Eesti saab kosmoseseaduse
Avaldatud: 25 september, 2024Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusele kosmoseseaduse eelnõu, mis arendab Eesti ettevõtluskeskkonda ning annab erasektorile kindluse Eesti kosmosetaristusse investeerimiseks.
Minister Erkki Keldo sõnul on Eesti kosmoseseaduse loomine oluline samm igale kõrgtehnoloogiasse panustavale riigile: „Kosmoseseaduse kohustus riigile tuleb küll rahvusvahelisest õigusest, aga iga riik saab ise otsustada seaduse täpse fookuse. Eesti on valinud tehnoloogiaettevõtlust ja innovatsiooni toetava suuna.”
Eesti kosmoseseaduse eesmärk on soodustada majanduse, teaduse ja tehnoloogia jätkusuutlikku arengut ning tagada kosmosetegevuse ohutus ja keskkonnasäästlikkus.
Eesti kosmoseseadusega reguleeritakse: kosmosetegevuse aluseid, nõudeid kosmoseobjekti käitajale, kosmosetegevusloa menetlust, kosmoseobjekti registreerimist ja käitamist, riigi tagasinõudeõigust käitaja vastu, pädeva asutuse tegevuse aluseid ja kosmosetegevuse üle riikliku järelevalve tegemist.
Eestis seni arendatud ülikoolide ja tudengite kosmosemissioonid on hoogustanud tehnoloogiaettevõtluse kasvu. „Selleks, et eelnevatest projektidest väljakasvanud ettevõtted saaksid kosmosevaldkonnas kasvada ning investeeringuid kaasata, tuleb paika panna selged lubade ja kindlustusega seotud reeglid kõikidele osapooltele. Loodava seadusega saab Eesti tagada oma ettevõtete ja teadusasutuste jätkusuutliku käitumise kosmoses. Kui Eesti kosmoseobjekt põhjustab kahju, siis on võimalik nende tagajärgedega õiguslikult tegeleda,“ lisas Keldo.
Eestis on kaks tehnoloogiaettevõtet, kes plaanivad koostöös Euroopa Kosmoseagantuuriga (ESA) satelliitide viimist orbiidile. Ministri sõnul on see hea väljavaade Eesti majanduskasvule, sest Eesti ettevõtted loovad kõrgema lisandväärtusega tooteid ning teenuseid, mida ei ole võimalik teistel kiirelt kopeerida.
Seadus loob tingimused tehnoloogia ja ettevõtete kasvamiseks ja arendamiseks ning maandab kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske. See on oluline, kuna riikide kõrval on järjest enam arendamas kosmosetegevust ka ettevõtjad.
Kosmoseseadus kehtib praegu kaheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis, ülejäänud ELi riigid on oma kosmosevaldkonna õigusloomega algust tegemas. Eesti kosmoseseaduse loomise ajastus sobitub hästi praegu Euroopas käiva EL kosmosevaldkonda reguleerivate õigusaktide debatiga, millesse panustab ka Eesti.
ÜRO avakosmoselepingu järgi, mis käsitleb riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel, vastutavad kosmoseobjektide eest nende päritoluriigid. Leppe järgi peab riik hakkama kosmosevaldkonda reguleerima, kui erasektor kosmoses tegutsemist alustab. Avakosmoselepingust ja erasektori tegevusest on tekkinud vajadus kosmosetegevusi Eestis reguleerida ning nendega riiklikus seadusloomes arvestada.
Eestil on riigina oluline tagada kosmosevaldkonna jätkusuutlik areng ning vältida olukordade teket, mis võiksid tekitada kahju riigile või siin tegutsevatele ettevõtetele. Selge regulatsioon näitab rahvusvaheliselt Eesti vastutustundlikku käitumist ning soovi kosmosevaldkonnas koostööd teha.
Kosmoseseaduse eelnõuga saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3ba07e8-ccf2-4159-ab17-dd7ecb1d9577 ning anda tagasisidet kuni 23. oktoobrini 2024.
Eesti kosmoseseadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2026.