Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Jõevähk. Foto: Aimar Rakko

Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25  jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 1. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.

Keskkonnaameti vee-elustiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla ütles, et selle aasta suurimaks muutuseks on jõevähi populatsiooni püsimiseks seatud saagi ülempiir, iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. „Tegelikult on Eesti Maaülikooli teadlased ka eelnevalt viidanud asjaolule, et seniajani lubatud 75 vähki ühe inimese välja püütavaks koguseks on liiga palju. Vähkide populatsiooni peab kaitsma. 25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata – kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem ka maitseelamuse. Liiga väikeseid vähke ei tohi püüda nagunii, loodetavasti aitab püütavate vähkide hulga vähendamine sellest hoiduda,” selgitas Kesküla.

Põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada on neil, kes soovivad vähki püüda nendel veekogudel või maakondades, kus lubade arv on piiratud. Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa olulisematele veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Piirarvuga veekogule või Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud. Keskküla lisas, et veekogule kalastuskaardi ostmine ei garanteeri veel saaki. „Jõevähke ei ole kõigis veekogudes ühtlaselt ja mõni veesilm võib põuasel suvel sootuks kuivale jääda. Enne püügiõiguse soetamist peaks püüdja veenduma, kas veekogus ka tegelikult soovitud ajal on võimalik püüda.”

Enamus kalastuskaartidest jaotataksegi kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada vaid üksikud kalastuskaardid igas maakonnas. Kalastuskaartide piirarv eri veekogudele on paika pandud keskkonnaministri määruse „ Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal” peatükis.

Kõige mugavam ja kindlam ongi soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart”, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd, ning siis sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi.

Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 1. juuli hommikul kell 9–10. Teistes Keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressile info@keskkonnaamet.ee.

15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või vähimõrda. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga. Jõevähi populatsiooni püsimiseks on seatud ka saagi ülempiir: iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki.

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini, kuid mitte kõigis veekogudes. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt.

Viimased uudised