Läänemeremaade siseministrid saatsid Euroopa Komisjonile drooniohu kohta tugeva sõnumi

Ukraina droon Lätis. Kuvatõmmis.

17.-18. juunil Helsingis toimunud Läänemere piirkonna siseturvalisuse ministrite kohtumisel kinnitasid Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu esindajad ühist tahet tugevdada piirkonna vastupanuvõimet ning arendada ühiselt droonide tõrje ja seire võimekust.

Kohtumise lõpus vastu võetud ühisdeklaratsioonis rõhutatakse, et kiiresti muutuv julgeolekukeskkond ning mehitamata süsteemide pahatahtlik kasutamine kujutavad endast kasvavat ohtu avalikule turvalisusele, kriitilisele taristule ja riiklikule julgeolekule. Ministrid leidsid, et drooniohtudele tuleb läheneda terviklikult ning tugevdada koostööd nii riikide sees kui ka Euroopa tasandil.

Eesti siseminister Igor Taro rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa ei saa jääda ootama järgmise eelarveperioodi algust ega esimest tõsist intsidenti.

„Me ei saa endale lubada ootamist. Me ei saa oodata järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseni või esimese inimelu kaotamiseni droonirünnakus. Vajalikud seire- ja droonitõrjevõrgustikud tuleb rajada juba praegu,” ütles Taro, kelle sõnul on Läänemere piirkonna julgeolekuolukord oluliselt nihkunud ebastabiilsuse ja ettearvamatuse poole.

Taro sõnul on Euroopa Komisjoni droonide ja droonidevastase julgeoleku tegevuskava kiire elluviimise eelduseks selge vastutusjaotus, tihe koordineerimine ning ühised investeeringud. Samuti tuleb liikmesriikidel teha rohkem koostööd võimearenduses, katsekeskkondade loomisel ja ühishangetes.

„Droonioht ei tunne riigipiire. Rünnak ühe riigi vastu on oht kogu piirkonnale. Seetõttu peame rajama regionaalse droonituvastus- ja tõrjevõrgustiku, mis kataks nii Euroopa Liidu idapiiri kui ka Läänemere piirkonna,” märkis Taro.

Kohtumisel osalenud riigid pidasid oluliseks ka Ukraina kogemuste kaasamist Euroopa lahenduste väljatöötamisel. Ühisdeklaratsioonis tervitati Euroopa Komisjoni tegevuskava kiiret rakendamist koostöös Ukrainaga ning rõhutati vajadust tugevdada tehnoloogilist koostööd, teadus- ja arendustegevust ning ühiseid õppusi.

Deklaratsioonis kutsutakse Euroopa riike käivitama praktilisi koostööalgatusi droonide ja teiste õhu-, mere- ning maismaadomeenist lähtuvate ohtude tõrjumiseks. Selleks nähakse ette pilootprojekte, ühiseid operatsioone, teabevahetust, ühishankeid ning tööstuskoostööd. Samuti peetakse oluliseks kasutada täiel määral Euroopa Liidu rahastusvõimalusi ning tagada, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik arvestaks Läänemere piirkonna julgeolekuvajadustega.

Kohtumisel kinnitasid osalejad jätkuvat toetust ennast Vene agressiooni vastu kaitsvale Ukrainale ning rõhutasid valmisolekut tegutseda ühtselt, et tugevdada piirkonna vastupanuvõimet, kaitsta elanikke ja tagada Läänemere piirkonna julgeolek.

Eesti on juba kogenud tundmatute droonidega seotud intsidente ning on tunnistanud vajadust tervikliku riikliku reageerimise järele, mis hõlmaks Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitseväge, luureteenistusi ja kriitilise taristu operaatoreid.

Eesti lähenemisviis rõhutab üha enam kihilist seirearhitektuuri, mis ühendab statsionaarseid ja mobiilseid andureid, jagatud olukorrateadlikkust, integreeritud juhtimis- ja kontrollsüsteeme ning koordineeritud reageerimisprotseduure.

Euroopa Liidu tasandil on teadvustatud, et ükski liikmesriik ei suuda neid probleeme üksi tõhusalt lahendada. Seetõttu on keskseteks prioriteetideks muutunud koostalitlusvõime, ühised standardid, teabevahetus ja koordineeritud investeeringud. Eesti on järjekindlalt toetanud tugevamat teabe jagamist ELi tasandil, standardiseeritud aruandlusmehhanisme, ühiseid operatiivprotseduure ja tsiviil-sõjalise koostöö tõhustamist.

Samuti on Eesti avalikult hinnanud, et ainuüksi sisejulgeoleku eesmärgil on lähiaastatel vaja ligikaudu 250 miljonit eurot investeeringuid drooniseireks ja -tõrjeks. Seetõttu on oluline leida EL-isnii koheseid rahastamislahendusi kui ka drooniseire ja tõrje võimekuse pikaajalist integreerimist tulevastesse ELi julgeoleku ja konkurentsivõime rahastamisraamistikesse.