Sõja ülevaade: 1685. päev – kiire maa hinna tõus
Avaldatud: 5 oktoober, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. oktoober 2026:
väga-väga palju kulu ei millegi eest ja nii kiiret maa hinna tõusu ei osanud isegi prognoosida.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Kursk:muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Taliban alustas venemaa vahendusel Valgevenest relvade ja droonide ostmist.
12. Moskvas peeti võimudega kooskõlastatud meeleavaldusel kinni ligi 60 inimest.
13. Katkukahtlus Siberis: Irkutski haiglad pandi karantiini, võimud räägivad teadmata päritoluga kopsupõletikust.
14. Bosnia valimised näitasid riigi geopoliitilist lõhet: serblaste aladel võidutses Dodiki partei, mille juht on kremli sõbralik.
Viimase kahe ööpäeva ehk 3.–5. oktoobri hommiku kaugmaarünnakutes on näha mõlema poole üsna selget sihtmärkide valikut: Ukraina survestab venemaa lennuväge, õhutõrjet ja logistikat, venemaa aga jätkab massilist droonikampaaniat ning on keskendunud eriti Kiievi transpordi- ja taristuvõrgule.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 177 lahingukokkupõrget. Rekordeid kipuvad lööma nii vene poole isikkoosseisu kaotused kui muu tagalatoetuselemendi omad.
Sektoriti erilisi muutusi polnud aga grupid ikka suuremaks ning kasvanud isikkoosseisu arv rindele lähemalt tõstab koheselt ka igasuguse liikuva tehnika tabamist.
Kõik näitab, et pigem saab prognoosida jätkuvat surve kasvu ja on palju vene kindraleid, kes karistuse, auastme kaotuse või muu hirmus lihtsalt saadavadki kõike edasi.
Eile korraldas vastane ühe raketi- ja 85 õhurünnakut, mille käigus heideti 245 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 9574 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja vägede positsioone 2335 korral, neist 39 korral mitmikraketiheitjatest.
1. venemaa löögid. Ööl vastu 4. oktoobrit kasutas venemaa Ukraina õhuväe andmetel 135 drooni ja muud mehitamata ründerelva, nende hulgas 52 reaktiivmootoriga drooni. Ukraina teatel neutraliseeriti 123 drooni ja kaks Banderol/Dan-T tüüpi ründerelva, kuid tabamusi registreeriti vähemalt viies kohas.
Eriti selgelt on venemaa keskendunud Kiievi Dnepri sildadele. 4. oktoobril tabas droon taas Põhjasilda ning see oli juba neljas järjestikune päev, mil venemaa Kiievi sildu ründas. 1.–4. oktoobrini tabati Põhja- ja Lõunasilda kokku seitse korda. Sillad on püsinud kasutuskõlblikuna, kuid rünnakud on põhjustanud liikluspiiranguid ja häireid; ühe löögiga sai kahjustada ka soojatrass.
Ööl vastu 5. oktoobrit jätkusid löögid muu hulgas Harkivile ja energiataristule. Harkivis hukkus viimaste teadete järgi üks inimene ja sai vigastada kuus; Poltava oblastis jättis droonirünnak energiaobjektile elektrita umbes 22 000 tarbijat.
2. Ukraina löögid. Kõige olulisem kinnitatud operatsioon oli 4. oktoobri öine rünnak Hanskaja sõjaväelennuväljale Adõgees, umbes 500 km kaugusel Ukrainast. SBU Alfa eriüksuse väitel said tabamuse Su-35, Su-34 ja laskemoonaladu. Lennuvälja piirkonnas tekkinud põlengule on olemas sõltumatuid viiteid, kuid lennukite kahjustuste ulatust pole seni avalike fotode või satelliidipiltidega kinnitatud.
Samal ajal jätkusid löögid vene vägede tagala vastu okupeeritud territooriumidel. Ukraina kindralstaabi teatel tabati muu hulgas Buk-M3 õhutõrjesüsteemi Zaporižja oblastis, elektroonilise sõjapidamise süsteemi Brjanski oblastis ning droonide ja sidega seotud sõjalisi objekte.
