Lasteraamat või päriselu? Eesti uskumatud kindlustusjuhtumid

Eesootav suvevaheaeg tähendab laste jaoks rohkem vabadust, rohkem aega sõpradega ja rohkem võimalusi uusi ideid katsetada. Vanemate jaoks tähendab see sageli ka seda, et mõni lennukas idee lõppeb katkise kodutehnika, kahjustatud sisustuse või vähemalt ühe meeldejääva looga.

Kindlustusjuhtumite kirjeldusi lugedes tekib sageli küsimus, kas tegemist on päriselt juhtunud looga või mõne lasteraamatu süžeega. Näiteid leidub seinast seina. Ühes Maarjamaa peres otsustasid lapsed kontrollida kääride teravust otse elutoa diivani peal. Teise pere lastele tundus aga vee transportimiseks kõige sobivamaks vahendiks arvutikott, milles oli loomulikult ka arvuti sees. Kolmandal juhul valisid võsukesed liivakookide valmistamiseks sülearvuti klaviatuuri.

Selliste lugude juures üllatab vanemaid sageli mitte ainult laste fantaasia, vaid ka see, kui kiiresti võib ühest süütust mängust saada mitmesaja või isegi mitme tuhande euro suurune kahju.

Just seetõttu tasub koduse vara kaitsmise võimalused aeg-ajalt üle vaadata, eriti peredes, kus kasvavad aktiivsed ja uudishimulikud lapsed.

Mõni elu õis on leidnud, et duši all telefoniga rääkimine on täiesti mõistlik tegevus. Teine aga otsustas kodus juhtmed lühemaks lõigata, sest need tundusid lihtsalt liiga pikad.

Laste tähelepanu paistab köitvat tihti ka kodutehnika. Salva Kindlustuse juhtumite seas on näiteks lugu kolmeaastasest lapsest, kes otsustas robottolmuimeja puhtaks pesta. Selleks täideti vann veega ja asetati robot sinna ligunema. Pärast põhjalikku pesuprotseduuri ei soovinud seade enam aga koostööd teha. Teises kodus ronis laps sektsioonkapile ning haaras tasakaalu hoidmiseks televiisorist – tulemuseks loomulikult purunenud teler.

„Kõige huvitavam on see, et lapsed ei ürita tavaliselt midagi ära lõhkuda. Vastupidi – nad püüavad sageli midagi parandada, puhastada, katsetada või lihtsalt maailma paremini mõista. Kahjujuhtumeid vaadates näeme, et kõige suuremad üllatused sünnivad just kõige paremate kavatsuste juures,” ütles Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Laste seiklused ei piirdu aga ainult koduseinte vahel. Suvel liigutakse rohkem ringi, käiakse sõpradel külas, sõidetakse rattaga ning avastatakse ümbrust. Vahel juhtub, et pall lendab naabri aknasse, jalgratas kriibib pargitud autot või mänguhoos saab kahjustada kellegi teise vara.

Sellised juhtumid näitavad, kui oluline on läbi mõelda, millised kaitsed perel võimalike kahjude puhuks olemas on. „Kahjukäsitluses näeme sageli, et vanemad tunnevad pärast juhtunut esmalt süüd või piinlikkust ning lükkavad kindlustusandja poole pöördumise edasi. Tegelikult tasub ootamatu kahju korral võimalikult kiiresti ühendust võtta, sest sageli on võimalik kahju ulatust vähendada või leida lahendus ka olukordades, mis esialgu näivad täiesti lootusetud,” märkis Kivirüüt.

Katki ei lähe aga ainult asjad. Salva statistika järgi kuuluvad 5–16-aastased lapsed õnnetusjuhtumikindlustuse vaates kõige aktiivsemate vanuserühmade hulka ning eriti sageli juhtub õnnetusi poisslastega. Enamasti ei sünni need sugugi ekstreemsetes olukordades, vaid täiesti tavalisel suvepäeval – batuudil hüpates, rattaga sõites, puu otsa ronides või sõpradega mängides.

Levinumad vigastused on sõrmede ja varvaste luumurrud, haavad, põletused, hüppeliigese vigastused, peapõrutused ning põlvevigastused. Ükski laps ei alusta päeva plaaniga traumapunkti sattuda, kuid laste puhul kuuluvad kukkumised ja äpardused paraku suureks kasvamise juurde.

Keegi ei oska ette ennustada, millise idee laps järgmiseks välja mõtleb, samuti ei õnnestu vältida iga kukkumist või äpardust. Teadlikum suhtumine aitab siiski vähendada riski, et süütuna alanud olukord kujuneb lisaks ehmatusele ka rahaliselt koormavaks. Seetõttu tasub suvevaheajale vastu minna mitte ainult huvitavate plaanidega, vaid ka teadmisega, et pere jaoks olulised kaitsed on olemas. Kõiki laste seiklusi ei saa ette näha, kuid nende tagajärgedeks saab paremini valmis olla.