Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. oktoober 2026:

jälle suuremaid rindejoone muutusi ei tuvastanud.

1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.

2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal soovitatakse kärpida koolides matemaatika, füüsika ja keemia õppeprogramme kuni 30 protsenti.

12. venemaa naftatulud kasvasid, kuid ligi pool maksulaekumisest maksti naftafirmadele tagasi.

13. Rubio vastas venemaa üleskutsele diplomaatidel Kiievist lahkuda: USA saatkond jätkab tööd.

Viimase ööpäeva jooksul registreeriti kokku 184 lahingukokkupõrget ning isikkoosseisu kaotuste numbriga suhe näitab, et jälle olid edeneda püüdvad vene grupid suuremad ehk siis tugev ponnistus jätkub ning üha teravamalt kerkib üles küsimus, kas Ukraina kuskilgi liialt läbi ei kulu. Eks see sunnib tegema Ukraina kõrgemat juhtkonda otsuseid, et kus oleks võib-olla mõistlikum hoidagi väiksemat koosseisu ja sammhaaval taanduda hoidmaks tervet rinnet siiski paigal tammumas. Mis on aga Ukrainale pisu abiks on tugevam seirevõimekus kogu luurepaketis ja kui vene pool hakkab tooma miskit enamaks kuhugi uude piirkonda jõude, siis varakult on see Ukraina omadele teada. Kuniks Ukraina omad suudavad hoida kaotuste suhet minimaalselt 1:5-le vene poole kahjuks, aga veel parem kui üle 7, siis suuremaid läbimurdeid tulla ei tohiks.

Tihedam oli ikka Kostjantõnivka ja Pokrovski kandis, mujal pigem rahulikum ning osa nn rahulikkusest vast läks reorgi peale. Eks kui tugevaks pidevaks surveks on isikkoosseisu rinde lähedal vähem, siis neid reorgi päevi tempo hoidmiseks rohkem tulebki.

Njah, kas järgmine aasta toob suuri muutusi rindel? Kindlasti on tehnika kiire areng neid muutusi toomas…

Küll on hakanud uuesti üllatama, et mingil põhjusel on hakanud vangi langema keskmiselt nooremaid soldateid. Eks üritab sel teemal edaspidi tähelepanu hoida, kas arvamus ekslik või on miskit muutust toimumas.

Eile korraldas vastane 84 õhurünnakut, mille käigus heideti 270 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 9811 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja kaitseväe positsioone 2507 korral, neist 54 korral mitmikraketiheitjatest. Kõike siis varasemast keskmisest vähem aga eks lennundust suudetaksegi vähem mõjutada, sestap seal langus kõige väiksem.

1. 5. oktoobril tabasid Harkivi kolm vene juhitavat lennukipommi. Löögid tabasid Slobidskõi linnaosa, kahjustades elamuid, ettevõtteid, ladusid ja autosid. Viimastel andmetel hukkus kuus inimest ning vigastada sai 59. Kannatanute seas on kolm last – 11-aastane tüdruk ja kaks 15-aastast noorukit. Umbes 30 inimest vajas haiglaravi ning vähemalt kolme vigastatu seisundit kirjeldati raskena. Osa ohvritest jäi rusude alla. Päästjad leidsid kolm surnukeha alles purustatud hoonete rusudest.

Rünnaku raskus näitab taas Harkivi geograafilist haavatavust. Ukraina suuruselt teine linn asub venemaa piirist vaid umbes 30 kilomeetri kaugusel. vene lennukid saavad seetõttu vabastada liugpomme venemaa territooriumi kohal või selle vahetus läheduses, ilma et peaksid lendama sügavale Ukraina õhutõrje tegevuspiirkonda.

Lisaks hukkus viimase ööpäeva jooksul vene õhurünnakus üks inimene Slovjanskis.

Zaporižjas põhjustas vene droon kortermajas tulekahju ja vigastada sai kolm inimest.

Tsiviilohvreid tõi ka rünnak Mustal merel. Kaubalaeval Royad Mammadov puhkes tulekahju pärast seda, kui alust tabasid Ukraina teatel kaks vene drooni. Laev oli väljunud Ukraina Izmaili sadamast maisilastiga ja suundus Itaaliasse Ravennasse. Rumeenia võimude teatel hukkus kaks inimest, 11 meeskonnaliiget päästeti ning vähemalt üks neist sai vigastada. Laev asus väljaspool Rumeenia territoriaalvett.

5. oktoobri hilisõhtul ründas venemaa taas Kiievit.

Ukraina õhutõrje tulistas ühe drooni alla ning selle rusud kukkusid Petšerski linnaosa elamukvartalisse. Kahe auto juures puhkes tulekahju ja kolmas sõiduk sai kahjustada. Seni pole sellest rünnakust teatatud hukkunutest ega vigastatutest. See rünnak järgnes mitmepäevasele vene kampaaniale Kiievi transporditaristu vastu, mille käigus on tabatud Dneprit ületavaid sildu.