E58/R-280 maanteel jätkub samuti vene logistika survestamine. Avaldatud videod näitavad põlevaid sõidukeid, kuid satelliidipiltidel nähtavad täiendavad põlengud viitavad sellele, et avalikkusele jõudnud videod kajastavad tõenäoliselt ainult osa rünnakutest. E58 on oluline maismaakoridor Melitopoli–Berdjanski–Mariupoli suunal ja Ukraina droonirünnakud on sundinud venemaad juba varem sellel sõjalist transporti piirama.
3. Kursk: Sumõst kagus vene piiri ääres on tasapisi vene poole kontrollitav ala küll kasvanud ja sinna sisse jääb u 7 küla ja kaks neist keskmisest suuremad aga piiri ttaga pole veel sellist jõudu, et nad suuremat ohtu endast kujutaks.
4. Harkiv: eks sammhaaval otse Harkivi peale edasi saadakse ja osaliselt võib-olla põhjuseks lausa kahe vene luurepataljon kohalolu rinde taga, kes suudavad väikeste gruppidena professionaalsemalt infiltreeruda. Jätkuvalt arvamus, et siinse suuna pingutus on jõuda Harkivit töötlema kõige lihtsamaga.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole edusammud Vovtšanski ja Kupjanski vahel üle vene piiri on saadud hetkel pidama aga tähelepanu alla lõik jääb oma ohtlikkuse tõttu.
Kupjanskis ja Lõmanis jätkus sarnane olukord mis varasemalt.
6. Siversk: sektor, kus vene poole infiltreerujad kipuvad kaugele jõudma aga pole enam pikemalt kanda maha saanud.
7. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud aga Dobropilja suunal töötav oma soldatitest mitte hooliv konveier töötab jätkuvalt kõrgetel tuuridel ning kahjuks pole väike ka Rubikoni mõju.
9. Lõunarinne: muutusteta. Hallis alas ikka tegevust jagus, kohati mõni soldat ka päris kaugele jõuab aga avatud aladel suuta väga pikalt külades mehi alles hoida tähendab sinna pidevalt uute saatmist, sest eluiga neis on lühike. Õnneks pole enam muutusi tuvastanud ka Orihivi kandis.
10. Herson: muutusteta.
11. Afganistani valitsev Taliban ostab venemaa nõusolekul Valgevenelt relvastust ja droone ning tehingute vahendajana tegutseb India, teatas Afghanistan International viiele endisele kõrgele Afganistani ametnikule tuginedes.
Nende andmetel tihenesid kontaktid Minski ja Talibani vahel pärast liikumise kaitseministri Mohammad Yaqoubi visiiti Moskvasse mai lõpus ja juuni alguses. Visiidi ajal sõlmiti sõjalis-tehnilise koostöö leping. venemaa väitel puudutab dokument Afganistanile jäänud Nõukogude päritolu sõjatehnika remonti.
Telekanali Talibanile lähedane allikas kinnitas Valgevenega sõlmitud kokkulepete olemasolu ning ütles, et koostöö toimub venemaa osalusel. Allikate sõnul tunneb Taliban relvastuse ja droonide vastu huvi teravnenud suhete tõttu Pakistaniga. Tehinguid rahastavat India, kelle suhted Pakistaniga on samuti pingelised.
Sarnast skeemi kasutati juba president Ashraf Ghani valitsuse ajal. Endise kõrge Afganistani julgeolekuametniku sõnul ostis India toona Valgevenest Afganistani relvajõududele helikoptereid. Samuti remonditi osa Afganistani tehnikast Valgevene ettevõtetes ning anti seejärel Kabulile üle. Allika väitel püüab Taliban nüüd kasutada samalaadset mehhanismi.
Minsk ongi Talibaniga kontakte laiendamas. Augustis külastas Valgevenet 13-liikmeline Talibani delegatsioon, mida juhtis põllumajandusministri kohusetäitja Ataullah Omari. Delegatsioon osales kahepoolse kaubandus- ja majanduskoostöö komisjoni istungil. Taliban on heaks kiitnud ka Valgevene mitteresideeriva suursaadiku kandidatuuri.
Samal ajal esineb venemaa avalikkuse ees Pakistani liitlasena ning mõistab hukka Talibaniga seotud rühmituste rünnakud Pakistani vastu, kutsudes üles ühisele võitlusele terrorismiga.
