Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikontroll on teinud auditi tasuta maakondliku ühistranspordi osas, kuid tulemustest on näha, et päris kõike ei ole arvestatud ja esikohal on rahaline külg, kirjutab Uute Uudiste toimetaja Jüri Kukk arvamusloos.

Ehkki nõudlus maakondliku ühistranspordi järele on kasvanud, pole ühistranspordi kasutajate hulk jõudnud eesmärgiks seatud veerandini töölkäijatest – üle poole tööl käivatest inimestest sõidab jätkuvalt tööle autoga ja pole märke, et seniseid autosõitjaid oleks suudetud panna eelistama ühistransporti, järeldas riigikontroll oma auditiaruandes.

„Paraku ei ole uusi kasutajaid suudetud olulisel määral ühistranspordiga sõitma meelitada, vaatamata sellele, et riik on suunanud viimastel aastatel maakondliku bussitranspordi kulude katteks üha rohkem raha ning võimaldanud enamikus maakondades elanikel bussiga tasuta sõita,“ rääkis riigikontrolör Janar Holm.

Üheks põhjuseks, miks tasuta ühistransport pole inimesi autodest bussidesse ümber tõstnud, võib olla see, et ajagraafikud arvestavad peamiselt 8-17 tööajaga, aga maakondlikud töökohad on sageli vahetustekesksed ning töö alguse ja lõpu ajad ei pruugi bussiaegadega kokku minna. Nii käiaksegi tööl jätkuvalt autodega.
Teiseks on paljud suurema töötajaskonnaga ettevõtted korraldanud ise transpordi, seda eriti koroona ajal, et vältida töötajate sõitu ühistranspordis. Kolmandaks aga on tööinimeste arv maal nagunii väike – hommikuses bussis võib olla 3-5 tööle tõttajat, aga kui liin reisijate vähesuse tõttu ära võtta, kaovad needki.
Tasuta ühistranspordil on paraku eelisedki – väikese sissetulekuga maainimestel on võimalik ringi sõita, seda nii poodi, arsti juurde, sõbrale külla kui ka paljudel muudel põhjustel. See, et pileti eest ei pea maksma, on neile väga tähtis. Kuna aga maaelanikkond on väike ja sõitjaid vähe, tundub riigikontrollile ehk, et liinide doteerimine on mõttetu – aga neile vähestelegi inimestele on see ülioluline. Võib julgelt öelda, et valitsus, kes kaotab maakondliku tasuta ühistranspordi, kaotab ka maainimeste toetuse.

„Olukorras, kus kulud 0-eurose piletihinnaga jätkamiseks tõusevad igal aastal oluliselt, on asjakohane küsida, kas Eesti suudab sellist süsteemi üleval pidada,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Võimalik, et raha tuleks suunata hoopis liinivõrgu sobivamaks muutmiseks ning tagada 0-eurose piletihinnaga sõit ainult neile, kellele see on toimetulekuks hädavajalik“.

Raha lugedes maksab siiski arvestada, et meie kliimavöötmes on maaelule pealemaksmine paratamatu. Sageli hoiab isegi bussiliin paarikümne reisijaga päevas selles maakolkas elu sees. See, kas neilt see võimalus ära võtta ja inimesed linna nihutada, on juba poliitiline otsus. Me peaks siiski juba piisavalt jõukas riik olema, et mitte maaelu arvelt kokku hoidma hakata, sest veelkord – küsimus on selles, kas me tahame seda hoida või mitte.
Praegu on kõige targem otsida lahendust liinivõrgu tegelike vajaduste selgekstegemisele ning sellest lähtuvalt sättida bussiliinid ja -ajad nii, et sellest kõige rohkem kasu tõuseks. Tasuta sõit maaliinidel aga on tänastele vähejõukamatele maainimestele ülioluline, sest paljudel ei pruugi sõiduvajadusel rahakotis piisavalt eurosid leiduda.
Jüri Kukk, Uute Uudiste toimetaja

Viimased uudised