Ööl vastu 6. oktoobrit rünnati ka Odessat ja Odessa oblastit. Värske Ukraina kajastuse järgi liikusid Mustalt merelt Odessa suunas nii löögidroonid kui ka vähemalt üks reaktiivdroon; linnas kostis plahvatusi ning hommikuks teatati taristukahjustustest.

Odessa oblasti lõunaosas tabas vene droon ka Moldova piiril asuvat piiripunkti. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul oli öise rünnaku üheks sihtmärgiks just Moldova piiril asuv kontrollpunkt. Piirkonnas sai kahjustada tsiviiltaristu ning hommikuks oli elektrita umbes 13 000 tarbijat.

Zaporižjas ründas venemaa okupatsiooniarmee üht üle Dnepri kulgevat silda. Rünnaku tagajärjel suleti sillal liiklus ning vigastada sai viis inimest.

2. Ukraina droonid jõudsid öösel Moskva oblastisse

Ukraina droonid sisenesid Moskva oblastisse mitmest suunast ja mitme lainena. vene õhutõrje töötas Moskva ümbruses ning esialgsed teated viitavad sellele, et vähemalt üks droon jõudis olulise naftataristu objektini.

Seirekanali Exilenova Plus andmetel tabas droon Konstantinovo lähedal asuvat Volodarski naftatoodete tootmis- ja dispetšerkeskust. Kohapealt avaldatud videotes oli näha suurt tulekahju ja suitsu. Objekt asub ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel Moskva kesklinnast ning umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Volodarski sõlm on Ukraina jaoks loogiline sihtmärk, sest tegemist pole lihtsalt kütusehoidlaga, vaid Moskva piirkonna naftatoodete logistikasüsteemi osaga.

Rünnaku tegelik kahju pole hommikuks veel sõltumatult selge.

3. Kursk: põhiline tegevus ikka piiri läheduses.

4. Harkiv: pisu rahulik oli, aga see nii ei jää.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ehk siis paljude varasemate päevade copy.

6. Siversk: üllatavalt rahulik.

7. Bahmut: siiski üks infokild kuskilt läbi lipsas ja mõni Ukraina oma jätkuvalt Kostjantõnivkas toimetas.

8. Donetsk: hetkel tundub, et vene pool otsib uusi kohti Dobropillja ümber saavutamaks edu.

9. Lõunarinne: muutusteta ja kohatine Ukraina tõusnud initsiatiiv tekitab vene pooles vist mingit juhtimismuret.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu juht valeri fadejev tegi ettepaneku vähendada koolides reaalainete õppeprogramme 20–30 protsendi võrra. Tema hinnangul sisaldavad praegused programmid liiga palju üleliigset teavet ja teadmisi.

„Paljud kursused on üle koormatud ebavajaliku informatsiooni ja ebavajalike teadmistega. See puudutab nii matemaatikat, füüsikat kui ka keemiat. Neid kursusi võiks vähendada 20–30 protsenti,” ütles fadejev riiklikule uudisteagentuurile TASS.

fadejevi hinnangul tuleks üle vaadata tegelikult kõigi õppeainete programmid. Samuti soovitas ta kasutada koolides rohkem juba ennast tõestanud õpikuid. Näiteks tõi ta matemaatik Andrei Kisseljovi õpiku, mis kirjutati juba enne 1917. aasta revolutsiooni.

fadejevi sõnul pole põhjust õpetamismetoodikat pidevalt ümber teha, kui mõnes valdkonnas on juba leitud hästi toimiv lahendus. „Kui aine õpetamise metoodikas on saavutatud tipp, pole vaja enam midagi teha. Tuleb valida parimad õpikud ja nende järgi lapsi õpetada,” ütles fadejev.

Õppeprogramme on juba kärbitud

Ettepanek tuleb ajal, mil venemaa võimud on koolide õppekavasid juba märkimisväärselt ümber kujundanud. Alates 2026. aastast õpetatakse ühiskonnaõpetust ainult 9.–11. klassis. Samuti vähendati 5.–9. klassis võõrkeeleõppe mahtu seniselt 510 tunnilt 408 tunnile. Ühiskonnaõpetuse arvelt vabanenud tunnid suunati ajaloo õpetamisele.

Samal ajal on venemaal järjest tugevamalt hakatud suunama õpilasi pärast 9. klassi kutse- ja tehnikaharidusse, selle asemel et jätkata keskkoolis ning valmistuda ülikooli astumiseks. Mõnes koolis nõutakse 10. klassi pääsemiseks kõrget keskmist hinnet, häid põhikooli lõpueksamite tulemusi ning osalemist aineolümpiaadidel.

venemaa haridusministeeriumi andmetel jätkas 2025. aastal kutseharidussüsteemis õpinguid 63 protsenti 9. klassi lõpetanutest. Viis aastat varem oli vastav näitaja 43 protsenti.

