Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Neljapäeval ametlikult algav suvi tähendab ühtlasi ka seda, et värske toidukraami hooaeg on täie hooga käima läinud. Tasub aga meeles pidada, et see, mis suvisest maitseelamusest üle jääb, on väärtuslik ressurss biogaasi tootmiseks ning nii arbuusikoored kui ka maasikasabad peavad selleks leidma tee biojäätmete konteinerisse. Õnneks näitab statistika, et üle Eesti liigub olukord paremuse poole.

„Biojäätmete liigiti kogujad on olnud üle Eesti järjest tublimad: EKT Ecobio gaasitehasesse tuleb järjest rohkem kodumajapidamiste köögijäätmeid ning tehas toodab järjest suuremaid koguseid biogaasi. Kodumajapidamistest biogaasi tootmine on kõige parem ringmajanduse näide: jäätmed, millest saab kütus bussidele ning kääritusjäägist uuesti väetis põldudele,” selgitas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.

Keskmiselt on Eesti Keskkonnateenuste andmete järgi olmejäätmetest biojäätmete osakaal üle Eesti tänaseks juba 12,3%. „Harjumaal ja Tartumaal on biojäätmete osakaal olmejäätmetest üle keskmise – 14-15%, mujal Eestis aga vähem. Biojäätmete osakaal võiks olla muidugi veel suurem vähemalt 20% segaolmejäätmete kogusest, sest uuringute järgi on biojäätmeid olmejäätmetes tegelikult lausa kolmandik. Oluline on siinjuures, et biojäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse – vastasel juhul satuvad need ladestusse või põletusse,” lisas Tammaru.

Suvisel perioodil tekib koduses alati rohkem biojäätmeid: arbuusi ja maasikaga algav hooaeg jätkub muude marjade ja puuviljadega. Köögiviljade koored või riknenud osad sisaldavad palju vett ega tohiks mingil juhul sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteineris hakkavad biojäätmed käärima, eritavad vedelikku ning jõuaksid sealt kas ladestusse, kus eritavad käärides kasvuhoonegaase või põletusse, kus segavad põletusprotsessi. Kõige mõistlikum on panna biojäätmed biokonteinerisse, et neist saaks biogaas või mõningal juhul ka kompost. Biogaasitehases püütakse käärimisel tekkiv gaas kinni, seda ei paisata õhku, vaid muudetakse transpordikütuseks.

Kuidas valmib biogaas Ecobio tehases?

EKT Ecobio gaasitehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida kasutatakse Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Kuidas saab arbuusikoortest biogaas: https://www.youtube.com/watch?v=XT4kCmU5gto.

Vaata videot tehase tööprotsessist: ecobio.ee.

Viimased uudised