Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Ukraina sõjapõgenikele hariduse jätkamise võimaldamine Eestis võtmetähtsusega. „Venemaa peab Ukrainas sõda demokraatlike väärtuste ja seega ka meie vastu. Meie ülesanne on ukrainlasi toetada nende lapsi õpetades, kuni nad saavad kodumaale naasta. Kuna tänaseks on meie haridusasutustes kokku juba ligi 8500 last, toetame haridusasutuste pidajaid jätkuvalt, et nad saaksid pakkuda keeleõpet, tugiteenuseid, huvitegevusi, vajadusel toitlustust või transporti, palgata õpetajaid,“ ütles minister Lukas.
Täiendava toetuse arvestamisel võetakse aluseks Eesti hariduse infosüsteemi kantud Ukraina sõjapõgenikest laste ja õpilaste arv, kes on kantud Eesti hariduse infosüsteemi pärast 10. novembrit 2022. a. Alusharidusest kuni gümnaasiumiastme ja kutsehariduse tasemeni on pärast 10. novembrit lisandunud 223 last ja noort, samuti on lapsi lisandunud eralastehoidudesse.
Toetust antakse iga lasteaias või -hoius oleva lapse kohta 465 eurot ning üldhariduskoolis õppiva õpilase kohta 506 eurot kuus. Toetus kantakse kooli- või lasteaiapidajale. Eralastehoidude puhul eraldatakse raha kohalikule omavalitsusele, kuhu lastehoius käiv laps on rahvastikuregistris registreeritud.
Täiendav toetus makstakse välja tagasiulatuvalt kahes osas – esmalt jaanuari kuni märtsi eest ning seejärel arvestusega, mis hõlmab aprilli, maid ja juunit. Toetuse eraldamiseks koostatakse käskkirja alusel nimekiri toetuse saajatest koos summadega, arvestades igakuiselt laste arvu muutust.
Toetusraha võib kasutada:
- alus- ja üldhariduse õppekoha loomiseks (sh õpetajate ja abiõpetajate töötasustamiseks, õppevahendite ja tehnoloogiliste vahendite muretsemiseks, õppekäikude korraldamiseks);
- täiendava algtasemel eesti keele õppe võimaldamiseks;
- hariduse tugiteenuste (tõlgid, logopeedid, psühholoogid jne) korraldamiseks;
- hariduse abiteenuste (nt õpilastransport, toitlustus) korraldamiseks;
- huvitegevuse, huvihariduse või noorsootöö pakkumiseks.
Varasemalt Eestisse saabunud üldhariduskoolide laste õpet on juba toetatud ning rahastatakse Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses kehtestatud määrade alusel.
27. veebruari seisuga on Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kokku 8481 Ukrainast pärit last ja noort. Õppetaseme järgi jagunevad lapsed: alushariduses 2083 (24,6%), põhihariduses 5508 (64,9%), gümnaasiumis 405 (4,8%), kutsehariduses 485 (5,7%). Enim on lapsi Harjumaal (4627), Tartumaal (1001) ja Ida-Virumaal (693).
Pärast 10. novembrit 2022 on alusharidusse lisandunud 59 last, põhiharidusse 465 ja gümnaasiumisse 4 õppurit. Lisaks on lapsi juurde tulnud ka erahoidudesse. Novembrist alates on kõige rohkem lapsi ja noori registreeritud Tallinnasse, Kohtla-Järvele ja Tartusse.
Loading ...