Ka ülikooli pääsemist võidakse raskendada

Samal ajal kaaluvad venemaa võimud ülikoolidesse vastuvõtu tingimuste karmistamist. Teadus- ja kõrgharidusministeerium on teinud ettepaneku võtta osa aineolümpiaadide auhinnaliste kohtade saavutanud õpilastelt ära senine võimalus pääseda ülikooli sisseastumiskatseteta. Soodustuste andmisel soovitakse arvestada üksnes 10. ja 11. klassis saavutatud olümpiaaditulemusi.

Muudatused langevad kokku kremli sooviga suurendada venemaa tööstusele vajalike oskustööliste arvu. putin andis 2024. aastal valitsusele ülesande valmistada ette miljon tööstusele vajalikku oskustöölist. Seejärel on võimud suurendanud kutsehariduse tähtsust ning piiranud võimalusi kõrghariduses.

venemaa ülikoolides on muu hulgas vähendatud tasuliste õppekohtade arvu ligi 50 000 võrra.

fadejevi ettepanek matemaatika, füüsika ja keemia õppekavade kärpimiseks ei tähenda praegu veel otsustatud reformi. See sobitub aga laiemasse suunda, kus venemaa haridussüsteemis vähendatakse osa ainete õpetamise mahtu, suurendatakse ajaloo osakaalu ning püütakse senisest rohkem noori suunata pärast põhikooli kutseharidusse ja sealt edasi tööturule.

12. venemaa föderaaleelarvesse laekus septembris nafta- ja gaasisektorist 871 miljardit rubla ehk ligikaudu 9,2 miljardit eurot makse. Kõrged naftahinnad ja rubla nõrgenemine suurendasid küll maksulaekumisi, kuid peaaegu pool kogutud summast tuli erinevate maksusoodustuste ja kütusehinna kompensatsioonide kaudu naftafirmadele tagasi maksta.

venemaa rahandusministeeriumi andmetel kasvas maavarade kaevandamise maksust saadud tulu septembris 807 miljardi rublani ehk umbes 8,5 miljardi euroni. Sellest naftasektor andis 688,3 miljardit rubla ehk ligikaudu 7,3 miljardit eurot, mis oli kõrgeim näitaja alates juunist. Võrreldes 2025. aasta septembriga kasvasid selle maksu laekumised 19,2 protsenti ja augustiga võrreldes 14,8 protsenti.

Suure osa suurenenud tuludest neelavad aga riigi maksed naftatööstusele. Naftafirmadele maksti kuuga üle nelja miljardi euro. Reutersi andmetel kasvasid venemaa niinimetatud kütusedemperi maksed septembris 305,5 miljardi rublani ehk umbes 3,2 miljardi euroni. Augustis olid need 197,3 miljardit rubla ehk ligikaudu 2,1 miljardit eurot. Tegemist oli suurimate demperimaksetega alates 2022. aasta aprillist.

Kütusedemper on mehhanism, millega venemaa riik kompenseerib naftafirmadele olukorda, kus kütuse eksportimine maailmaturule oleks neile tulusam kui selle müümine venemaa siseturul. Selle eesmärk on hoida bensiini ja diislikütuse hinnad koduturul kontrolli all ning vähendada ettevõtete motivatsiooni kütust eksportida.

Septembris suurenesid maksed muu hulgas seetõttu, et venemaa laiendas demperimehhanismi imporditud naftatoodetele. Kütuseimporti oli vaja suurendada pärast Ukraina droonirünnakuid venemaa naftatöötlemistehastele, mis põhjustasid tootmishäireid ja süvendasid kütusepuudust.

Koos teiste maksusoodustustega said venemaa naftafirmad septembris riigieelarvest tagasi 418,5 miljardit rubla ehk umbes 4,4 miljardit eurot. See moodustas tervelt 48 protsenti kõigist kuu nafta- ja gaasimaksudest. Väljamaksete summa oli suurim alates 2023. aasta detsembrist ning nende osakaal maksulaekumistes kõrgeim pärast kütusedemperi kasutuselevõttu 2019. aastal.

Üheksa kuuga naftafirmadele üle 23 miljardi euro

Aasta esimese üheksa kuuga on venemaa riik maksnud naftafirmadele kokku 2,2 triljonit rubla ehk ligikaudu 23,3 miljardit eurot. See vastab 29 protsendile naftasektorist kogutud maksudest. 2025. aasta samal perioodil oli ettevõtetele makstud 1,9 triljonit rubla ning see moodustas 22 protsenti maksulaekumistest. Seetõttu on venemaa riigieelarve tegelik nafta- ja gaasitulu liikunud vastupidises suunas sektori brutomaksudele.

