Helir-Valdor Seeder: põhiseaduse muutmine muudab meie olevikku ja meie tulevikku
Avaldatud: 26 märts, 2025
Foto: Taavi Liivo Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et põhiseaduse muutmine muudab meie olevikku ja meie tulevikku.
Järgneb Helir-Valdor Seederi kõne põhiseaduse muutmise kolmandal lugemisel:
Head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu juhataja!
Me oleme täna tõeliselt ajaloolises hetkes ja ajaloolise valiku ees, millest on ka varem räägitud, sest see põhiseaduse muudatus muudab nii meie olevikku kui ka meie tulevikku ja väga pikaks perioodiks. Põhiseaduse muutmine on üldse väga tõsine ettevõtmine ja väga põhjalik ja vastutustundlik arutelu siinjuures on igati põhjendatud. See on ju nii seekord ka olnud.
Praegu see muudatus, mille üle me siin arutleme, on ju tingitud nii muutunud julgeolekuolukorrast kui ka sellest küsimusest, kellele kuulub võim, kellele kuulub põhiseaduslik võim – rõhutan: põhiseaduslik võim. See ei ole kohaliku elu küsimus või külatagune küsimus, külatagune asi, kellele kuulub kohalikes omavalitsustes, sealhulgas Eesti Vabariigi pealinnas, poliitilise võimu formeerimise õigus.
Me oleme kaotanud siiski aega. Kui kolleeg Eerik-Niiles Kross võrdles siin põhiseaduse 1992. aasta arutelusid ja protsessi, siis ma arvan, et see taustsüsteem ja kogu laiem olukord on siiski väga mitmest aspektist teistsugune.
Kõige peamine aspekt võib-olla ongi julgeoleku aspekt, sest niisugust sõda meie piiride lähedal Euroopas ei ole pärast teist maailmasõda olnud. See, et me oleme rohkem kui kolm aastat pärast selle sõja täiemahuliseks aktiveerumist alles selle põhiseaduse muudatusega siin saalis, on enesekriitika kogu parlamendile, nii sellele koosseisule kui ka eelmisele koosseisule. Sellistes olukordades võiksime käituda ja leida laiapõhjalise üksmeele kiiremini.
Ma tuletan meelde, et selle protsessiga alustasime 2022. aastal, kui Isamaa esitas tol ajal seadusemuudatuse eelnõu, mitte põhiseaduse muudatuse eelnõu. Sealt on need arutelud parlamendis kuni tänaseni kestnud. Ametisse astunud koalitsioon 2023. aastal eksitas avalikkust sellega, kui ta kirjutas sisse koalitsioonilepingusse, et otsitakse lahendusi, – pange tähele, otsitakse lahendusi – kuidas peatada Valgevene ja Venemaa ehk agressorriikide kodanike hääleõigus põhiseadust muutmata. Igaüks saab aru, et sellist lahendust ei olnud võimalik üldse realiseerida, isegi mitte teoreetiliselt Eesti õigusruumis.
Sellele on järgnenud pikem arutelu ja seal on vahepeal täiendatud seda põhiseaduse muudatust küll kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute registreerimise kohustuse ja selle delegeerimisega seaduse tasemele. Niinimetatud meelsuskontrolli sisseviimise sooviga on küll püütud jagada meie liitlasi nendeks, kellel oleks hääleõigus, ja nendeks, kellel ei ole hääleõigust, lisada Euroopa Liidu liikmesriigid, kes nii või naa on meil juba hääleõiguslikult kohalikel valimistel. Ja lõpptulemusena – tunnustan kolleege, kes on valmis seda põhiseaduse muudatust toetama – on põhimõtteliselt jõutud selle algse initsiatiivi juurde, millega Isamaa 2022. aastal välja tuli.
Aga kuna küsimus on ka julgeoleku küsimus, siis ma tahan rõhutada, et siiski üks tilk tõrva selles meepotis on: on see pahupidi päikesetõus või päikeseloojang, kuidas kellelegi. Sest kui me räägime julgeoleku olukorrast, siis see on akuutne just nimelt praegu.
Nii et on natuke kahju, et me ei ole valmis minema seda lihtsat ja kiiret lahendusteed, aga jah, igal kompromissil on oma hind. Ma kinnitan, et Isamaa on valmis ühise laiapindse toetuse leidmise nimel loomulikult toetama ka kompromissettepanekut.
Miks see muudatusettepanek on ka tuleviku seisukohalt oluline? Öeldakse, et kodakondsuseta isikute arv ju tulevikus väheneb. See ei pruugi sugugi nii olla. Sellepärast, et meile on juba tänaseks siia sisse rännanud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke Ukrainast, kellel praegu kehtiva põhiseaduse ja kehtiva valimisseaduse kohaselt tekiks tulevikus valimisõigus kolmandate riikide kodanikena. Ja me ei tea, kuidas käsitleda siis neid kõiki riikide kodanikke, keda Eesti riik ei ole tunnustanud, on nad Palestiina, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia või teised.
Nii et see põhiseaduse muudatus loob turvalise ja kontrollitava keskkonna ka meil tulevikuks. See on oluline ka sisemise rahu ja turvalisuse seisukohalt. Siin on ikka küsitud, et milline on see julgeolekuanalüüs. Tuletan meelde hiljutisi Rumeenia valimisi, kus Venemaa jõuliselt püüdis valimistulemusi mõjutada. Kui meil Eestis tulevikus ei ole enam sellist sihtrühma, keda taoliselt oleks Venemaal võimalik mõjutada, siis loomulikult kaob ka Venemaal motivatsioon sekkuda niisugusel kujul oma naaberriigi sisemistesse valimistesse.
Kas ei ole liiga vähe aega järgmiste kohalike valimisteni, et seda põhiseadust muuta õigusriigile kohaselt? Ma võin öelda, et ei ole, sest meil on ka varasem kogemus, seesama 1992. aasta kogemus, kus põhiseadus jõustus 3. juulil 1992 ja valimised toimusid juba 20. septembril 1992. Või 1999. aasta valimisseaduse muutmine, kus me sätestasime eesti keele oskuse nõude 16. juunil 1999 ja valimised toimusid 17. oktoobril 1999. aastal, samal aastal. Nii et meil on olnud kogemus, mis on läbinud nii presidendi kui ka õiguskantsleri institutsiooni, neid ei ole ka vaidlustatud. Seetõttu ma julgen küll kinnitada ja kutsuda üles kolleege julgelt hääletama selle poolt.
Ja lõpetuseks, kas 1992. aasta põhiseaduse koostajate langetatud valik oli viga? Seda võib nii ja naa tõlgendada, aga see taustsüsteemi ja olukord olid tegelikult täiesti erinevad, siis tekkis hetkega peaaegu pool miljonit määratlemata kodakondsusega isikut. Vene väed olid sees ja nii edasi. See taust oli täiesti teine ja see valikute tegemise koht ja aeg oli täiesti teine, nii nagu ka praeguse Venemaa agressiooni taustal.
Nii et ma kutsun üles kõiki kolleege lähtuma oma südametunnistusest ja parimast tõekspidamisest, heitma kõrvale opositsiooni-koalitsiooni ja erakondadevahelised piirjooned ja toetama seda muudatusettepanekut.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