12. Moskvas peeti pühapäeval venemaa Kommunistliku Partei (KPRF) võimudega kooskõlastatud meeleavaldusel kinni ligi 60 inimest. Politsei alustas kinnipidamisi pärast seda, kui demonstrandid hakkasid skandeerima muu hulgas „Maha tsaar!”, „Ausate valimiste eest!” ja „Vabadus poliitvangidele!”.
Meeleavaldus oli pühendatud 1993. aasta oktoobris toimunud venemaa põhiseaduskriisi aastapäevale, mil president Boriss Jeltsini ja parlamendi vastasseis lõppes Moskvas relvastatud kokkupõrgete ning parlamendihoone ehk Valge Maja tulistamisega.
KPRF-i korraldatud üritus toimus Krasnopresnenskaja Zastava väljakul 1905. aasta revolutsiooni kangelaste monumendi juures ning sellele järgnes rongkäik 1993. aasta sündmuste ohvrite memoriaali juurde. Erinevatel hinnangutel osales aktsioonil mitusada kuni umbes 2000 inimest.
Pinged tekkisid pärast seda, kui osa meeleavaldajaid hakkas skandeerima venemaa praeguse võimu vastu suunatud loosungeid. Lisaks hüüetele „Maha tsaar!” ja „Ausate valimiste eest!” kõlasid loosungid „Me tahame vabadust”, „Maha Roskomnadzor”, „Ei poliitilistele repressioonidele” ja „Vabadus poliitvangidele”.
Meeleavaldajad kasutasid ka venemaa võimupartei Ühtne venemaa vastast tuntud loosungit „Maha sulide ja varaste partei”.
Pealtnägijate sõnul sisenes politsei seejärel rahvahulka ning hakkas inimesi kinni pidama. KPRF-i teatel viidi politseibussidesse kokku umbes 60 inimest, kellest suur osa olid noored.
Meediaväljaande „Ostorozhno, novosti” allikate väitel peeti kinni 26 KPRF-i liiget, umbes 30 opositsioonipartei Jabloko liiget ning veel mitu aktivisti. Jabloko teatas hiljem, et parteil puudub teave oma liikmete osalemise kohta kommunistide korraldatud meeleavaldusel.
Pealtnägijad kirjeldasid kinnipidamisi vägivaldsena. Nende sõnul löödi üht maas olnud inimest jalgadega ning üht naist haarati juustest.
Meeleavaldusel nõuti ka Iževski aktivisti Dmitri Morozovi vabastamist. Morozov oli taotlenud luba korraldada meeleavaldus väidetavate valimisvõltsimiste vastu, kuid FSB pidas ta 2. oktoobril kinni. Hiljem sai teatavaks, et tema suhtes algatati narkootikumidega seotud kriminaalasi.
Samuti avaldasid demonstrandid toetust KPRF-i liikmele Nikolai Bondarenkole, kes kõrvaldati riigiduuma valimistelt.
Kinnipeetud viidi mitmesse Moskva politseijaoskonda. KPRF teatas, et töötab nende vabastamise nimel ja osutab neile vajalikku abi. Osa kinnipeetuid vabastati juba samal päeval.
Tähelepanuväärne on, et tegemist ei olnud loata opositsiooniaktsiooniga. KPRF-i enda andmetel oli 4. oktoobri mälestusüritus ja rongkäik Moskva võimudega eelnevalt kooskõlastatud. Politsei sekkumine algas alles ürituse käigus, kui osa osalejaid hakkas skandeerima venemaa praeguse poliitilise süsteemi vastu suunatud loosungeid.
13. venemaal Irkutski oblastis on laboritöötaja surma järel kehtestatud mitmes haiglas karantiin ning Šelehhovis asuvas Irkutski alumiiniumitehases maskikohustus. Sõltumatu vene meedia andmetel võis 28-aastane laborant Darja Šipilova nakatuda katku põhjustava bakteriga, kuid venemaa terviseamet Rospotrebnadzor väidab, et naine suri teadmata päritoluga kopsupõletikku.
Šipilova töötas Šelehhovis asuvas Irkutski Siberi ja Kaug-Ida katkuvastases uurimisinstituudis ning suri 2. oktoobril. vene sõltumatu meedia andmetel võis ta umbes nädal varem laboris kogemata purustada katseklaasi, milles oli katku põhjustav bakter Yersinia pestis.
