Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Isamaa fraktsioon esitas 2027. aasta riigieelarve seadusele kaheksa muudatusettepanekut muuhulgas inflatsiooni ja talvise energiakandjate hinnašoki vähendamiseks. Ainsa täiendava kuluna soovib Isamaa suurendada haridustöötajate palgafondi, et õpetajate töötasu kasvaks samas tempos keskmise palgaga.

„Nagu me oleme öelnud, tuleb pärast märtsikuiseid Riigikogu valimisi teha viivitamata negatiivne eelarve riigi kulutuste kontrolli alla saamiseks. Sellele vaatamata, kuna sotsiaaldemokraatide toel võetakse 2027. aasta riigieelarve ikkagi parlamendis vastu, esitas Isamaa sinna omapoolsed ettepanekud, mis on suunatud nii eelarvedefitsiidi vähendamiseks kui ka ees ootavate hinnatõusude pidurdamiseks,” ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Isamaa on algatanud Riigikogus eelnõud vähendamaks ajutiselt nii diisliaktsiisi kui ka maagaasi käibemaksumäära. Samuti näevad täna esitatud muudatused ette toiduainete käibemaksu 13%-le vähendamise mõju. Nende katteallikatena on muudatusettepanekutes ette nähtud valitsuse reservid, aga seda suuresti formaalselt.

„Tegelikkuses tuleb arvestatav osa inflatsiooni vähendamisega kaasnevast rahast ringiga riigieelarvesse tagasi, sest need vahendid, mis inimestele kätte jäävad, kulutatakse teistele toodetele või teenustele,” sõnas Reinsalu.

Sarnasel põhjusel ei saa ka automaksu ja registreerimistasu tühistamisel arvestada eelarves kirjas oleva 165 miljoni euro suuruse summaga vaid hinnata tuleb ka turu elavnemisest tulenevat täiendavat maksulaekumist – ka selle muudatusettepaneku Isamaa eelarve-eelnõule esitas.

Ainsa riigi kulusid suurendava ettepanekuna soovib Isamaa tõsta õpetajate palka samas määras keskmise palga tõusuna ning tulude parandamiseks nähakse ette kaughasartmängumaksu määra tõstmise tagasi seitsmele protsendile. Lisaks tehakse ettepanek vähendada keskvalitsuse kulusid 450 miljoni euro võrra ehk suurusjärgus protsent SKPst.

„Me teame, et seda tänane valitsus ja neid toetavad sotsiaaldemokraadid teha ei kavatse. Aga see on Isamaa signaal Eesti rahvale, et me paneme keskvalitsuse kulude kasvule piduri peale!” rõhutas Reinsalu.

Lisaks fraktsiooni nimel üle antud muudatusettepanekutele esitavad omapoolsed ettepanekud mitmed erakonna rahvasaadikud.

Järgneb Isamaa muudatusettepanekute seletuskiri:

Isamaa fraktsiooni esitatud 2027. aasta riigieelarve muudatusettepanekud lähtuvad vajadusest vähendada riigi kulusid ja alandada maksukoormust, parandada riigi rahanduslikku väljavaadet ning luua paremad eeldused majanduskasvuks. Isamaa hinnangul peab 2027. aasta riigieelarve keskenduma riigi kulutuste ohjamisele, inimeste ostujõu parandamisele ja majanduse konkurentsivõime tugevdamisele. Eelarve koostamisel tuleb arvestada ka sellega, et 2027. aasta Riigikogu valimiste järel kuulub riigieelarve ja riigi kulutuste struktuur tervikuna ülevaatamisele. Seetõttu ei ole praegusel valitsusel otstarbekas võtta uusi ulatuslikke ja pikaajalisi rahalisi kohustusi ega algatada projekte, mille vajalikkus ja rahastamine tuleb järgmisel valitsusel uuesti läbi hinnata.

Isamaa ettepanekute eesmärk on vähendada üldist inflatsiooni hinnanguliselt ligikaudu 1,5% võrra ning langetada maksukoormust ligikaudu 0,5% võrra. Madalam inflatsioon ja väiksem maksukoormus aitavad parandada inimeste ostujõudu ning luua soodsama keskkonna ettevõtluseks ja majanduskasvuks. Isamaa hinnangul võimaldavad kavandatud muudatused saavutada kiirema majanduskasvu ning parandada riigi rahanduslikku väljavaadet.

Erilist tähelepanu pööravad Isamaa ettepanekud inimeste toimetulekule talveperioodil, mil kütte- ja elektrikulud on hooajaliselt kõrgemad ning energiakulud mõjutavad oluliselt nii kodumajapidamisi kui ka ettevõtteid. Maagaasi käibemaksumäära ja diislikütuse aktsiisi ajutine langetamine aitab vähendada energiakulusid ja kütusehindu just sellel perioodil, mil inimeste kulutused küttele ja energiale on suuremad. Põhitoiduainete käibemaksu vähendamine aitab omakorda muuta toidu inimestele taskukohasemaks ning leevendada hinnatõusu mõju igapäevasele toimetulekule. Nende meetmete ühine eesmärk on vähendada inimeste igapäevast kulukoormust ja pidurdada inflatsiooni.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks teeb Isamaa ettepaneku vähendada keskvalitsuse kulusid 450 miljoni euro võrra. Kokkuhoid peab algama riigi enda kulutustest ning eelkõige tuleb vähendada valitsemiskulusid, sealhulgas personalikulusid, majandamiskulusid ja seadusega mitteseotud toetusi. Isamaa juhib tähelepanu, et mitme ministeeriumi kulud kasvavad 2027. aasta eelarve eelnõus 2026. aastaga võrreldes, kuigi riigi rahaline olukord ja majanduse väljavaade eeldavad kulude rangemat kontrolli. Otstarbekas on lõpetada Kliimaministeeriumi tegevus ning vaadata kriitiliselt üle valitsuse toetusprogrammid juriidilistele isikutele, hinnates nende eesmärgipärasust ja tegelikku mõju. Samuti tuleb piirata uute mittestrateegiliste toetusprogrammide avamist.

Riigi kulude vähendamisel tuleb arvestada ka eelarve ülekantavate vahenditega. 2026. aastal jääb arvestuslikult kasutamata ligikaudu 300 miljonit eurot eelarvevahendeid, mis suunatakse ministeeriumide käsutusse 2027. aastal. See tähendab, et ministeeriumide tegelik kulutamisvõimalus on 2027. aastal riigieelarve seaduses kavandatust suurem. Seetõttu tuleb eelarve koostamisel ja kulude vähendamisel arvestada ka ülekantavate vahenditega ning vältida olukorda, kus riigieelarves kavandatud kokkuhoidu tasakaalustab eelmistest aastatest üle kantud raha kasutamine. Riigi kulude juhtimisel tuleb lähtuda tegelikust vajadusest kulusid kärpida, mitte üksnes konkreetse aasta riigieelarves kavandatud summadest.

Isamaa peab oluliseks, et kokkuhoid algaks ka riigi juhtimisest ja poliitilisest tasandist. Seetõttu tehakse ettepanek vähendada Riigikogu liikmete palka 10% võrra alates järgmisest Riigikogu koosseisust ning muuta nende palgakasv ajas sarnaseks teistele kõrgematele riigiteenijatele ajutiselt kehtestatud palgakasvu korrale. Riigi kulude piiramine peab olema põhimõtteline ja hõlmama ka neid, kes langetavad riigi raha kasutamist puudutavaid otsuseid.

Isamaa hinnangul peab maksupoliitika toetama majanduskasvu ja olema tasakaalus. Kaudsete maksude vähendamine aitab parandada inimeste ostujõudu, vähendada hinnasurvet ning toetada ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal tehakse ettepanek suurendada netikasiinode hasartmängumaksu, et maksukoormuse vähendamise kõrval tagada maksustamise tasakaalustatum jaotus.

Riigi rahandusliku väljavaate parandamine eeldab lisaks kulude vähendamisele ka pikaajalist ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Eelarvestrateegia aastateks 2027–2031 sisaldab olulist ebakindlust, millele on tähelepanu juhtinud ka eelarvenõukogu. Seetõttu peab valitsus vältima põhjendamatute pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmist ja uute projektide algatamist enne järgmisi Riigikogu valimisi. Riigi kulutusi ja kohustusi tuleb kavandada lähtuvalt tegelikust rahalisest võimekusest ning vajadusest tagada eelarve jätkusuutlikkus.

Ainsa riigi kulusid suurendava muudatusettepanekuna peab Isamaa oluliseks õpetajate palga ja Eesti keskmise palga suhte säilitamist. Õpetajate palga suhe keskmisesse palka on aastatel 2024–2027 langenud ning jõudmas 87%-ni, kuigi eesmärgiks on olnud selle suhte parandamine. Isamaa peab vajalikuks peatada õpetajate palga alammäära osakaalu edasine langus keskmise palga suhtes ning tagada õpetajatele palgatõus, mis võimaldab säilitada senise suhtelise palgataseme. Hariduse kvaliteet ja õpetajaameti väärtustamine on pikaajalise majandusarengu ning ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt olulised.

Isamaa muudatusettepanekute rakendamise tulemusel alaneb hinnanguliselt üldine inflatsioon ligikaudu 1,5% võrra ja maksukoormus ligikaudu 0,5% võrra. Toidu ja kütuse hinnad on madalamad, inimeste ostujõud paraneb, riigi rahanduslik väljavaade tugevneb ning majanduskasv on kiirem. Samal ajal säilib õpetajate palk suhtena keskmisse palka ega jätka langust. Need eesmärgid moodustavad terviku, mille keskmes on riigi kulutuste vastutustundlik juhtimine, inimeste toimetuleku parandamine ja Eesti majanduse arenguks soodsamate tingimuste loomine.

Viimased uudised