Avalik raport: tuumajaamaga seonduv peab tuginema suures ulatuses julgeolekuriskide maandamisele
Avaldatud: 19 juuni, 2023
Olkiluoto tuumajaam. Foto: Hannu Huovila/ TVO Siseministeeriumi eestvedamisel kutsuti selle aasta alguses kokku tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku alltöörühm, mille ülesanne oli koostada analüüs ning anda riiklikusse tuumaenergia lõpparuandesse eksperthinnang tuumajulgeoleku ja hädaolukorraks valmisoleku kohta. Uuring tugineb suuresti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse eeltööle.
Valminud analüüsi kohaselt on tuumajaama rajamine tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku vaatest Eestisse võimalik, kuid see eeldab vajaliku valmiduse saavutamiseks olulisel määral täiendavate tingimuste täitmist ja pikaajalist planeerimist.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on valminud analüüs hästi kaardistanud tegevusalad ning sellega seotud nõuded ja kohustused, et tulevikus saaks Eestis teha tuumajaama osas kaalutletud otsuseid. „Tuumajaama puhul räägime projektist, kus n-ö valikukohti ei ole – julgeoleku ja elanikkonna turvalisuse vaatest pole võimalik ühtegi järeleandmist teha ja kõik tingimused peavad olema mööndusteta täidetud,” ütles siseminister.
Tuumajulgeoleku peamine eesmärk on vältida volitamata isikute juurdepääsu tuumamaterjalile või tuumarajatistele. Hädaolukorraks valmisoleku põhieesmärk on aga minimeerida igasuguse õnnetusjuhtumi võimalikke tagajärgi. „See eeldab möödapääsmatuid suuremahulisi investeeringuid ja kaasnevaid püsikulusid, sealhulgas IKT-lahendusi ja kaasuvate ametkondade lisavajaduste täitmist, mis omakorda tähendab esmahinnangul riigile praeguses pingelises majandusolukorras suurt väljakutset. Aasta lõpus valmivas lõppraportis saame aga näha juba täpsemaid tasuvusarvutusi ja investeeringuteks vajalikke summasid,” sõnas Läänemets.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler ja alltöörühma juht Viola Murd selgitas, et rahvusvaheline aatomienergia agentuur on praktiliselt kõik ette ära reglementeerinud, meie asi on neid reegleid järgida. „Mis puutub julgeolekuriskide maandamisse ja õnnetuste ennetamisse, siis ettenähtud ülesannetega siseministeeriumi asutused täna toime ei tuleks. Eelkõige puudutab see inimjõudu- ja kompetentsi, mida agentuur meile anda ei saa – need peame ise looma ja see võtab aega,” märkis Murd.
„Tuumajaama ehitus eeldab kogu programmi vältel tipp-spetsialistide, ekspertide aga ka laiemalt personali välja arendamisega, sealhulgas tuleb tagada julgeolekut läbi taustakontrollide, mille hulk suureneb märkimisväärselt programmi edenedes,“ lisas asekantsler. Samuti on vaja luua sõltumatu riiklik asutus, millel on piisav pädevus hinnata litsentsitaotlusi ja teha otsuseid ka ohutuse, kaitsemeetmete ja turvalisuse küsimustes.
Alltöörühma analüüs on osa mitmest analüüsiseeriast ning jätkuanalüüside sisu ja detailid selguvad edasiste otsuste või info põhjal. Seisukoht tuumajaama võimaliku rajamise osas peaks riigi otsusel selguma 2024. aastal.
Avaliku kokkuvõtte ja selle lühiülevaatega saab tutvuda Siseministeeriumi kodulehel https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm.
Julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik kogu analüüsi avalikustada.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