Ametivõimud ei ole seda versiooni kinnitanud.
Pärast naise haigestumist võeti meditsiinilise jälgimise alla ligi 200 temaga kokku puutunud inimest. Seni pole nende seas katkujuhtumitest teatatud.
Samal ajal kehtestati mitmes Irkutski haiglas karantiin. Piirangutest on teatatud muu hulgas linnahaiglates nr 1, 3 ja 10 ning Ivanovo-Matreninskaja laste kliinilises haiglas. vene väljaande Ljudi Baikala andmetel peaksid piirangud kestma kolm nädalat.
Väljaande tervishoiusektori allika sõnul räägivad Irkutski arstid omavahel avalikult katkust, kuigi ametlikes dokumentides seda diagnoosi ei mainita.
Kolmenädalane karantiin äratab tähelepanu ka seetõttu, et see on oluliselt pikem katku tavapärasest peiteajast. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ilmnevad katku sümptomid enamasti ühe kuni seitsme päeva jooksul. Kopsukatku korral võib peiteaeg olla isegi kõigest üks päev.
Alumiiniumitehases kehtestati maskikohustus
Šelehhovis asuva Irkutski alumiiniumitehase juht Artjom Fominõhh kehtestas 2. oktoobril töötajatele maskikohustuse ning kutsus neid haigussümptomite tekkimisel kohe arsti poole pöörduma. Esialgu põhjendas ta korraldust „praeguse olukorraga meie piirkonnas“, kuid 4. oktoobril teatas, et tegemist on tavapärase hooajaliste hingamisteede haiguste vastase meetmega.
Ka kohalike võimude sõnumid on olnud vastuolulised.
Baikalski linnavalitsus kutsus 3. oktoobri hommikul elanikke üles Šelehhovi ja selle lähiümbrust ajutiselt vältima. Teates viidati „mitteametlikule informatsioonile kinnitatud katkujuhtumi kohta Šelehhovis”.
Vähem kui kaks tundi hiljem oli teade kustutatud.
Ka kremli-meelne telekanal REN TV avaldas Telegramis mitu teadet võimaliku katku leviku ja haiglaravile paigutatud inimeste kohta, kuid eemaldas hiljem kõik viis postitust.
Buraatia juht kirjutas katkust, kuid muutis hiljem sõnastust
Segadust suurendas naaberpiirkonna Buraatia juht Aleksei Tsõdenov, kes kirjutas 2. oktoobril sotsiaalmeedias, et naine suri katku. Hiljem muutis ta postitust ja lisas sõna „võimalik”.
Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev rääkis samal ajal esialgu vaid „eriti ohtlikust nakkusest”. Piirkonnas kutsuti kokku sanitaar- ja epideemiatõrjekomisjoni erakorraline istung.
Alles 4. oktoobril kommenteeris Kobzev laboritöötaja surma üksikasjalikumalt. Ta ei nimetanud Šipilovat nimepidi, vaid rääkis „Irkutski katkuvastase instituudi töötajast”.
Kuberneri sõnul rakendatakse piirkonnas Rospotrebnadzori range järelevalve all ennetavaid meetmeid.
Katku Kobzev otseselt ei maininud. Rospotrebnadzori andmetele tuginedes ütles ta, et töötaja haigestus „teadmata päritoluga kopsupõletikku”. Samuti väitis kuberner, et patsiendilt võetud proovidest ei leitud tema ametialase tööga seotud mikroorganisme.
Rospotrebnadzori sõnul ei ole viimase kümne päeva jooksul instituudi töötajate seas nakkushaigusi tuvastatud. Kõik naisega kokku puutunud inimesed olevat välja selgitatud, läbi vaadatud ja pandud meditsiinilise jälgimise alla, mis hõlmab igapäevaseid laboratoorseid analüüse.
Kopsukatk võib areneda väga kiiresti
Katku põhjustab bakter Yersinia pestis. Haigus võib esineda mitmes vormis, millest kopsukatk on kõige ohtlikum, sest erinevalt tavalisemast muhkkatkust võib see levida inimeselt inimesele hingamisteede piiskade kaudu.
WHO andmetel võib ravimata kopsukatk väga kiiresti surmaga lõppeda. Tänapäeval on haigus siiski antibiootikumidega ravitav ning õigeaegse diagnoosimise ja ravi korral on paranemisvõimalused head.
Kopsukatku kahtluse korral soovitab WHO haige isoleerida, tema lähikontaktid välja selgitada ning neid jälgida. Lähikontaktidele võidakse anda ka ennetavat antibiootikumravi.
Seetõttu ei tõesta Irkutski haiglates kehtestatud karantiin ja ligi 200 inimese jälgimine iseenesest katkupuhangut. Need meetmed on aga kooskõlas ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse eriti ohtliku nakkuse kahtluse korral.
Usbekistan tugevdas kontrolli
Irkutski sündmused on tekitanud tähelepanu ka väljaspool venemaad. Usbekistani sanitaar- ja epidemioloogilise heaolu komitee teatas, et jälgib venemaalt saabuvat teavet ning riigi piiripunktides ja lennujaamades on tugevdatud sanitaar- ja karantiinikontrolli.
Usbekistani võimude sõnul pööratakse suuremat tähelepanu Irkutski oblastist ja teistest epidemioloogiliselt riskantseks peetavatest piirkondadest saabuvatele reisijatele. Samas rõhutati, et Usbekistanis ei ole katkujuhtumeid tuvastatud.
See ei kinnita, et Irkutski laboritöötaja surma põhjustas katk, kuid näitab, et teateid võimalikust eriti ohtlikust nakkusest võetakse väljaspool venemaad piisavalt tõsiselt, et rakendada ennetavaid meetmeid.
Praegu jääb juhtumi keskseks vastuoluks venemaa ametlik versioon ja sõltumatu meedia kogutud teave. Rospotrebnadzor räägib teadmata päritoluga kopsupõletikust ning kinnitab, et laboritöötaja proovidest ei leitud tema tööga seotud haigustekitajaid. Samal ajal on mitmes haiglas kehtestatud karantiin, ligi 200 inimest on meditsiinilise jälgimise all, alumiiniumitehases kehtestati maskikohustus ning kohalikud võimud avaldasid ja seejärel kustutasid hoiatuse võimaliku katkujuhtumi kohta.
Katku diagnoosi ega katkupuhangut ei ole venemaa võimud seni ametlikult kinnitanud.
14. Bosnia ja Hertsegoviina pühapäevased üldvalimised tõid taas esile riigi kahe peamise haldusüksuse erineva poliitilise ja geopoliitilise orientatsiooni. Serblaste enamusega Serblaste Vabariigis (Republika Srpska) saavutas parima tulemuse Venemaaga lähedasi suhteid pooldava Milorad Dodiki Sõltumatute Sotsiaaldemokraatide Liit (SNSD), samal ajal kui Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis kogusid enim toetust valdavalt Euroopa- ja Ukraina-meelse suunaga erakonnad.
Esialgsete tulemuste kohaselt jäi Dodiki SNSD Serblaste Vabariigis domineerivaks poliitiliseks jõuks. Ka Bosnia ja Hertsegoviina kolmeliikmelise presidentuuri serblasest liikme valimistel juhtis SNSD kandidaat Željka Cvijanović.
Bosnia väljaande Klix.ba esialgse mandaadijaotuse järgi sai SNSD Serblaste Vabariigi parlamendis 34 kohta. Teiseks tuli Pokret Sigurna Srpska 12 ja kolmandaks Serbia Demokraatlik Partei (SDS) 11 mandaadiga.
Dodik ise valimistel kandidaadina ei osalenud, kuna tal on keelatud riiklikke ametikohti pidada, kuid ta jäi SNSD kampaania keskseks tegelaseks.
Föderatsioonis võitis SDA
Hoopis teistsugune pilt avanes Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, kus elavad valdavalt bosnialased ja horvaadid.
Kui loetud oli 89,45 protsenti häältest, juhtis föderatsiooni parlamendivalimisi paremtsentristlik Demokraatliku Aktsiooni Partei (SDA) 30,63 protsendi ehk enam kui 212 000 häälega.
Teisel kohal oli Bosnia ja Hertsegoviina Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) 15,27 protsendiga ning kolmandal Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ BiH) juhitud koalitsioon 13,89 protsendiga. Neljandal kohal oli Bosnia ja Hertsegoviina Partei (SBiH) 8,97 protsendiga.
