Minister Kristina Kallas rõhutas, et kõige tähtsam on tagada õpetajate järelkasv ning anda tänastele õpetajatele kindlustunne tuleviku suhtes ja seda me haridusleppe sõlmimisega teemegi. „Õpetajate järelkasv on meie kõigi ühine vastutus – nii riigi kui ka koolipidajate oma ja loodan, et leppele kirjutavad aasta lõpuks alla kõik omavalitsused. Täna kokku lepitud karjäärimudel rakendamisega saame kindlustada, et õpetajad, kes on oma karjääris edasi liikunud, saavad ka kõrgemat töötasu. Selleks suurendab riik järgnevatel aastatel koolipidajatele eraldatavat õpetajate palga diferentseerimisfondi.”
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri on rahul, et protsessiga jõuti lõpuni, olenemata sellest, et Eesti Linnade ja Valdade Liit astus kõrvale. „Hea meel on, et omavalitsused võtsid igaüks oma piirkonna eest vastutuse ning osalesid läbirääkimistel ja loodan, et nad ka leppe allkirjastavad. Väga oluline on karjäärimudeli kokkulepe. Me liigume ühiselt nende sammudega õpetajate töökoormuse normaliseerimise suunas,” sõnas Voltri.
Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin toetab haridusleppe eesmärke: „Haridusleppe algatus on väga õige ja vajalik samm õpetajate järelkasvu tagamiseks. Tänaste õpetajate toetamine, töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisav arv kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid klassi ees. Teen Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku hariduslepe allkirjastada.”
Osapooled leppisid kokku, et üldhariduses töötavatele kvalifikatsioonile vastavatele õpetajatele rakendatakse 1. jaanuarist 2026 neljaastmelist karjäärimudelit: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Aastatel 2026-2028 on kavas rakendada õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1, meisterõpetaja 1,3.
Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad koolipidajad diferentseerimiskomponenti ning selleks suurendab riik diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%ni, 2027. aastal 23%ni ja 2028. aastal 24%ni.
Haridus- ja Teadusministeerium valmistab ka lähiajal ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis võimaldab koolijuhil sõlmida tasemeõppes õppiva õpetajakoolitust läbiva õpetajaga kuni 3-aastase tähtajalise töölepingu.
Haridusleppe osapooled võtavad eesmärgiks, et täistööajaga (35 tundi nädalas) töötava õpetaja nädalas antavate kontakttundide soovituslikuks mahuks loetakse üldjuhul 21, aga mitte rohkem kui 24 arvestusliku pikkusega õppetundi (45 minutit). Kui õpetaja täistööaja raames annab nädalas vähem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi, ei tööta ta automaatselt osalise koormusega. Kui õpetaja täistööaja raames annab nädalas rohkem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi, ei tähenda see automaatselt ületunnitööd. Õpetaja poolt antava tegeliku kontakttundide mahu kokkuleppimisel tuleb võtta arvesse iga juhtumit eraldi, pidades silmas õpetaja kogemust, õpetatavat ainet ning klasside suurust.
Koolipidajad ja riik püüdlevad selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi. Kulude hulka ei arvestata investeeringuid ja amortisatsiooni.
Haridusleppe sõlmimise järel alustavad vastavad osapooled teiste haridustöötajate, sh kutseõppe õpetajate, tugispetsialistide ja alushariduse õpetajate karjäärimudeli arutelu läbirääkimisi. Hariduslepe sõlmitakse 3 aastaks. Lepe pikeneb automaatselt järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks, kui pooled ei ole teavitanud enne perioodi lõppu, et nad ei soovi selle pikenemist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kohtusid omavalitsused, õpetajate ja koolijuhtide esindajad, ametiühingud ja erakoolid kuuel korral. Läbirääkimiste tulemusena on sündimas hariduslepe aastateks 2026-2028. Hariduslepe on hea tahte kokkulepe.
Loading ...
