mitte viie aastaga (2014-2018), mille osas kaebus esitati.
Priit Lätti sõnul tegid loomeinimeste esindusorganisatsioonid halduskohtule arvutusvea parandamise avalduse, mis jäeti paraku rahuldamata. Kohtunik küll möönis oma viga otsuse tegemisel, kuid jättis hüvitatava kogusumma samaks, milleks oli vaid ühe aasta arvestus. „Seetõttu olime sunnitud arvutusvea parandamiseks viie aasta peale pöörduma järgmise kohtuastme poole,” lisas Lätt.
Lätti sõnul olid edasikaebamise põhjuseks veel mitmed täiendavad sisulised ja menetluslikud vead, mis ei taganud õiglase hüvitise saamist. „Õiglase hüvitise määramisel on tegemist Euroopa Liidu õiguse mõistega, mida tuleb sisustada kogu Euroopa Liidu territooriumil ühetaoliselt ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Eesti kohus peaks oma siseveendumuse kujundamisel arvestama Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat ja võrdlevat statistikat,” lausus Priit Lätt ning tõi välja, et otsuses see kahjuks nii ei olnud. Halduskohtu otsus süvendab Eestis pikaajaliselt kestnud riiklikku omavoli ja õigusselgusetust loomesektoris.
Halduskohtu poolt Eesti Vabariigilt väljamõistetud hüvitise summat ei saa pidada õiglaseks, kuna see on väga ebaproportsionaalne ja tasakaalust väljas. Ei võta arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide keskmist hüvitist elaniku kohta ega eelmise justiitsministri Urmas Reinsalu lubadust, et Eestis oleks kohane hüvitis 2 miljonit eurot aasta kohta.
Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni, Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. aasta eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141 protsendi võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. „Oleme selle näitajaga oma loomeinimestele maailma viie kõige vähem kopeerimistasu maksva riigi hulgas,” lisas Priit Lätt.
Vaidluse taust
Autoril ja esitajal on ainuõigus valida, kas tema loodud või esitatud teost on kellelgi teisel õigus kasutada või mitte, ning otsustada, kas ta oma teose eest küsib autoritasu või mitte. Euroopa Liidus on infoühiskonna direktiivi kohaselt riikidel kaks valikut:
- totaalne keeld kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta – näiteks keelata arvutis või nutitelefonis enda tarbeks koopiate tegemine üleüldse. Seda varianti eelistas kuni viimase ajani Ühendkuningriik, aga probleem on selles, et inimesed paratamatult kopeerivad ja riik ei suuda seda kontrollida ega tagada autorite kaitset;
- totaalne luba kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta. Selle variandi on valinud enamus ELi liikmesriike, sh Eesti. Samas kui riik valib selle tee, siis riik peab tagama õiglase hüvitise autoritele ja teistele õiguste omajatele ehk siis hüvitama saamata jäänud tasu Infoühiskonna direktiiv kohustab eelnimetatud teise variandi puhul iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue vildakalt täidetud ja valitsuste poolt korraldamata juba rohkem kui 10 aastat. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri vastavatest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassett- ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.
Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata autoriõiguse seaduse §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite, mille eest vastavat tasu koguda saab, nimekirja.
Tallinna Halduskohus mõistis 13.11.2019 kohtuotsusega Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule perioodil 2014-2018 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.
Halduskohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8 protsenti kauba väärtusest. Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3 protsenti ja salvestuskandjate puhul 8 protsenti kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks perioodi 2014-2018 hüvitise summaks 48 miljonit eurot. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude arvutuse aluseks.
Eesti Kultuuriministeerium on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks: https://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-kuulutab-2020-aasta-digikultuuriaastaks
2018. aasta viimane Vabariigi Valitsuse pressikonverents, Urmas Reinsalu sõnavõtt: „Teine oluline asi, mida valitsus arutas ja võttis põhimõttelise suuna, mis puudutab isiklikuks otstarbeks siis autorite loomingu kasutamist, nn. tühja kasseti süsteem ja valitsus võttis kursi sellele süsteemile, et seda hakatakse tulevikus kompenseerima riigieelarvest, mingeid lisamakse nutiseadmete või tehniliste salvestusseadmete või esitlusseadmete eest ei hakata kehtestama ja see summa saab olema siis minimaalselt 2 miljonit eurot ja seda hakatakse siis perioodiliselt tulevas süsteemis ümber vaatama, lähtudes siis tarbimisuuringutest.”
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
