Riigikontroll: praegune maakondliku bussiliikluse korraldus ja tasuta sõidu võimalus ei ole aidanud kaasa ühistranspordi eelistamisele
Avaldatud: 10 märts, 2021
Ehkki nõudlus maakondliku ühistranspordi järele on kasvanud, pole ühistranspordi kasutajate hulk jõudnud eesmärgiks seatud veerandini töölkäijatest. Üle poole tööl käivatest inimestest sõidab jätkuvalt tööle autoga ja pole märke, et seniseid autosõitjaid oleks suudetud panna eelistama ühistransporti, järeldas Riigikontroll oma auditiaruandes. Lisaks nentis Riigikontroll, et elanike liikumisvajaduse väljaselgitamiseks on vaja paremaid uuringuandmeid ja ühistranspordikeskuste rahastamine üle Eesti on ebaühtlane.
0-eurose piletihinna võimaldamise üks eesmärk maakondlikel bussiliinidel oli soov suurendada ühistranspordi kasutajate hulka. „Positiivse poole pealt võime välja tuua, et ühistranspordi kasutajate osakaalu vähenemine paariks aastaks peatus,“ mainis riigikontrolör Janar Holm. „Paraku ei ole uusi kasutajaid suudetud olulisel määral ühistranspordiga sõitma meelitada, vaatamata sellele, et riik on suunanud viimastel aastatel maakondliku bussitranspordi kulude katteks üha rohkem raha ning võimaldanud enamikus maakondades elanikel bussiga tasuta sõita.“
Maakondlikel bussiliinidel suurenes sõidukordade arv 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 15% ringis, kasv on tingitud Transpordiameti hinnangul seniste reisijate tihedamast ühistranspordiga sõitmisest, jätkuvast valglinnastumisest ja varem kajastamata reisijate lisandumisest statistikasse ning kommertsliinide sulgemisest. Statistikaameti andmetel kasutas 2019. aastal töölkäimiseks ühistransporti 20,6% inimestest, mis on võrreldes 2014. aastaga 2 protsenti vähem. Võrreldes autosõiduga ei ole ühistranspordi kasutamine elanikele piisavalt atraktiivne ning ühistranspordiga punktist A punkti B liikumine võib osutuda ebamugavaks ja aeganõudvaks.
Riigikontrolör Janar Holm osutas riigi kulude kiirele kasvule ühistranspordi rahastamisel. „Suhteliselt lühikese aja jooksul võib eeldatavasti näha maakondliku ühistranspordi kulude kolmekordistumist,“ ütles Holm. Enne elanikele tasuta ühistranspordi kehtestamist 2017. aastal toetati riigieelarvest maakondlikku bussitransporti 21,9 miljoni euroga, 2019. aastal aga 43,1 miljoniga. Transpordiameti prognoosid näitavad, et 2024. aastal läheb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 64,6 miljonit eurot. „Olukorras, kus kulud 0-eurose piletihinnaga jätkamiseks tõusevad igal aastal oluliselt, on asjakohane küsida, kas Eesti suudab sellist süsteemi üleval pidada,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Võimalik, et raha tuleks suunata hoopis liinivõrgu sobivamaks muutmiseks ning tagada 0-eurose piletihinnaga sõit ainult neile, kellele see on toimetulekuks hädavajalik“.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et bussiliinivõrk ei pruugi vastata kõigi elanike vajadustele, sest tegelikku liikumisvajadust on vähe uuritud. „Maakondlike bussiliinide võrk on kujunenud seni peamiselt ühistranspordi praeguste kasutajate vajadusi silmas pidades,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Harjumuste muutmine on keerukas, kuid kui sooviksime sõitjate arvu suurendada ja autokasutajaid rohkem bussidesse viia, peaksime teadma paremini autokasutajate eelistusi ja tuvastama, mis oleks see, mis paneks neid oma harjumusi muutma.“
Eesti on suures osas hõredalt asustatud ning see muudab ühistranspordi majanduslikult otstarbeka planeerimise keerukaks ja kalliks. Enamasti on ühistransport korraldatud hajaasustuse tingimustes regulaarsete bussiliinidega. See tähendab pikki aeglasi liine ja pooltühjalt sõitvaid busse. Praegu pakutakse alternatiivseid sõiduvõimalusi vähe. Transpordiameti andmed näitasid, et osa regulaarseid bussiliine, kus on nõudepõhiseid peatusi, on väga kallid. Transpordiameti andmeid kasutades arvutas Riigikontroll välja, et 2019. aastal oli ühe maakondliku bussiliini ühe reisija keskmine kulu ühe sõidu kohta 6,31 eurot. Samas leidus ka bussiliine, kus see kulu oli üle 100 euro, mis kaetakse riigieelarvest. Riik ei ole suunanud ühistranspordi korraldajaid otsima regulaarsetele liinivedudele alternatiive, mis koostöös tänapäevaste infotehnoloogiliste võimalustega aitaks korraldada ühistransporti paindlikumalt ja säästlikumalt. Alternatiiviks saab näiteks olla reisijatevedu nõudlusest lähtudes ehk ettetellimisel väikebussi või autoga.
