Eksperdid: kaitsetehnoloogia ettevõtete kasvu suurim risk on õigel ajal tegemata otsused

Artur Sanglepp (vasakul) ja Ramon Rask. Pilt: RASK

Juuni alguses toimus Võrus Darkstari korraldatud rahvusvaheline kaitsevaldkonna innovatsioonikiirendi BraveTech EU DefTech Forge, mille raames korraldatud töötoas rõhutasid RASKi partner ja vandeadvokaat Ramon Rask ning vandeadvokaat Artur Sanglepp, et kaitsetehnoloogia ettevõtte kõige kriitilisemad õiguslikud otsused tehakse sageli esimestel tegutsemiskuudel.

RASKi ekspertide sõnul ei tohiks kaitsetehnoloogia ettevõtted jätta intellektuaalse omandi kuuluvust, ekspordikontrolli ja toote klassifitseerimise küsimusi ning kohalduvat regulatiivset raamistikku varases faasis vajaliku tähelepanuta. Praktika näitab, et vastasel juhul võib see hiljem takistada investeeringu kaasamist, lubade saamist, olulise kliendilepingu sõlmimist või isegi tehnoloogia turule jõudmist.

„Kõige kallimad vead on sageli need, mida oleks varasemas faasis olnud kõige lihtsam vältida. Kui ettevõte ei tea, millises õiguslikus raamistikus ta tegutseb, kellele kuulub intellektuaalne omand või milliseid lube toote ekspordiks vajatakse, võivad sel olla ettevõtte tegevusele saatuslikud tagajärjed,” ütles RASKi partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Tehnoloogia kuuluvus peab olema selge algusest peale

Raski sõnul on kaitsetehnoloogia ettevõtete puhul tavapärane, et tehnoloogia arendamisega paralleelselt tuleb kohe alguses hinnata ka ekspordikontrolli, sanktsioonide, strateegiliste kaupade regulatsiooni ning lõppkasutaja ja lõppkasutuse kontrolli küsimusi. Sageli jääb aga varases faasis tegemata klassifitseerimisanalüüs, mille põhjal saab hinnata, kas toode kuulub kahesuguse kasutusega kaupade või sõjaliste kaupade nimekirja.

Sama kriitiline on intellektuaalse omandi kuuluvus, sest kui kood, disain, tehniline dokumentatsioon või muu oluline vara ei ole nõuetekohaselt ettevõttele üle antud, võib see tähendada, et ettevõte ei oma tegelikult tehnoloogiat, millele tema äri ja rahastusplaan tugineb. „Kaitsetehnoloogia ettevõttelt eeldab intellektuaalse omandi haldamine ning selle viimine üle piiri põhjaliku vastavuskontrolli rakendamist,” kinnitas RASKi vandeadvokaat Artur Sanglepp.

Tema sõnul on see eriti oluline just rahvusvaheliste tiimide ja Ukraina asutajate puhul. Kui prototüüp arendatakse ühes riigis või õiguskorras, võib selle aluseks olev intellektuaalne omand olla õiguslikult loodud ja paikneda just seal. Hilisem üleandmine näiteks Eesti valdusühingule võib olla käsitatav ekspordina ning vajada ekspordikontrolli nõuete täitmist. „Kui sihtturg, investorid ja äriline struktuur eeldavad tegutsemist näiteks Eestist või mujalt Euroopa Liidust, tuleks varajase faasi otsused ja dokumentatsioon intellektuaalse omandi paiknemise kohta kujundada sellest lähtuvalt,” lisas vandeadvokaat.

Ekspordivõimekus algab klassifitseerimisest

Ekspordikontrolli nõuete puhul tuleb RASKi ekspertide sõnul eristada kahesuguse kasutusega kaupu ja sõjalisi kaupu. Kahesuguse kasutusega ehk nii tsiviil- kui ka militaarotstarbeks kasutatavate kaupade liikumine Euroopa Liidu sees on üldjuhul vabam, kuid väljapoole eksportimisel tuleb hinnata litsentsivajadust, sihtriiki ja lõppkasutajat. Sõjaliste kaupade puhul on nõuded rangemad ning vaja võib olla nii ekspordiluba, sihtriigi impordiluba või muud samaväärset dokumenti kui ka dokumenteeritud lõppkasutajat.

„Ekspordikontrollis ei piisa sellest, et vaid üks osa tehingust on korrektselt vormistatud. Toode, eksportija, lõppkasutaja, ekspordiluba, sihtriigi nõutud load ja vajadusel ka transiit moodustavad kõik kokku ühtse terviku, millega on vaja tegeleda,” märkis Rask.

Ekspertide hinnangul peaks kasvufaasis kaitsetehnoloogia ettevõte looma varakult ka sisemise vastavuskontrolli kava. See peaks katma ekspordikontrolli ja klassifitseerimist, sanktsioonide kontrolli, tehingupartneri ja kliendi tundmise meetmeid, kontrollitava tehnoloogia käsitlemist, dokumentide säilitamist, intsidentidest teavitamist, töötajate koolitamist ning tarnijate ja alltöövõtjate tausta kontrollimist.