Algab uuring, mis selgitab välja, kuidas Eesti lastel läheb

Foto: erakogu

Oktoobris algab üle-eestiline lapse õiguste ja vanemluse uuring, mis selgitab välja, mida teavad lapsed ja täiskasvanud lapse õigustest ning millised on nende kogemused laste kasvamise ja kasvatamise, vaimse heaolu, sotsiaalmeedia ja vägivallaga. Esimest korda pööratakse eraldi tähelepanu ka erivajadustega laste ja nende vanemate kogemustele.

Lapse õiguste ja vanemluse uuring (LÕVU) toimub kolmandat korda. Varasemad uuringud viidi läbi 2012. ja 2018. aastal. Kordusuuring võimaldab jälgida, kuidas on Eesti inimeste teadmised, hoiakud ja kogemused aja jooksul muutunud. Uuringu tulemused aitavad paremini mõista laste ja perede vajadusi ning kujundada nende toetamiseks vajalikke poliitikaid ja teenuseid.

„Lapse õiguste ja vanemluse uuring on üks väärtuslikumaid infoallikaid selle kohta, kui hästi Eesti lapsed ja nende vanemad end tunnevad vastavalt lapse ja lapsevanema rollides ning millised on nende kogemused, teadmised ja hoiakud, mis perede igapäevaelu mõjutavad. Nende küsimuste tähtsus üha kasvab, sest väheneva sündimuse taustal peame ühiskonnas aina rohkem teadvustama, kui lihtne või raske on Eestis lapsi kasvatada ning kuidas läheb meie lastel,” ütles Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Maarja Kärson.

Kärsoni sõnul on samuti oluline teada saada, kuidas kriisid ja kiired ühiskondlikud muutused pärast 2018. aastat on mõjutanud laste õigusi ja vanemluse kogemust Eestis. „Uuringu tulemused suunavad riigivõimu peresid toetavate tegevuste kavandamisel, aga aitavad tegelikult ka igaühel meist paremini mõista, kuidas saame olla toeks oma kaaslastele ja lähedastele laste kasvamise-kasvatamise teekonnal.”

Tänavuses uuringus on senisest suurema tähelepanu all laste vaimne heaolu, kriiside ja sotsiaalmeedia mõju ning laste võimalused ja valmisolek abi otsida. Põhjalikumalt uuritakse ka laste õigust privaatsusele digikeskkonnas ning laste ja vanemate kogemusi ja hoiakuid seoses füüsilise ja vaimse vägivallaga.

Uue teemana käsitletakse eraldi erivajadustega laste ja nende vanemate kogemusi, et ka nende vajadused ja vaatenurgad oleksid senisest paremini esindatud.

Uuringusse kaasatakse üle 2000 lapse ja täiskasvanu

Uuringu viivad läbi Civitta AS ja Norstat. Oktoobrist novembrini kestva küsitlusperioodi jooksul plaanitakse küsitleda ligikaudu 1000 täiskasvanut ja 1100 last üle Eesti.

Laste küsitlus toimub ligikaudu 50 koolis, sealhulgas kohandatud õppega koolides. Uuringusse valitud koolidega võtab Norstat oktoobris ühendust, et leppida kokku küsitluse korraldus.

Kui kool satub valimisse, on uuringus oodatud osalema 4.- 11. klassi õpilased. Sotsiaalministeerium kutsub koole ja lapsevanemaid üles uuringus osalemist toetama. Mida mitmekesisemad on uuringus osalevate laste kogemused ja arvamused, seda põhjalikuma ja usaldusväärsema ülevaate saab laste olukorrast Eestis. Uuringu tulemused aitavad paremini planeerida laste ja perede heaolu toetavate tegevuste elluviimist. 4.-8. klassis õppivate laste osalemiseks on vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja aktiivne nõusolek. Kui lapse kool ja klass osutuvad valituks, edastab kool lapsevanemale uuringu info ja nõusolekuvormi. Ka vanema nõusoleku korral saab laps ise otsustada, kas ta soovib küsitluses osaleda.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2027. aasta mais. Need annavad võimaluse võrrelda laste ja täiskasvanute hoiakuid varasemate aastatega ning hinnata, millistele laste heaolu ja õigustega seotud küsimustele tuleks Eestis senisest rohkem tähelepanu pöörata.