Kogu vabariigi aeg on olnud üks Lõuna-Eesti väljasuretamine – lühiintervjuu Igor Gräziniga
Avaldatud: 15 mai, 2019
Foto: erakogu Hingelt ja olekult Lõuna-Eesti mees Igor Gräzin selgitab lühiintervjuus, miks ta kandideerib Euroopa Parlamenti.
MIKS KANDIDEERID?
Seda, et me siinpool Paidet palju halvemini elame kui Tallinnas, teab igaüks. Tegelikult on kogu meie vabariigi-aeg olnud Lõuna-Eesti väljasuretamine. Tegelikult on see lausa sigadus, et vene ajal olid siin gaasianalüsaatorite tehas, palju elektroonika-ettevõtteid, jalatsi- ja tekstiilitööstus, masinaehitus-vabrik, toodeti paberit, rõivaid, põllutöömasinaid… aga nüüd?
Viga pole riigis, vaid selles, et meile on pandud kohustus toita Tallinnat ja Harjumaad. Nende rikkus tuleb meie arvelt, isegi viina-aktsiis läheb eelarve kaudu Tallinnasse. Isegi Rail Baltic on tehtud nii, et see läheb meist mööda. Ja see on üdini vale.
Vastandina olen teinud ettepaneku taastada omavalitsusena Liivimaa. Ja olen selle idee viinud Brüsselisse, kus see hakkas meeldima. Otsustav koht on see, et vajame suurt omavalitsust, kes valitseb ja teeb rikkaks endise Põhja-Liivimaa. Ja üks asi veel: kuna Euroopa hakkab laiali vajuma, siis olen sõber nendega, kes tahavad luua kodumaade-Euroopat riikide-Euroopa asemele. Seni olen Eestist üksi, kes niimoodi arvab ja Euroopa Parlamendis on.
MILLE EEST SEISAD?
Kõigepealt seda, et seisan Euroopa Liidu vastu, nagu ta täna on. See koosneb suurest hulgast mõttetutest asutustest. Näiteks Euroopa Komisjoni pole kellelegi vaja peale tema töötajate. Veel hiljuti tahtis selle super-kontori president Barroso luua ühteliidetud Euroopat ilma sõnaõiguseta rahvastele, sama meelt on tänane komisjon, aga ettevaatlikumalt. Inglismaa lahkumine on nad ettevaatlikumaks teinud, on ka erakondi, kes tahavad rahvaste riike likvideerida. Nende suhtes seisan ma täpselt vastupidi – olles koos „uue laine“ poliitikutega, seisan ma rahvaste, veel parem aga – kodumaade Euroopa eest ja euroopa komisjonide vastu. Euroopa Liit ei tohi öelda ei meile ega ühelegi teisele rahvale seda, kuidas nad tohivad elada.
EUROSKEPTIK?
See tähendab kedagi, kes on sügavalt eestlane! Skepsis on eelarvamus, ettevatlikkus, kahtlus. Eesti talupoja ilmavaade on skepsis. Me oleme skeptikud olnud talirukki, aurumasina, fotoaparaadi suhtes. Seda enam Euroopa Liidu suhtes, kes on hakkama saanud käkiga käki otsa. Meie vastandiks on globalistid, kes ütlevad et Euroopa Liit on nii hea asi, et nagu üks kuulus poliitik (Verhofstadt) ütleb: „Meil on vaja rohkem Euroopat“. No tere, talv! Onukene, tule mõistusele ja vaata mis meil toimib – Euroopa Komisjoni ja suurriikide abiga! Skeptik ei ole lammutaja, ka mitte Euroopa Liidu lammutaja, vaid terve talupoja-mõistusega Euroopa poliitik, kelle jaoks tähtsaim on Eesti maa ja rahvas.
KOERAGA JALUTAMINE?
Meil on Lottega jalutades omad asjad ajada – mina katsun oma mõtted lõpuni mõtelda ja Lottel on omad koera-probleemid lahendada. Lotte on perekoer ja kõik meist jalutavad teda omas korras. Ühe tarkuse õppisime me koos ära: koeraviguritest on tähtsaimad praktilised oskused – näiteks enda puhtaksraputamine enne, kui tuppa tulla; liftinurgas istumine, kui liftis veel keegi sõidab jne. Kui Lotte vanaemaga päris koju – Muhusse – sõidab, siis on linnas kohe kuidagi tühi olla. Aga nimega avaldasime me austust Andrus Kivrähu loodud kirjanduslikule kujule.
Küsitles LÕUNAEESTLANE.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
