Sõja ülevaade: 1730. päev – rasked lahingud Donetski oblastis (AI poolt kokku pandud info)
Avaldatud: 19 november, 2026Ukraina sõja ülevaade – 19. november 2026
Olulisemad sündmused viimase 24 tunni jooksul
Viimase ööpäeva jooksul on lahingutegevus püsinud väga intensiivne. Venemaa jätkab tugevat survet Donetski oblastis, samal ajal kui Ukraina ründab järjest aktiivsemalt Venemaa sõjalist ja naftatööstuse taristut.
1. Rinne: kõige raskemad lahingud Donetski oblastis
Ukraina kindralstaabi andmetel toimus viimase ööpäeva jooksul 211 lahingukokkupõrget.
Kõige pingelisemad piirkonnad olid:
- Pokrovski suund: Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina kaitseliinide vastu.
- Kostjantõnivka suund: üks aktiivsemaid lahingupiirkondi, kus Vene väed püüavad edasi tungida.
- Slovjanski suund: Venemaa jätkab survet Ukraina kaitsepositsioonidele.
- Lõuna-Slobozhanski suund: Ukraina tõrjus mitu Vene rünnakut.
President Zelenski sõnul on Ukraina positsioonid rindel tugevad ning Vene vägede katsed vallutada Dobropilja ja Kostjantõnivka ei ole seni soovitud tulemust andnud.
2. Venemaa jätkas õhu- ja droonirünnakuid
Venemaa õhurünnakud Ukraina vastu on jätkuvalt väga intensiivsed.
- novembri öösel kasutas Venemaa:
- 141 kaugmaa drooni.
- Nende hulgas 73 reaktiivmootoriga drooni.
Odessas tabas Venemaa droonirünnak elamupiirkonda. Eriti murettekitav oli teine rünnak, mis tabas piirkonda ajal, mil päästetöötajad tegelesid esimese rünnaku tagajärgedega.
3. Ukraina ründas Venemaa naftatööstust
Ukraina jätkab sügavaid rünnakuid Venemaa territooriumil.
17.–18. novembril ründasid Ukraina relvajõud kahte Krasnodari krai naftatöötlemistehast:
- Iljski naftatöötlemistehas.
- Afipski naftatöötlemistehas.
Ukraina teatel said kahjustada naftamahutid ja töötlemisseadmed.
Need tehased on Venemaa jaoks olulised, sest nende toodangut kasutatakse ka rindel paiknevate vägede varustamiseks.
4. Ukraina rünnak Kertši sillale
Üks strateegiliselt olulisemaid arenguid on Ukraina rünnak Kertši sillale.
Ukraina on korraldanud silla vastu ulatusliku operatsiooni, kasutades pikema tegevusraadiusega rakette ja droone.
Sild on Venemaale äärmiselt oluline ühenduslüli okupeeritud Krimmi ja Venemaa vahel.
Ukraina eesmärk on muuta Vene vägede varustamine Krimmis ja Lõuna-Ukrainas keerulisemaks.
5. Suurbritannia suurendab Ukraina toetamist
19. novembril avalikustatud uudise kohaselt kavatseb Suurbritannia anda Ukrainale üle 1000 pikamaa drooni.
Nende eesmärk on võimaldada Ukrainal rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil.
See on oluline samm Ukraina pikamaa-ründevõimekuse suurendamisel.
6. Venemaa kaotused
Ukraina kindralstaabi 19. novembri hommikuse hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga:
|
Kaotused |
Arv |
|---|---|
|
Sõjaväelased (hukkunud ja haavatud) |
1970 |
|
Tankid |
2 |
|
Soomukid |
13 |
|
Suurtükisüsteemid |
7 |
|
Drooniüksused / mehitamata lennuvahendid |
515 |
|
Sõidukid |
341 |
Need on Ukraina poole avaldatud hinnangud, mida pole võimalik sõltumatult tervikuna kontrollida.
7. Minu hinnang sõja üldisele olukorrale
Viimase ööpäeva arengutest tõuseb esile kolm olulist suundumust.
1. Venemaa ei ole suutnud saavutada otsustavat läbimurret.
Rünnakute intensiivsus on suur, kuid Ukraina kaitse peab endiselt vastu.
2. Ukraina suurendab survet Venemaa tagalale.
Naftatöötlemistehaste ja Kertši silla ründamine näitab, et Ukraina püüab kahjustada Venemaa logistikat ja sõjatööstuse toimimist.
3. Euroopa sõjaline toetus Ukrainale jätkub.
Suurbritannia otsus anda Ukrainale üle 1000 pikamaa drooni on selles kontekstis oluline.
Mida see tähendab Eesti julgeoleku seisukohalt?
Praeguste arengute põhjal ei saa rääkida otsesest märgist, et Venemaa valmistuks lähiajal ründama Eestit või teisi Balti riike.
Samas tuleb arvestada, et Venemaa sõjaline võimekus ja agressiivsus jäävad Euroopa julgeoleku jaoks pikaajaliseks probleemiks.
Minu üldhinnang: Ukraina olukord on raske, kuid Venemaa ei ole viimase ööpäeva jooksul saavutanud otsustavat sõjalist edu. Ukraina suudab jätkuvalt korraldada ka strateegiliselt olulisi rünnakuid Venemaa tagalasse.









