Soome liitub Prantsuse tuumarelva heidutusprogrammiga
Avaldatud: 14 september, 2026
Foto: Visit Finland Soome on otsustanud ühineda Prantsusmaa algatatud tuumaheidutuse initsiatiiviga, mis on Euroopa julgeoleku seisukohast oluline. Algatus hõlmab kahepoolset koostööd Prantsusmaaga. Soome on pidanud Prantsusmaaga algatuse teemal konfidentsiaalseid arutelusid nii kõrgeimal poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron käivitas 2026. aasta märtsis peetud poliitilises kõnes algatuse, mis puudutab riigi tuumaheidutuse Euroopa-mõõdet. Teadaolevalt oli selleks ajaks algatusega liitunud kaheksa riiki ning hiljem on sellega liitunud ka Norra. Soome on pidanud Prantsusmaaga algatuse üle läbirääkimisi. Prantsusmaa ja Soome on need arutelud lõpule viinud ning avaldanud ühisavalduse Soome liitumise kohta algatusega.
„Prantsusmaa algatus tugevdab Euroopa üha aktiivsemat rolli kaitses. Algatuse eesmärk on tugevdada julgeolekut ja kaitseheidutust kogu Euroopas,” ütles Soome kaitseminister Antti Häkkänen.
„Prantsusmaa on tuumarelva omav riik, kellel on võtmeroll Euroopa kaitsevõime tugevdamisel. Soome osalemine algatuses süvendab märkimisväärselt meie riikide vahelist kahepoolset kaitsekoostööd ja tugevdab Soome julgeolekut. Osalemine oli ka loomulik samm, arvestades, et meie lähedased partnerid – Norra, Rootsi ja Taani – on selles juba osalemas,” jätkas Häkkänen.
Prantsusmaa algatus ei asenda ega dubleeri NATO tuumaheidutust. NATO tuumaheidutus põhineb alliansi tuumarelvade jagamise kokkulepetel ja eelkõige Ameerika Ühendriikide pakutaval laiendatud heidutusel. Viimaks on just alliansi tuumaheidutus see, mis tagab NATO julgeoleku.
Viimastel aastatel on NATO tuumaheidutust arendatud üha sihikindlamalt. Sellesse panustab ka Soome. Prantsusmaa sõltumatu tuumaheidutus aitab kaasa alliansi ja Euroopa üldisele julgeolekule.
„Iga algatuses osalev riik määrab ise oma kaasatuse tempo. Prantsusmaa algatus erineb NATO tuumaheidutusest. Prantsusmaa ei sea osalejatele kohustusi – nagu need, mis on seotud kollektiivkaitsega. Samuti ei palu Prantsusmaa algatuses osalejail panustada oma tuumaheidutusvõime ülalpidamiskuludesse,” lisab kaitseminister Häkkänen.
Pärast ühisavaldust käsitletakse koostöö käivitamist ametlikul tasandil. Seejärel valmistub kaitsevaldkonna juhtkond alustama Prantsusmaaga põhjalikke arutelusid koostöö konkreetse edasise korralduse üle.
Oma kõnedes on president Macron kirjeldanud Prantsusmaa tuumaheidutuse Euroopa-suunalist mõõdet terminiga „eesliiniheidutus” (dissuasion avancée). Prantsusmaa tuumaheidutusdoktriin on oma olemuselt jätkuvalt rangelt kaitsekeskne. Selle koostöö kaudu ei laienda Prantsusmaa oma partneritele tuumavarju – riik säilitab täieliku otsustusõiguse oma tuumarelvade ja eluliste huvide määratlemise üle.
„Koostöö kohandatakse vastavalt osaleva riigi huvidele. See võib hõlmata näiteks dialoogi Prantsusmaa tuumadoktriini üle; ühisõppusi, kus partnerriik tegutseb vaatlejana või osaleb tavarelvastuse võimekusega; või kõige ulatuslikuma stsenaariumi korral Prantsusmaa strateegiliste õhujõudude üksuste ajutist viibimist liitlasriigis,” märgib Häkkänen.
Algatus ei ole vastuolus osalevate riikide rahvusvaheliste kohustustega. Olulised rahvusvahelised lepingud nagu tuumarelvade leviku tõkestamise leping ja tuumakatsetuste üldise keelustamise leping kehtivad endiselt.
„Euroopa peab võtma suurema rolli nii tavakaitses kui ka tuumaheidutusega seotud koormuse jagamises. Arutelud tuumaheidutuse tugevdamise ja Euroopa julgeoleku kindlustamise üle on Soome kaitse seisukohast keskse tähtsusega,” võtab kaitseminister Häkkänen kokku.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