SDA, SDP ja SBiH on venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja ajal väljendanud toetust Ukrainale ning mõistnud Venemaa agressiooni hukka.
HDZ BiH ametlik välispoliitiline suund on samuti valdavalt Euroopa-meelne, kuid erakond on teinud koostööd Dodiki SNSD-ga ning võtnud venemaa-vastaste meetmete küsimuses kohati ettevaatlikumaid seisukohti.
Dodik kuulutas kampaania lõpus Bosnia „surnuks
SNSD head tulemust Serblaste Vabariigis oli oodatud juba enne valimisi. Erakonna pikaajaline juht Milorad Dodik on aastaid olnud üks venemaale kõige lähedasemaid poliitikuid Balkanil ning hoidnud tihedaid suhteid Moskvaga.
Valimiskampaania viimasel suurüritusel, kus viibis ka venemaa suursaadik Bosnia ja Hertsegoviinas igorkalabuhhov, ütles Dodik toetajatele, et Bosnia ja Hertsegoviina on „surnud” ning nimetas seda „võimatuks riigiks”.
Dodik on aastaid seadnud kahtluse alla Bosnia keskvalitsuse institutsioonide legitiimsuse ning propageerinud Serblaste Vabariigi suuremat iseseisvust.
Reutersi hinnangul toimusid tänavused valimised olukorras, kus Bosnia poliitikas konkureerivad üha nähtavamalt Euroopa Liidu, USA ja venemaa mõjud. Samal ajal on elanike rahulolematust suurendanud majandusprobleemid, poliitiline ummikseis ja Bosnia aeglaselt edenev Euroopa Liiduga lõimumine.
Riik, mis jagati pärast sõda kaheks
Bosnia ja Hertsegoviina keeruline poliitiline süsteem pärineb 1995. aasta Daytoni rahulepingust, mis lõpetas aastatel 1992–1995 toimunud Bosnia sõja.
Riik koosneb kahest peamisest haldusüksusest: valdavalt bosnialaste ja horvaatidega Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning peamiselt serblastega asustatud Serblaste Vabariigist. Lisaks eksisteerib eristaatusega Brčko piirkond.
Riigil on kolmeliikmeline presidentuur, kuhu kuuluvad bosnialaste, horvaatide ja serblaste esindajad, ning keerukas kesk- ja piirkondlike institutsioonide süsteem. Daytoni kokkuleppe täitmise üle teostab järelevalvet rahvusvahelise kogukonna kõrge esindaja.
Süsteemi eesmärk oli takistada 1990. aastate sõjani viinud rahvustevahelise konflikti kordumist, kuid samal ajal on see muutnud riigi poliitilise otsustamise keeruliseks ning võimaldanud piirkondlikel juhtidel keskvalitsuse otsuseid blokeerida.
Ukraina sõda on muutunud üheks poliitiliseks eraldusjooneks
venemaa sõda Ukraina vastu on toonud Bosnia sisemised välispoliitilised erinevused eriti selgelt esile.
Föderatsiooni juhtivate erakondade seas domineerib Euroopa- ja Ukraina-meelsem suund. Serblaste Vabariigi juhtiv SNSD on seevastu hoidnud tihedaid suhteid Moskvaga ning Dodik on korduvalt väljendanud venemaad toetavaid seisukohti.
Serblaste Vabariigis teise ja kolmanda tulemuse saanud opositsioonierakonnad ei positsioneeri end nii selgelt venemaa-meelsetena kui SNSD, kuid on Ukraina sõja küsimuses pooldanud Bosnia neutraalsemat joont.
Seetõttu ei tähenda valimistulemus Bosnia välispoliitika ühesuunalist muutumist. Pigem kinnitasid valimised juba varem eksisteerinud lõhet: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis on tugevam Euroopa- ja Ukraina-meelne poliitiline suund, samal ajal kui Serblaste Vabariigis säilitas juhtpositsiooni Dodiki SNSD, kelle välispoliitiline orientatsioon on märksa Moskva-sõbralikum.
Bosnia jaoks on sellel eriline tähendus, sest riik on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik alates 2022. aastast, kuid liitumisprotsessi on pidurdanud nii sisepoliitilised vastuolud kui ka aeglased reformid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