Septembris jäi föderaaleelarvesse nafta- ja gaasitulu 452,4 miljardit rubla ehk umbes 4,8 miljardit eurot. Seda oli 22,3 protsenti vähem kui aasta varem, kuigi augustiga võrreldes suurenes tulu 6,7 protsenti. Augustis olid venemaa nafta- ja gaasitulud langenud madalaimale tasemele alates jaanuarist.

Kõrge naftahind pole eelarveprobleemi lahendanud

Aasta esimese üheksa kuuga teenis venemaa föderaaleelarve nafta- ja gaasituludena 5,47 triljonit rubla ehk ligikaudu 58 miljardit eurot. Seda oli 17,2 protsenti vähem kui 2025. aasta samal perioodil. Langus on toimunud vaatamata nafta kõrgetele maailmaturuhindadele, mida on toetanud sõda Iraanis ja Hormuzi väina läbimise piirangud.

venemaa rahandusministeerium kärpis eelmisel nädalal ka 2026. aasta nafta- ja gaasitulude prognoosi 1,3 triljoni rubla võrra. Uus prognoos on 7,58 triljonit rubla ehk umbes 80 miljardit eurot. Üheksa kuuga on seega laekunud ligikaudu 72 protsenti uuendatud aastaplaanist. Esialgu lootis valitsus saada tänavu energiasektorist 8,92 triljonit rubla ehk umbes 94 miljardit eurot.

Probleem pole venemaa eelarve jaoks uus. Juba 2025. aastal vähenesid nafta- ja gaasitulud 24 protsenti, 8,48 triljoni rublani ehk ligikaudu 90 miljardi euroni. See oli madalaim aastane näitaja pärast koroonapandeemiast mõjutatud 2020. aastat. Septembri numbrid näitavad seega venemaa naftatulude vastuolulist olukorda: kõrge naftahind ja nõrk rubla suurendavad ettevõtetelt kogutavaid makse, kuid samal ajal peab riik üha suurema osa sellest rahast naftasektorile tagasi maksma, et hoida siseturul kütusehindu kontrolli all ja kompenseerida rafineerimissektori häireid.

13. USA välisminister Marco Rubio teatas, et Washington otsustab ise, kas Kiievis tegutseva USA saatkonna töötajatel on Ukraina pealinnas piisavalt turvaline. Tema sõnul jätkab saatkond praegu tavapärast tööd, vaatamata venemaa üleskutsetele välisriikide diplomaatidel linnast lahkuda.

Rubio ütles 5. oktoobril ajakirjanikele, et venemaa on juba mitu kuud kutsunud välisriikide diplomaate Kiievist lahkuma. „Meil on seal saatkond ja me otsustame ise, kas neil on seal turvaline olla või mitte,” ütles Rubio. „venelased on juba mitu kuud diplomaate hoiatanud, et nad lahkuksid. Ma ei usu, et kellelegi tuleb üllatusena, et Kiiev on rünnakute all. Arvan, et see on kõigile hästi teada.”

USA välisministri sõnul hindab välisministeerium iga päev oma diplomaatiliste esinduste julgeolekuolukorda kogu maailmas. „Kui tekib oht, mille puhul leiame, et peame oma senist lähenemist muutma, siis me seda ka teeme. Seni pole me Kiievis seda teinud,“”ütles Rubio.

venemaa ähvardas Kiievit uute massiivsete rünnakutega

venemaa välisministeerium kutsus varem välismaalasi, sealhulgas diplomaatiliste esinduste töötajaid, Kiievist lahkuma. Ühtlasi ähvardas Moskva Ukraina pealinna uute massiivsete rünnakutega.

venemaa avaldus on tekitanud küsimusi, kas tegemist võib olla hoiatusega enne uusi ulatuslikke lööke Kiievile. Välisriikide saatkonnad pole aga venemaa üleskutse järel pealinnast lahkunud.

Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Katarína Mathernová kinnitas, et kõik ELi liikmesriikide saatkonnad jätkavad Kiievis tööd hoolimata venemaa ähvardustest.

Sama teatas Poola välisministeerium.

Ka Euroopa Komisjon reageeris venemaa avaldusele, kinnitades, et Euroopa Liit jätkab Ukraina toetamist ning kavatseb suurendada survet venemaale.

Rubio sõnul ei käsitle ka USA venemaa hoiatust praegu põhjusena oma diplomaatilise kohaloleku vähendamiseks. Otsus saatkonna töö võimaliku piiramise või personali evakueerimise kohta tehakse Washingtonis USA enda julgeolekuhinnangu, mitte Moskva üleskutsete põhjal.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised