Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Mulle teeb kohutavalt nalja, kuidas on lahti läinud laiamõõduline propagandasõda. Joonistuvad välja mõned ühised jooned – näiteks on paljud arvamusliidrid võrrelnud Varrot „saatanaga.” Kasutatakse ka teisi sõnu – näiteks Peltsebul See tähendab ka saatanat.

Tahaks öelda, et lõpetage naljad, aga asi on muidugi naljast kaugel. Postimees lõpetas lausa Vooglaiu & Lobjaka saate edastamise. Asi on naljast kaugel.

Mis siis juhtus? Minu arusaamist mööda arutlesid Varro ja Markus oma saates selle üle, millises riigis oleks hea elada, ning leidsid, et hetkelises Eestis hea elada ei ole. Samuti väljendasid nad arvamust, et pole erilist väärtust sellises sini-must-valges, mille all inimõigusi rikutakse.

Küsida nüüd selle peale, kas Varro on ohuks Eesti Vabariigile, on ju lausa pööraselt naljakas. Ok, võib vaielda selle üle, kas sini-must-valget kui paljude jaoks PÜHA ASJA tohib üldse kuidagi, mingigi nurga alt, kahtluse alla seada. Isegi jäin selle peale mõtlema. Mu isale oli see lipp püha, sest ta võitles selle lipu all ja selle riigi eest, olles valmis andma selle eest ka oma elu. Ja ma mäletan, kuidas lapsena isa kirjutuslaua sahtlist eestiaegse pildikese koos väikese sini-must-valge lipukesega avastasin – nii sain teada, et see ongi päris Eesti lipp, mitte punane, nagu ma olin arvanud. Pärast Eesti iseseisvumist seisis sini-must-valge lipp uhkelt isa voodi kõrval laual. Isa tõusis alati püsti, kui telekas või raadios Eesti hümni mängiti. Nii et tema jaoks poleks kindlasti ükskõik, mis värvi lipp Pika Hermanni tornis lehvib.

Nii. Aga samas tean ma ka seda, et talle poleks ka ükskõik, kas ta peaks praegu igal poeskäigul maski kandma. Isa süda oli haige ning vähimgi pingutus pani teda õhku ahmima. Maski kandmine oleks talle talumatult raske. Õnneks vaatab ta kogu seda koroonahullust pilvepiirilt. Ja tunneb meile kaasa. Teda ajaks naerma see, kui jonnakalt me kehtestame ning täidame mõttetuid reegleid. Et me otsime kaitset mingist väikesest lapikesest, keelates endale värsket õhku.

Et siis jah. Sini-must-valge võiks minu arvates Pika Hermanni tornis edasi lehvida, aga et see saaks seal – uhkelt – edasi lehvida, peame me lõpetama teistele inimestele sarvede pähe kasvatamise, aga ka nende „jätisteks” kutsumise, ning nende riigist välja kupatamise, kes siin millegagi rahul ei ole (a’la „mine siis Venemaale, kui Venemaa armas”). Oma riigi kritiseerimine peab olema lubatud, sest patriotism ei tähenda võimu ees köögutamist – seda rääkis alati ka mu isa.

PATRIOTISM EI TÄHENDA VÕIMU EES KÖÖGUTAMIST. Patriotism tähendab seda, et sa armastad OMA MAAD ja OMA RAHVAST. Mitte selle riigi valitsust, kes seal hetkel istub. Sest see valitsus, kes seal hetkel istub, ei ole igavene nagu sini-must-valge, vaid kolib sealt ühel hetkel välja, isegi kui ei taha. Erinevalt sini-must-valgest on valitsused ajalikud ning kaduvad.

Ehk siis – ärge asetage valitsust ühele pulgale riigi, maa ja rahvaga. Valitsuse kritiseerimine on iga patriootlikult meelestatud inimese kohus, sest kriitikavaba suhtumine oligi see, mis meid 1940. aastal iseseisvuse kaotamiseni viis – kuna Eesti mehed kuulasid valitsuse käsku ega osutanud mitte mingisugust vastupanu.

Nii et hoiame ja armastame oma sini-must-valget nagu eestiaegsed mehed teda hoidsid, oma südames, aga valitsust luubi all ning ärme lase tal kunagi arvata, et ta on sama tähtis kui sini-must valge.

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised