Kaitseväe Akadeemia tähistas 103. aastapäeva
Avaldatud: 2 oktoober, 2026
Foto: ltn Mari-Liis Päären Kaitseväe Akadeemia tähistas eile neljapäeval, 1. oktoobril oma 103. aastapäeva, millest võtsid osa akadeemia teenistujad, õppurid ning endised ülemad.
„Ajalooline järjepidevus ei tähenda meie jaoks lihtsalt seda, et oskame nimetada oma eelkäijaid või teame asutamise kuupäevi. See tähendab midagi enamat – see tähendab teadmist, et kuulume institutsiooni, millel on oma kogemus, oma traditsioonid ja oma vastutus,” ütles Kaitseväe Akadeemia sõjandusteaduskonna strateegia õppetooli juhtivteadur Igor Kopõtin rivistusel peetud kõnes. „Seda järjepidevust väljendavad ka väga hästi kaks ajaloolist sümbolit, mis on nüüd jõudnud tagasi Kaitseväe Akadeemiasse – sõjakooli ja lahingukooli lipud. Lipp ei ole kunagi olnud lihtsalt dekoratsioon. Lipp tähistab üksust ja selle identiteeti. Lipu alla koondutakse. Lipu ees antakse lubadusi. Lipuga tähistatakse pidulikke hetki ning lipuga mälestatakse neid, kes on olnud enne meid.”
Aastapäev algas rivistusega akadeemia sisehoovis, kus anti pidulikult üle endise sümboolikaga lipud lahingukoolile ja sõjakoolile. Lisaks ergutati 2025/2026. õppeaasta parimaid õppureid põhi- ja keskastmekursustel.
Rivistusele järgnesid traditsioonilised ühistegevused värskes õhus nagu orienteerumine Tartu linnas, miniSERE töötuba Tähteveres ja Mullamurdja maraton Unikülas. Samuti oli õppuritel ja töötajatel võimalik proovile panna oma teadmised spetsiaalselt aastapäevale pühendatud mälumängus. Traditsiooniks kujunenud ühistegevuste eesmärk on väljaspool tavapärast tööaega suurendada akadeemia isikkooseisu ühtekuuluvustunnet läbi ühistegevuste.
Viimastel aastatel on päeva esimest aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud lahingukooli ja sõjakooli õppurid, et anda neile juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Sel aastal olid tegevuste läbiviijateks teise õppeaasta kadetid ning vanemallohvitseri põhikursuse õppurid.
Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse teenistujaid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa ka endised akadeemia ülemad.
103. aastapäeva puhul anti Kaitseväe Akadeemia teenetemärk kolmele kavalerile, kelleks sel aastal olid kapten Robin Kinnunen, kolonelleitnant Karl-Erik Kirschbaum ja proua Annika Timpka.
1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevust.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