Riigikontroll leidis, et bussitranspordi korralduse põhimõtted on üle Eesti üsna erinevad. Korraldavate asutuste vastutus ja ülesanded pole ühetaoliselt välja kujunenud ning see tekitab põhjendamatuid erisusi rahastamisel ja riigi kulutuste kasvu.
Ühistranspordiseadus ei anna võimalust jaotada liine selgelt maakondlikeks ja kohalikeks liinideks ning ei ole üheselt selge, millist liini peab korraldama ja rahastama riik piirkondliku ühistranspordikeskuse kaudu ning millist omavalitsus. See on kaasa toonud olukorra, kus liinide jagunemine otsustatakse juhtumipõhiselt ning kohalikke omavalitsusi koheldakse erinevalt. Seega on mõnedel omavalitsustel olnud võimalus oma elanike liikumist korraldada suures osas maakondliku transpordiga, samas kui teised on pidanud ise transpordi korraldama ja selle eest tasuma. „Küsimus ei ole ainult rahas, vaid omavalitsuste võrdses kohtlemises ning selles, et kui ei ole selge, kes peab korraldama bussiliinivedu ja tasuma selle kulud, võivad olulised bussiliinid jääda vaidluste tõttu üldse avamata või mõistlikud muudatused liinivõrgu optimeerimisel tegemata,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Audit näitas, et seni ei ole selgelt kokku lepitud ühistranspordikeskuste rahastamise põhimõtteid ega ülesandeid, milleks riigieelarvest keskustele raha antakse ning kuidas raha säästlikult kasutada. Seetõttu on ühistranspordikeskuste praktika toetuste kasutamisel ja kulud erinevad ning mõnede maakondade bussitranspordi korraldamise eest maksab riik rohkem kui teiste maakondade bussitranspordi eest. Riigi toetuse määr ühistranspordikeskuste kulude, sh avaliku liiniveo teenindamise lepingute katteks oli 2019. aastal alates 0,83 eurost liinikilomeetri kohta Põhja-Eestis kuni 1,31 euroni liinikilomeetri kohta Pärnumaal. Samuti varieerusid 2019. aastal omavalitsuste toetused ühistranspordikeskustele, ulatudes 0 eurost Tartumaal 630 000 euroni Põhja-Eestis.
Riigikontroll soovitas majandus- ja taristuministril kohustada Transpordiametit, ühistranspordikeskusi ning omavalitsusi kaaluma hajaasustusega piirkondades regulaarsete bussiliinide asemel alternatiivsete liikumisvõimaluste pakkumist. Transpordiametil ja ühistranspordikeskustel soovitas Riigikontroll muuta ühistranspordi liinivõrku elanike tegelikust liikumisvajadusest lähtudes ning hinnata olemasolevate liinide puhul ja uute liinide avamisel nende majanduslikku otstarbekust, arvestades ka alternatiivseid liikumisvõimalusi. Samuti soovitas Riigikontroll Transpordiameti peadirektoril töötada välja maakondliku ühistranspordi korraldamiseks ühistranspordikeskuste rahastamise ja raha otstarbeka kasutamise selged reeglid, korrastada või luua uued ühistranspordi andmeid koondavad infosüsteemid ning rakendada ühtne üleriigiline piletikorraldus.
Taustaks:
Riigikontroll analüüsis, kas perioodil 2017–2019 on maakondliku bussitranspordi kavandamisel, korraldamisel ja rahastamisel arvestatud majanduslikku otstarbekust ehk kulutuste sihipärasust ja säästlikkust ning kas maakondlik bussitranspordi liinivõrk on planeeritud elanike liikumisvajaduste põhjal.
Üleriigilise maakondliku ja kommertsbussitranspordi koordineeriv roll on Transpordiametil, kes on maakondade ühistranspordi korraldamise ülesanded volitanud üheksale ühistranspordikeskusele ning Saaremaa ja Hiiumaa vallavalitsusele. 2019. aastal korraldati vedu kokku 1502 maakondlikul bussiliinil. 2019. aastal oli 72 omavalitsusel kohalikud bussiliinid, kokku oli 654 valla-/linnaliini.
Tasuta sõidu õigus kehtib avaliku teenindamise lepingu alusel Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Põlva-, Võru-, Viljandi-, Ida-Viru-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa maakondlikel bussiliinidel. Läänemaal on sõit mõnedes piirkondades tasuta.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=14780&AuditId=2521
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
