Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Lidl

Norstati läbi viidud küsitlusest selgus, et tervislikuma toitumise poole liikumise eestvedamise on Eestis võtnud enda kanda naised, keda toetab jõudsalt pealekasvav ja visuaalseid toidumärgiseid ootav Z-generatsioon.

Küsitluse tulemustest joonistub Eesti elanike igapäevaseid ostuotsuseid analüüsides välja see, et naised on toiduvalikute tegemisel kriitilisemad ja süvenevad rohkem detailidesse. Selgus, et 66% naistest otsib aktiivselt võimalusi vähendada soola ja suhkru osakaalu oma menüüs, samas kui meeste seas on see näitaja pisut madalam ehk 61%. Veelgi silmatorkavam vahe ilmneb aga toidupakenditel olevate koostisosade uurimisel. „Kui meestest loeb pakendilt toiteväärtuse teavet 38%, siis naistest teeb seda lausa iga teine. See tähendab, et varjatud suhkrute või liigse soolaga ebatervislikud valikud praagitakse naiste poolt sagedamini välja juba poesaalis, enne kui need kodukööki jõuavad,” kommenteeris tulemusi uuringu tellinud Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste.

Peenikese kirja lugemine tootepakenditelt on tülikas, mistõttu võib küsitluste tulemuste põhjal järeldada, et naised võtnud kiiremini omaks ka uued ja visuaalsed abivahendid. „Näiteks on 64% naistest Nutri-Score’i märgistust poelettidel tähele pannud ning kolmandik laseb sellel otseselt oma igapäevaseid ostuotsuseid suunata,” ütles Pajuste. Kiiremini hoomatava tooteinfo poole vaatavad ka sageli ajapuuduses, ent samas toitumise osas teadlikud naised. „Eriti on seda näha tüüpilises pereloomise eas (30-39-aastased) naiste puhul, kus 61% vastanutest tõdeb, et selgelt mõistetav visuaalne toiteväärtuse märgistus aitaks valida tervislikumaid tooteid,” rääkis Pajuste.

Uus põlvkond suhestub lihtsa ja konkreetse visuaaliga

Kogutud andmed näitavad, et noorem põlvkond ei soovi enam pakendil olevat peenikest kirja lugeda, vaid ootab kiiret ja visuaalset selgust. „Tervelt 86% 18-29-aastastest on märganud Nutri-Score märgistust ning ligi pooled (47%) neist lasevad sel oma ostukorvi sisu suunata. Võrdluseks: kõikide vanusegruppide koondarvestuses oli neid 31%, kes sageli või mõnikord oma otsuseid toidupoes Nutri-Score põhjal langetavad,” sõnas Pajuste.

Kuigi noored on uutele toidumärgistele avatud, selgus uuringust, et 18-29-aastaste huvi soola ja suhkru vähendamise vastu on ülejäänud elanikkonnast pisut madalam. Selles vanusegrupis otsib soola ja suhkru koguste vähendamiseks võimalusi 58% vastanutest, mis jääb kõikide vastajate keskmisele tasemele (63%) alla. „See erinevus võib näidata kahte asja. Esiteks, tervislik toitumine on noorte poolt kasutatavas sotsiaalmeedias päris suur trend, mis lubab arvata, et paljud selle vanusegrupi inimesed ongi juba väga teadlikud toitujad. Teisalt võib olla tegemist ka tervete noortega, kes veel ei mõtle tagajärgedele, mis võivad ebatervislike toitumisharjumustega pikemas perspektiivis kaasneda,” leidis Pajuste. Kuigi valdav osa ehk 63% Eesti elanikest soovib küsitluse põhjal aktiivselt vähendada soola ja suhkru tarbimist, tunnistab ligi 40% tarbijatest, et pakendi tagaküljel oleva peenikese kirja ja toiteväärtuste tervisemõju hindamine on neile keeruline.

Pajuste sõnul on peamine järeldus tehtud uuringust see, et inimestel tuleb võimaldada langetada tervislikke valikuid lihtsamalt ja üks kõige efektiivsem viis selleks on kasutada lihtsustatud visuaalseid märgiseid. See on tema hinnangul reaalne käitumist muutev tööriist, mis teeb tervisliku toidulaua kujundamise kaupluses kiireks ja kättesaadavaks kõigile, sõltumata nende east, soost või teadmistest toitumisteaduse vallas.

Viimased uudised