Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuna kogu Euroopas napib suurtükimürske, rajavad Leedu, Läti ja Eesti oma laskemoonavabrikud, et olla valmis Venemaa võimalikuks rünnakuks.

Leedus, Lätis ja Eestis – kolmes Balti riigis Euroopa Liidu äärealadel, millel kõigil on piir Venemaaga – on kaitse keskne murekoht, vahendab Deutsche Welle.

Seda enam, et Venemaa president Vladimir Putin alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist rünnakut Ukraina vastu. NATO statistika järgi ületasid kolme riigi kaitsekulutused 2023. aastal tunduvalt minimaalset 2 protsenti SKT-st ja see peaks käesoleval aastal tõusma.

Kuigi need kolm liikmesriiki on NATO-le pühendumises eeskujulikud liikmesriigid ja NATO sõdurid on paigutatud igasse riiki, tahavad nende väejuhatused ja valitsused rohkem ära teha, et valmistuda võimalikuks sissetungiks idast.

Mõte on turgutada kaitsetööstust, rajades Balti regiooni laskemoonavabrikud, keset Venemaa käimasolevast sõjast Ukrainas tingitud defitsiiti. Peale valitsuste endi investeerib projekti Euroopa Komisjon, nagu ka Saksa relvatootja Rheinmetall.

Laskemoona peetakse oluliseks muutujaks, mille abil saab mõõta, kui kaua kolm Balti riiki rünnakule vastu suudavad pidada. Sõda Ukrainas on vähendanud Kiievi suurte toetajate Balti riikide laskemoonavarusid. Suurenenud nõudlus laskemoona järele on toonud kaasa tarnepuuduse EL-is.

Eesti kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp ütles väljaandele Deutsche Welle, et juba enne Ukraina sõda oli laskemoona tähtsust rõhutatud.

„Teil võib olla uhke jõud ja palju relvi, aga kui teil pole neid millegagi kasutada, siis ühel hetkel pole relvadest enam kasu,” ütles ta.

Sirp lisas, et selleks, et olla „usutavalt valmis” oma riiki kaitsma, on laskemoona vaja mitte paariks päevaks, vaid palju kauemaks.

Leedu võimud teatasid 3. juunil, et nad on sõlminud saksa firmaga Rheinmetall 180 miljoni euro suuruse lepingu uue tehase ehitamiseks, mis hakkab tootma 155-millimeetriseid suurtükimürske.

Rheinmetall AG tegevjuht Armin Papperger ütles pressiteate vahendusel, et see tõestab, et Saksa ettevõte on üks riikliku ja rahvusvahelise julgeoleku tagamise alustalasid.

Rheinmetall tegutseb juba Leedus, kus tal on hoolduskeskus alates 2022. aastast koos kaitsefirmaga Krauss-Maffei Wegmann.

Uue laskemoonatehase asukoht peaks selguma lähinädalatel. Seal on 150 töökohta ja see toodab kümneid tuhandeid suurtükimürske aastas.

Leedu majandus- ja innovatsiooniminister Erika Kuročkina ütles väljaandele Deutsche Welle, et 155-millimeetrise lahingumoona järele on suur vajadus, kuna varud on otsas. Ta ütles, et tehas rahuldab Leedu vajadusi ja ka eksporti, et toetada näiteks Ukrainat.

Kuročkina avaldas lootust, et asjaolu, et Rheinmetall nii ulatuslikult Leedus investeerib, saadab teistele signaali, et Balti riigid on turvalised.

“Selliste investeeringute tegemine on väga oluline, sest meil ei ole oma suuri rajatisi nagu Saksamaal või Prantsusmaal traditsioonilise kaitsetööstuse jaoks, kuid meil on tugev nišikompetents,” ütles ta.

Kuid ta rõhutas, et koostööd tegevate ja oma ühist võimekust tugevdavate Balti riikide vahel ei toimu võidujooksu.

„See, et kõik kolm Balti riiki investeerivad laskemoonatehastesse, on osa Balti riikide julgeoleku- ja heidutusstrateegiast,” ütles ta.

Sirp ütles, et Eesti plaanib rajada kaitsetööstusparki, kuhu ettevõtted saaksid rajada tootmistehaseid. Riik annab ettevõtetele taristu laskemoona ja muu sõjalise kauba tootmise alustamiseks.

„Meie hinnangul võivad asjad 2026. aasta lõpuks olla nii kaugel, et baastaristu on valmis ja mõne ettevõtte esmane tootmisüksus on töökorras, kui kõik läheb hästi,” ütles ta Deutsche Welle’le.

Ta ütles, et eesmärgiks on Eesti kaitseväe vajaduste rahuldamine ja majandusliku otstarbekuse tagamiseks ka ekspordivõimekus, lisades, et Ukrainast saadud õppetunnid on näidanud, et armeed vajavad sõjas edu saavutamiseks palju laskemoona.

Ta ütles, et Eesti peab kulutama erinevatele laskemoonaliikidele minimaalselt 1,5 miljardit eurot, lisades, et kodumaine tootmine oleks majandusele kasulik.

„Kui rääkida laskemoonale kulutamisest, siis täna liigub kogu see raha Eestist välja, täna pole meil üldse tootmist, toodetakse ainult osa komponente,” ütles ta. „Kohalik tootmine elavdab majandust ja loob töökohti, ka Leedu ja Läti näevad selgelt võimalust oma tootmisvõimekust tõsta.”

Ta märkis, et praegu suudab Euroopa toota 1 miljon suurtükimürsku aastas, ja ütles, et Ukraina abistamiseks tuleb jätkata kasvu. „Järgmise 10–15 aasta jooksul läheb vaja palju laskemoona.”

Lätis asutas 2023. aasta lõpus riigifirma nimega State Defense Corporation, mille missiooniks on investeeringute terviklik juhtimine ja tootmisega seotud protsesside koordineerimine, teatab Läti kaitseministeerium.

Euroopa Komisjon määras ettevõttele 41 miljoni euro suuruse toetuse, et rajada koostöös teiste Euroopa ettevõtetega suurtükiväe laskemoona moodulpulberlaengute tootmisüksus.

Läti kaitseminister Andris Sprūds ütles Läti telekanalile, et eeldab, et laskemoonatehas hakkab tööle selle aasta lõpuks. Ta ütles, et selle peamine eesmärk on toota Läti enda vajaduste jaoks laskemoona.

Viimased uudised